Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur koletis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Suur koletis .
 
Elas kord üks suur koletis , kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita , ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik.
Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita . Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga . Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu.
Ühel päeval kui suurt koletist oli narritud, istus ta õnnetult kivi peal ja nuttis. "Miks nad küll mind ei armasta? See ei ole üldse hea, kui sind põlatakse." Nuuksus suur koletis. Kivi oli küll päikese käes soojaks läinud ja seda kattis kena roheline pehme sammal , aga see ei teinud koletise tuju paremaks. "Miks ma pean olema suur koletis? Kui ma oleksin väike nagu sipelgas , siis oleks kõik minu sõbrad, " mõtles suur koletis, kes kivi sooja kivi peal istudes pisaraid kuivatas. Siis aga tuli suurele koletisele mõte : "Kui õige läheks Maaisa juurde?! Tema oskab mind kindlasti aidata!"
Minek Maaisa juurde võttis mitu päeva aega ning kui suur koletis ära väsis, otsis ta mõne varjulise puualuse ning tegi uninaku. Lõpuks oli suur koletis jõudnud Maaisa mäeni. Maaisa istus mäetipus mugava tamme puust tooli pealja norkas nii kõvasti, et esiteks kohkus koletis nii ära, et ei julgenud juttugi alustada. Suur koletis läks Maaisa jalge ette ja tahtis juba oma muret kurtma hakata, aga jälle norkas Maaisa ja koletisel läks küsimus meelest ära. Maaisa norskamine oli pehmelt üeldes jube. Üles vaadates nägi ta imestusega, et kõrgel mäe kohal muutusid helid väikesteks valgeteks pilvedeks, mis aeglaselt eemale hõljusid. Kui norskamine oli vaiksemaks jäänud kasutas koletis oma juhust ning hakks rääkima ja Maaisa ärkas kohe ülesse. Maaisa oli selle peale niivõrd kohkunud et nii suur olevus tema juurde tee on leidnud, et lausus hirmunult kes sa oled mis sa tahad .
Lõpuks hakkas suur koletis rääkima. Ta jutustas oma õnnetusest, sellest, kuidas teised teda sellepärast narrivad, et ta nii suur on. "Miks ma ei võiks olla hoopis väike koletis olla?" küsis suur koletis õnnetult. Maaisa naeratas rahulikult ja ütles : "Tea, suur koletis, et sa oled väga eriline koletis." Seda kuuldes läksid suur koletise sinised silmad suurekes ja säravamaks. "Nimelt sina, minu kurb suur koletis, sa oled väga ainulaadne koletis.sinusuguseid suuri koletisi on maailmas väga vähe ja sa peaksid selle üle just uhkust tundma. " Seda kuulates oli suur koletis õudselt rõõmus . Ta hüppas õhku, tegi kukerpalli ja prantsatas rõõmust maha tagasi. Suure koletise silmad helkisid rõõmust aja ta tänas Maaisandat kogu südamest. Maaisandal oli rõõmus meel, et sai kedagi aidata ning ta vajus jälle sügavasse unne.
Sellest päevast peale oli suur koletis alati õnnelik. Ta logeles iga päev oma järve ääres ja enam ei kiusata teada sest koletis sai lõppuks aru mis on tõesti tähtis. Nüüd mängib ta iga päev peitust oma uute sõppradega. Kuigi ta teab et ta leitakse alati ülesse esimesena ei muuda see mõte teda enam kurvaks.
Suur koletis #1 Suur koletis #2 Suur koletis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor quix Õppematerjali autor
Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas..

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Iidsete aegade lood 1

rüüsse ja kattis selle äärest ääreni. Ta istus oma suursugusel kuldsel troonil, mida kandsid värviküllased pilved, ning sealt valitses ta kogu maailma ja kõiki jumalaid. Uranos võttis naiseks jumalanna Maa ja see sünnitas talle paju surematuid lapsi. Nende seas oli 12 titaani, 6 meessoost ja 6 naissoost. Titaanid olid tohutu suured ning hirmuäratava jõuga jumalad. Üks neist, Okeanos, oli isegi nii suur, et laotus üle kogu maa. Ta oli loendamatute järeltulijate isa: kõik jõed maa peal olid tema lapsed ja tal oli kolm tütart, okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks teine titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanitar Thea, andsid maailmale veel 3 jumalikust soost olendit: särava Päikese, roosisõrmise Koidu ja hõbedase Kuu. Noorim titaanide seas oli kaval ning auahne Kronos; natuke hiljem tuleb meil temast pikemalt juttu.

Kirjandus
thumbnail
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Glaukos oli kalamees, kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa temast, ei saanud ta põgeneda. Ta jäi seisma kalju külge, hävitades kõike, mis ta haardeulatusse sattus. Temast sai oht ka meresõitjatele nagu Aeneas, Odysseus ja Iason. Ühele naisele, Metrale, oli antud võtta ükskõik mille kuju. Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise teha

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam ­ Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna). Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata ­ gigandid hakkasid mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg). Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi ­ Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa. Okeanose kaldal asus õndsate surnute eluase. Kõik oli viimaks valmis inimsoo ilmumiseks. Valmis olid isegi need paigad, kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema.

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Inimese vari

Kuid üks oli tõeline keset neid teised viskasid need sinnapaika, ühed hiilisid põgenedes, teised liikusid rüüstates ning muinasjutu-lisi maid - ta poeg. vägivallaga. Ta teadis ta olevat lihtsõduri, kuid ometi paistis kõik, mis teda ümbritses, Nad ei tahtnud aga enam sõda näha, neile oli sellest küllalt! Mingu need sõtta, kes üleloomulikult suur. Ta nägi teda sõitvat sammu läbi ääretute väesalkade kui muistse seni on kodus istunud, mingu, tapelgu, nemad ei tahtnud aga enam! Ja nad sülitasid ning sõjapealiku. Siis nägi ta teda käe sirutavat, ning lee-gionid liikusid ta märgi järgi kui rääkisid õudseist kannatusist. merelained. Ja siis astus ta võitjana võõrastesse linnadesse, mis olid kui päikeses Maret kuulas seda kõike hirmust vabiseva süda-mega. säravad kristallmetsad

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi suurt saali). Tihedalt rahvast täis lossiplats paistis aknaile asetunud uudishimulikele merena, kuhu viis-kuus tänavat nagu jõesuudmed vahetpidamata uusi peade laineid juurde kallasid. Selle rahvahulga alatasa suurenevad vood põrkasid vastu majade nurki, mis ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5

Alusharidus
thumbnail
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Pildiseeria (joonistas Sirje Veiderpass) 1. pilt: Isa ja laps on õues, isa hoiab ratast, laps paneb kiivrit pähe. 2. pilt : laps sõidab, eemal lehvitab sõber, lapse nägu on pööratud sõbra poole, pisut eespool paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu?

Pedagoogika
thumbnail
5
docx

Ameerikamägede mõrvajuhtum

jälle üks eksperiment ebaõnnestus ja nüüd istus aias, mingi masin seljas. Jim karjus aknast ´´Kas sa ei saa olla natuke vaiksem professor?´´ ´´Ah, ma tahtsin sind üles äratada´´ vastas agasa ´´ Kuidas see oli? Kas see ei ole parem kui äratuskell?`` Jim ohkas ja ruttas riidesse panema ja siis tõi professor Agasa oma koju, et teda ravida. Jim viis ta oma elutuppa mis oli täis raamaturiiuleid. ´´See on suur kollektsioon siin! Pole ime et su isa on maailmatuntud romaanikirjutaja, kui ta on kõik need raamatud siin toas läbi lugenud.´´ rääkis professor samal ajal, kui Jim ta nägu puhastas, ikka veel oma masin seljas. ´´Ole paigal professor´´ käskis Jim professorit, sest ta ei saanud ta nägu hästi puhastada. ´´Oh, vabandust sellepärast´´ ´´Mis see hommikune eksperiment oli?´´ küsis Jim professorilt. ´´Ma ütlen sulle...aga sa ei tohi sellest kellelegi rääkida

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun