Eksperimendi käigus selgus, et inimese kehas on u. 5 liitrit verd ning ühe minuti jooksul läbib südant 0,5-1 liitrit verd. Samuti tegi ta katse tõestamaks, et veenid ning arterid on omavahel ühenduses. Harvey tõmbas tihedalt ümber käe ligatuuri, nii et nii arterid kui veenid olid kinni pigistatud. Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Nüüd jõudis veri veenidesse, kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema. William Harvey katsetesse ning uurimustesse suhtuti aga umbusklikult ning neid peeti valedeks. Tema seisukohti ning ideid hakati uurima ning neid tõeks pidama alles peale mikroskoobi leiutamist, sest siis sai kõik järgi katsetada ning William Harvey seisukohad leidsid kinnitust. Kasutatud kirjandus: 1) http://en.wikipedia.org/wiki/William_Harvey 2) http://www
Harvey arvates polnud võimalik, et maks suudaks pidevalt selliseid koguseid verd juurde tekitada - järelikult peab üks ja sama veri ringlema. Ta tegi ka katse tõestamaks, et arterid ja veenid peavad olema ühenduses. Harvey tõmbas tihedalt ümber käe ligatuuri, nii et nii arterid kui veenid olid kinni pigistatud. Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Ja nüüd jõudis veri veenidesse kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema.
VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse
kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse aineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku kui nad toovad See on lümfisüsteemi tähtsus Lümfisüsteemi ehitus
c) Painutage labajalg pöiast ülesse nii, et ainult kannad puudutavad maad. Seejärel kiikuge kannalt pöiale. Nüüd tõstke üles labajala väliskülg vaheldumisi siseküljega. Korrake seda harjutust 30 korda. d) Tallad vastu maad. Tõstke kannad nii kõrgele kui saate. Hoidke 3 sekundit. Laske varbaid üleval hoides kannad vastu maad ja puhake jalgu. Korrake seda harjutust 10 korda. 2) Skeleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. 3) Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevool läbi tervete veenide. Mis juhtub, kui jätta veenilaiendid ravimata? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit)
Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1.vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse 2. arteritest liigub veri kapillaaridesse 3. kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad CO2 ja jääkained 4.kapilaarides voolab venoosne veri veenidesse 5.veenidest voolab veri südame paremasse kotta 6.paremast kojast pumbatakse veri paremasse vatsakesse 7.venoosne veri pumbatakse paremast Vatsakesest kopsudesse 8.kopsudes rikastub veri hapnikuga 9. kopsudest pumbatakse arterjaalne veri Vasakusse kotta 10.vasakust kojast pumbatakse areriaalne veri vasakusse vatsakesse
siseorganid peale südame ja neerude. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet Muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Mumifitseerimine Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu- ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. Kim Jong Il in North Korea Itaalias Sitsiialia maakonnas Palermos on üks õõvastav muuseum kloostri keldris, kus on 17.- 19. saj. pärit 8000 kõrgemast soost muumiat. Kui enamik on vaid kõhetud luukered, siis kaheaastaselt elust lahkunud Rosalia Lombardo on säilinud
Soovitatakse kanda lisaks tugisukki ja teha jalgadele erinevaid harjutusi. Need vahendid aga pakuvad vaid lühiajalist abi. Käsimüügist on apteekist võimalik saada näiteks Troxevasini, Venorutoni, Mobiveni, Lioton 1000, hobukastani geel jne. Enamus brände pakuvad nii geele kui tablette. Veel üheks variandiks on skleroseerimine. Sellega saab ravida veenilaiendeid algstaadiumis, väikeste nahaaluste ja nahasiseste veenilaiendite puhul. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Efekt seisneb nii ravis kui kosmeetilises mõistes, kuid mõju kiirus võib olla olenevalt patsiendist väga erinev. Protseduur on keelustatud kui haigus on arenenud kaugele ja veenid on suured ja jäigad. Samuti ei tehta seda astmahaigetele, raskete allergiate ja raseduse korral. Kõige tõhusamaks raviks on
koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled.
koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled.
.... Vasakust kojast pumbatakse arteriaalne veri vasakusse vatsakesse ..... Kopsudes rikastub veri hapnikuga ..... Vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse ..... Paremast kojast pumbatakse veri paremasse vatsakesse ..... Veenidest voolab veri südame paremasse kotta ..... Kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad süsihappegaas ja jääkained ..... Kapillaaridest voolab venoosne veri veenidesse ..... Kopsudest pumbatakse arteriaalne veri vasakusse kotta ..... Venoosne veri pumbatakse paremast vatsakesest kopsudesse
sisaldab sidekoe elastseid kiude. Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas.
madalam.Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.(in kinnine veringe)In vereringe jaguneb suureks vereringeks mis varustab kogu keha kudesidverega ja väikeseks vereringeks milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.suure vereringe yl:varustada kogu kega rakke toitainte ja hapnikuga, viia ära jääkained.suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest,mis paiskub vere aorti, suurim in arter.=>arterid>kapillarid(arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks)>veenidesse>südmae parem koda.Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake.veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes, mis koosneb vereplasmast ja selle hõljuvatest vererakkudest.punased vererakud(erütrotsüüdid)(kõige rohkem, hapniku transportimeine)valged vererakud(leukotsüüte)(võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega)vereliistakud(trombotsüüte)(osalöevad vere hüübimises)haava kinni kasvamine:tuleb vereliistakud>eraldavad aineid mis käivitavad hüü. Vajaliku kee,
siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kuidas hoida ära või leevendada veenilaiendeid ? Konservatiivne ravi kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Skleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku . Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevoo l läbi tervete veenide. Mis juhtub kui ei ravi ? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit).
Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem. Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool. Sein koosneb vaid ühest vaheseinast.Seal toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Ained liiguvad läbi seinte. Toitained ja hapnik lähevad kehasse ja jääkained siirduvad kudedest kapillaaridesse. Veri kannab need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter
koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere
Fourth level Fifth level Liikumine Lümfisoonestik on kinnine Lümfi voolukiirus voolukiirus on tunduvalt väiksem vere omast Soonte seintes on silelihasrakke, mille kokkutõmbed on abiks lümfivoolule (loomadel sageli puudub või vähene isegi hobuse rinnajuhas või lihaskude paiguti puudada) Suubub 2 tüve kaudu (rinnajuha ja parema lümfijuha) südamelähedastesse veenidesse Lümfoidse süsteemi organid 1) struktuurid, millel puudub seos lümfisoontega nt põrna lümfisõlmekesed, millest lümfotsüüdid suunatakse otse verre 2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni
Harvey arvates polnud võimalik, et maks suudaks pidevalt selliseid koguseid verd juurde tekitada - järelikult peab üks ja sama veri ringlema. Ta tegi ka katse tõestamaks, et arterid ja veenid peavad olema ühenduses. Harvey tõmbas tihedalt ümber käe ligatuuri, nii et nii arterid kui veenid olid kinni pigistatud. Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Ja nüüd jõudis veri veenidesse kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey tähelepanekuid ja katseid ei usutud, oma ideede sellisel viisil esitamisega oli Harvey oma ajast ees. Tal oli vähe mõju tollaegsele meditsiini tavadele – aadrilaskmine jäi endiselt väga populaarseks tegevusks
Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi ja meditsiinilisi ravisukki. Operatsioon Suurte veenilaiendite ja veenikomude korral tuleb teha operatsioon, see tähendab eemaldada haige veen. Veen eemaldatakse spetsiaalse elastse sondi abil. Opereeritud jalale asetatakse rõhkside, mida on vaja kanda kuu aega. Skleroteraapia Skleroteraapiat tehakse väiksemate veenilaiendite ja nahasiseste e kapillaarsete võrgustike korral jalgadel. Skleroseerimine veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena veeniseinad kokku kleepuvad. Protseduur koosneb 510 peaaegu valutust süstist laienenud veenidesse. Süstitakse spetsiaalset preparaati (Aethoxysklerol), mis kutsub esile veresoonte seinte kokkukleepumist. Lõpptulemuseks on laienenud veeni kadumine. Laserravi Kõige pisemate kapillaarsete laiendite (teleangiektaasiad) likvideerimisel kogu kehal tehakse laserravi
möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades,
5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peentesse veenidesse, mis ühinevad järjest suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Järjestada väikse vereringe osad. Missuguseks muutub veri väikses vereringes? Miks? Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest liikudes mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7
suurusest; veresoonte elastsusest; ringleva vere hulgast; südame töö sagedusest. 15. Milline on normaalne vererõhk noortel inimestel? 115-130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. 16. Kirjelda suurt vereringet. Algab vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis lähevad üle kapillaarideks. Läbi kapillaaride seinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, neist liiguvad jääkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi veenidesse. Lõpuks suundub venoosne veri läbi kahe veeni südame paremasse kotta. 17. Kirjelda väikest vereringet. Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine;
Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust.
suunas. Veresooni on kolm tüüpi: arterid, veenid ja kapillaarid. Südamest väljuv aort (arter) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel ehk läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse ja jääkained (nt süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga
rõhumistunne. Tihti jäetakse sellised kaebused tähelepanuta, sest lähikondlastel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel päeval kõikidele ilusatele soovidele kriipsu peale tõmmata. Mida teha juba tekkinud veenilaienditega? Skleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevool läbi tervete veenide. Konservatiivne ravi - kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset
*Algab südame paremast vatsakesest *Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse *Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta 4. Arterid, veenid, kapillaarid. Seos ehituse ja ülesannetega. Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline
MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. VERESOONED on torujad elundid, mida mööda veri ringleb Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, kust veri liigub edasi kapillaaridesse Kapillaarides toimub aine vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri edasi veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID Arterid viivad verd südamest organitesse Arterites (väljaarvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri Nende seinad on paksud, tugevad ning elastsed ja suudavad survet taluda
6-7( 4-10) m pikk, eluiga 10-30.a. Lülid on võimelised iseseisvalt liikuma. Lõpp-peremees: inimene. Vaheperemees: veis (suured sarvloomad) Invasiooniallikas: tõvestunud veis. Tsüstitsergid püsivad veise lihastes mõne aasta. Nakatumine: toimub termiliselt halvasti töödeldud tsüstitserke sisaldava veiseliha söömisel. Elutsükkel: Veis nakatub, kui sööb rohu-veega nudipaelussi mune. Looma sooles vabanevad munadest onkosfäärid→sooleseina→ veenidesse→verega vöötlihastesse, kus arenevad vastseiks tsüstitserkideks. Invasioonivõimeliste vastsete arenguks kulub 4 - 5 kuud. Tsüstitsergid säilitavad eluvõime 1-5.a. Loomadel haigusnähte ei ole. Inimese sooles võib nudipaeluss elada 10-30.a. Kliiniline pilt: kahjustub peensoole limaskest, toksiline toime organismile. 11 Helmintiaasid 12 - väsimus, närvilisus
Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Siin toimub gaaside ja ainete 8 imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. 2. Vereringe-elundkonna talitlus. VERI Veri on vedel sidekude, mis kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veri veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses: toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis,
Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Siin toimub gaaside ja ainete 8 imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. 2. Vereringe-elundkonna talitlus. VERI Veri on vedel sidekude, mis kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veri veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses: toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis,
tromb võib aga põhjustada vereringe seiskuse ja ta ei jõuagi laguneda enne surma. Sarnane situatsioon on pikaaegsel liikumatul lamamisel aga ka lennureisidel pikalt istudes - jalad lähevad paiste, sest venoosne verevool on takistatud ja kui provotseeriv faktor lisandub (näiteks suukaudsed rasedusvastased tabletid) võib ka 10 tunnine lennureis põhjustada tromembooliat. Uuringud on näidanud et väga suurel osal inimestel tekib pikema lennureisi järel veenidesse trombe, aga enamasti ei vii nad kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani. Verejooks e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk
Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Nad kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsakestevahelise haru. (südant ennast varustavad arteriaalse verega 2 pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta.) · Joonis lk 154 + tv joonis 4 113. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide (kokkutõmmete) tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kiud moodustavad südame närvipõimikud.
Venoosne süsteem hõlmab ka väikseid venoosseid kapillaare, veenuleid ja keskmise ja suurema suurusega veene. Arterid ahenevad kehas kulgedes ja laiali hargnedes ning on tunduvalt suuremad kui veenid. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Kuna veenid ja arterid on erinevad vere poolest, on nad erinevad ka siseehituse poolest: mõlemal on väliskiht, mis koosneb sidekoest ning hõlmab närvilõpmeid ja verekapillaare, mis suubuvad arteritesse ja veenidesse. Samuti on mõlemal olemas vahekest, mis on üsna ehituselt üsnagi sarnased. Veenil on olemas teatud lihasrakud, mis aitavad venoossel verel üles liikuda. Neil on mõlemal olemas sidekoest ehitatud sisemine kest, kuid veenil on olemas veeniklapid, mis on levinud kogu vereringe piires. Nende ülesanne on aidata verel kulgeda südame suunas ning takistada venoosse vere tagasivoolu. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresoones oleneb veresoonelõigu otste vahel
Seda manustatakse nahaaluse süstina enamusjaolt 2 korda päevas. Ravi on võimalik teostada iseseisvalt kodus. Mõlemad hepariinid võivad harva tekitada kõrvalmõjusid: nahalööbe, peavalu, seedehäireid, üldist halba enesetunnet, verejooksu ja pikema ravi puhul ka luudehõrenemist. Samuti varikoosi algstaadiumis üksikute veenikomude korral on effektiivne ravi skleroseerimine. Skleroseerimine on kui süstitakse imepeenikese nõela abil nahasiseste ja –aluste veenidesse ainet ( Aethoxysklerol ), mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku ja selle tulemusel kleepuvad veeniseinad kooku. Ravi sisaldab aine süstimist mitmetesse veresoontesse mille puhul veresoon tõmbub kokku. See on kiire, kuid peaaegu valutu ravi, mille järel on vaja kindlasti kanda kompressioonsukki, mis tagavad ravi head tulemust, kuid päevitada päevitada ja fotoepilatsiooni teha ei tohi 1 kuu vältel. Peale skleroseerimist võivad tekkida teatud
nitrosorbiid Isosorbiidmononitraat NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid Silelihaskonda lgastavad ühendid, esikohal on mju veresoonkonnale e.vasodilataatorid TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid Veenide silelihased lõõgastuvad müokardi O2 varustus TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus. Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus.
Hüpofüüs, kilpnääre, pankreas, neerupealised. · Ka sugunäärmed ja platsenta toimivad endokriinnäärmetena, mistõttu kastraatide käitumine erineb oluliselt kastreerimata loomade omast. Ringeelundkond. · Süda. Südamest juhivad verd välja arterid ja toovad südamesse tagasi veenid. Arterite lõpuosade ja veenide algusosade vahel asetsevad kapillaarid, kus toimub gaasivahetus. Veenidesse suubuvad ka umbselt algavad lümfikapillaarid, mis koguvad kehast lümfi ja suunavad veenidesse. Veri, lümf, vereloomeelundid. · Veres ülesandeks on transportida hapnikku ja toitaineid keha kõikidesse osadesse ja tuua sealt tagasi jääkprodukte ja organismile mittevajalikke aineid. · Vereloomeelunditeks on punaüdi luudes, põrn, tüümus ja lümfisõlmed. Närvisüsteem. · Kesknärvisüsteem moodustub pea- ja seljaajust, närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi
Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne millimeetri laiune perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 86.Südame enda verevarustus: (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88
Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Õhuke lihaseline sein. 4 Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus: hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse. · Veri Voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga alale ehk siis arteritest kapillaaridesse ja sealt veenidesse Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte seisukord, magamine, südamelihase tugevus, jne Veri on vedel sidekude, mis koosneb plasmast (vesi + selles olevad ained, nt soolad, valgud, hormoonid) ja vererakkudest Punalibled ehk erütrotsüüdid
Invasiooniallikas: siga, nakatub kui söödasse on sattunud nookpaelussi mune. Sea vöötlihastes arenevad vastsed invasioonivõimelisteks 2-4 kuuga ja püsivad 1-6a. Nakatumine: toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud tsüstitserke sisalduva sealiha söömisel. Elutsükkel: parasiteerib inimese peensooles, kinnitub päisega limaskestale. Periooditi eralduvad parasiidi kehast lülid munadega ja satuvad faecesega keskkonda. Sea sooles vabanevad munadest onkosfäärid, tungivad sooleseina veenidesse ja kanduvad verega vöötlihastesse. Lihastes valmivad invasioonivõimelised vastsed e. tsüstitsergid. Kliiniline pilt: sarnane nudipaelussi kliinilise pildiga. (väsimus, söögiisu suurenemine või langus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, unehäired, närvilisus, krambid) Diagnoosimine: faecese uuring munadele, vajalik korduv uuring, sest mune ei leidu faeceses pidevalt. Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina TSÜSTITSERKOOS:
Pulsilaine levimise keskmine kiirus on 5-10 m/s. Arteripulss on graafiliselt registreeritav sügmogrammi abil. Veenipulss: Vererõhu muutused, mis südametsüklis tekivad paremast südamepoolest lähtuvalt, panevad võnkuma südamele lähedaste veenide seinad, mida tuntakse veenipulsina ja veenipulsi registreerimist nimetetakse flebograafiaks. Flebogrammil eristuvad lained: A-laine, mis on põhjustatud parema koja süstoli ajal tekkiva rõhulaine levimisest veenidesse. C-laine seostub rõhu tõusuga parema vatsakese isomeetrilise kontraktsiooni faasis. Vatsakesesisese rõhu tõus põhjustab atrioventrikulaarklapi hõlmade tagasivõlvumise kojua suunas ja rõhulaine tekke lähedalasuvates veenides. X-laine tekib väljutusfaasi alguses, kui parempoolne atrioventrikulaarklapp südametipu suunas nihkudes põhjustab kojasisese rõhulanguse ja suureneb venoosse vere juurdevool paremasse kotta. V-laine on tingitud rõhu
enamus aga peensooles. Sõltub motoorikast, seedeensüümidest jne. Kiirem motoorika vähendab viibimist kehas ja imendumist. Alkohol ja CO2 parandavad seda. Adsorbendid ja lima vähendavad. - Maksas võib inaktiveeruda 99% ravimist, kuigi 99% ravimitest võetakse suukaudselt. - - Rektaalsel manustamisel - - ravimi imendumine ühtlaselt. Pole ensüüme, imendumine on kiire, kuid ei sobi suurtele molekulidele. Ei läbi maksa teistesse veenidesse imendumise tõttu. Täpsem doseerimine ja kiirem. Pole populaarne. - - Paikne imendumine - - toimivas kontsis vaid manustamiskohal. Imendumine läbi limaskestade (silm, nina), kiirem kui läbi naha, lipofiilsed ravimid imenduvad paremini nt salvi koostisosana. - - inhalatsiooni puhul kõrge lokaalne konts. Astma ravimid - - Imendumine nahaalusest koest ja lihastest - - sõltub verevarustusest. Lihast imendub kiirelt, naha alt aeglasemalt.
kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis
osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest
Teel eralduvad arvukad harud arterid. Nad lähevad elunditesse ja hargnevad seal peenemateks harudeks, mis moodustavad kapillaaride võrgustikke. Ühinedes moodustavad väiksemad veenid suuremaid. Kõikidest SVR veenidest koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. Järelikult kujutab SVR endast veresoonte süsteemi, mida mööda veri jõuab südame vasakust vatsakesest elunditesse ( Kudedes antakse hapnik ära, venoosne veri hakkab kogunema veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära)
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja
maitsmiselundid. Jõevähi maos on toidu peenestamiseks kitiinjad maohambad ning filter, mis ei lase piisavalt peenestamata toitu maost edasi. Mao seintes paiknevad ka lubiaine varud nn vähikivikestena. Seedelundiks on suur, kaheosaline maks. Vereringeelundkond on neil väga hästi arenenud ning veri voolab enamiku teest veresoontes. Süda paikneb jõevähil selgmiselt ning sellest väljuvad veresooned viivad vere kehasse. Tagasiteel koguneb veri kehaurgetest alumistesse veenidesse, läbib lõpused, kus rikastub hapnikuga ning jõuab tagasi südamesse. Seega on nende veri nii toitainete kui ka hapniku transportija kehas. Erituselunditeks on tundlate alusel paiknevad antennaal- ehk rohelised näärmed. Ülemvähid on lahksugulised ja neil esineb suguline dimorfism. Emaste tagakeha on laiem kui isastel ning neil puuduvad torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade
süstimine on vähem valus kui süstimine naha alla. Süste tehakse tavaliselt paksu lihaste kihiga piirkonda, nagu abapiirkonda ja kaela. Vanematele sigadele lihastesse harilikult ei süstita, sest paksu nahaaluse rasvakihi tõttu võib süstitud lahus kergesti sattuda pekisse, kust ta aga ei imendu ega avalda toimet. Süstimine veeni toimub sigadel tavaliselt kõrvalesta välisküljel paiknevatesse veenidesse. Süstimisel sea kõrvaveeni tõmmatakse kõrva-juure ümber nöör või kummivoolik, mille tagajärjel veenid kõrvalestas täituvad. Algul süstekoht desinfitseeritakse, nõel viiakse läbi naha mõnesse suuremasse veeni ja hoitakse kinni koos kõrvalestaga. Kaltsium-kloriidi, kloraathüdraadi jt. ärritavate ravimite manustamisel peab hoolikalt jälgima, et süstitavat lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks
Madalrõhuga alas on ringluses olevast veres ligi 60%. Veenide õhukese seina tõttu muutub nende maht väikeste muutuste korral. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Suntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid.
Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist. Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb
annaabi.ee 
