rüüsse ja kattis selle äärest ääreni. Ta istus oma suursugusel kuldsel troonil, mida kandsid värviküllased pilved, ning sealt valitses ta kogu maailma ja kõiki jumalaid. Uranos võttis naiseks jumalanna Maa ja see sünnitas talle paju surematuid lapsi. Nende seas oli 12 titaani, 6 meessoost ja 6 naissoost. Titaanid olid tohutu suured ning hirmuäratava jõuga jumalad. Üks neist, Okeanos, oli isegi nii suur, et laotus üle kogu maa. Ta oli loendamatute järeltulijate isa: kõik jõed maa peal olid tema lapsed ja tal oli kolm tütart, okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks teine titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanitar Thea, andsid maailmale veel 3 jumalikust soost olendit: särava Päikese, roosisõrmise Koidu ja hõbedase Kuu. Noorim titaanide seas oli kaval ning auahne Kronos; natuke hiljem tuleb meil temast pikemalt juttu.
Glaukos oli kalamees, kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa temast, ei saanud ta põgeneda. Ta jäi seisma kalju külge, hävitades kõike, mis ta haardeulatusse sattus. Temast sai oht ka meresõitjatele nagu Aeneas, Odysseus ja Iason. Ühele naisele, Metrale, oli antud võtta ükskõik mille kuju. Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise teha
Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna). Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata gigandid hakkasid mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg). Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa. Okeanose kaldal asus õndsate surnute eluase. Kõik oli viimaks valmis inimsoo ilmumiseks. Valmis olid isegi need paigad, kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema.
Kuid üks oli tõeline keset neid teised viskasid need sinnapaika, ühed hiilisid põgenedes, teised liikusid rüüstates ning muinasjutu-lisi maid - ta poeg. vägivallaga. Ta teadis ta olevat lihtsõduri, kuid ometi paistis kõik, mis teda ümbritses, Nad ei tahtnud aga enam sõda näha, neile oli sellest küllalt! Mingu need sõtta, kes üleloomulikult suur. Ta nägi teda sõitvat sammu läbi ääretute väesalkade kui muistse seni on kodus istunud, mingu, tapelgu, nemad ei tahtnud aga enam! Ja nad sülitasid ning sõjapealiku. Siis nägi ta teda käe sirutavat, ning lee-gionid liikusid ta märgi järgi kui rääkisid õudseist kannatusist. merelained. Ja siis astus ta võitjana võõrastesse linnadesse, mis olid kui päikeses Maret kuulas seda kõike hirmust vabiseva süda-mega. säravad kristallmetsad
kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi suurt saali). Tihedalt rahvast täis lossiplats paistis aknaile asetunud uudishimulikele merena, kuhu viis-kuus tänavat nagu jõesuudmed vahetpidamata uusi peade laineid juurde kallasid. Selle rahvahulga alatasa suurenevad vood põrkasid vastu majade nurki, mis ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on
Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5
kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Pildiseeria (joonistas Sirje Veiderpass) 1. pilt: Isa ja laps on õues, isa hoiab ratast, laps paneb kiivrit pähe. 2. pilt : laps sõidab, eemal lehvitab sõber, lapse nägu on pööratud sõbra poole, pisut eespool paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu?
jälle üks eksperiment ebaõnnestus ja nüüd istus aias, mingi masin seljas. Jim karjus aknast ´´Kas sa ei saa olla natuke vaiksem professor?´´ ´´Ah, ma tahtsin sind üles äratada´´ vastas agasa ´´ Kuidas see oli? Kas see ei ole parem kui äratuskell?`` Jim ohkas ja ruttas riidesse panema ja siis tõi professor Agasa oma koju, et teda ravida. Jim viis ta oma elutuppa mis oli täis raamaturiiuleid. ´´See on suur kollektsioon siin! Pole ime et su isa on maailmatuntud romaanikirjutaja, kui ta on kõik need raamatud siin toas läbi lugenud.´´ rääkis professor samal ajal, kui Jim ta nägu puhastas, ikka veel oma masin seljas. ´´Ole paigal professor´´ käskis Jim professorit, sest ta ei saanud ta nägu hästi puhastada. ´´Oh, vabandust sellepärast´´ ´´Mis see hommikune eksperiment oli?´´ küsis Jim professorilt. ´´Ma ütlen sulle...aga sa ei tohi sellest kellelegi rääkida
Kõik kommentaarid