4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm,
Taimede rakud kasutavad hingamisel O2-e Õhuhapniku mõju taimedele Taimed hingavad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ●
RABA Marleen Zurihhina, Regine Trei, Iris Valgepea, Taavi Rattasep Kakerdaja raba https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/ Millistest liikidest antud kooslus koosneb? SAMBLARINNE Turbasammal kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE
4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7
4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7
kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal. Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb
biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise
pool veestpeab minema mullast läbi või 7)füüsikalise savi sisaldus-savimuldades aine on taimede toiteelementide allika mullas. siis auruma.Muldi rühmitatakse lagunemine(parim keskmistel muldadel) 2)vana huumus parandab mulla füüsikalisi omad. veereziimilt:1)põuakartlikud-kerge lõimisega aeglasem,parimad tingimused huumuse tekkeks 3)huumus parandab füüsikalisi-keemilisi omad. mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked- keskmise lõimisega muldades,esinevad 4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed murenemist 5)org aine on energiaallikaks liigniisked-pinnaveest,kõrgest tingimused 8)mulla bioloogiline aktiivsus- edafonile 6) suurendab mulla enesepuhastumist põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude lagundajate liigil,koosseis ja arvukus
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju
· Lehevaris sisaldab palju toiteelemente (Ca), see laguneb korralikult ja tekib huumushorisont. · Ka lähtekivim pole nii happeline kui okasmetsade puhul. · Kujunevad pruunmullad. Mustmuld (Chernozem) · Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp; · Mustmuld on suure huumusesisalduse ja tüseda (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld. · Monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis võib tõsiselt degradeeruda, kohati sekundaarselt sooldunudki. · M. on suure *produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmullad (Mollisols) Rohtlate mustmullad Aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega Palju rohttaimi, rikkalik juurestik Igal sügisel tekib rikkalikult
Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Mullad Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld)
turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi
Fifth level on sellekohase eriehitusega ja paikneb veevarustuse külmaveetoru ja paagi sisendtoru vahel. Salvesti paak on seega avatud välisele õhurõhule. Avatud veekeeduseadmete hulka kuuluvad põhimõtteliselt ka laialt levinud veekeedukannud mahuga 1 kuni 2 liitrit ja samasuguse veemahutavusega kohvikeetjad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SURVESALVESTID Survesalvesti paak on ühendatud hoone veetorustikuga
sügavamale - 70cm sügavusele. teguriks fotosünteesil 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab Aastane tsükkel mulla pindmise · vesi toimib mullas lahustina 1. põuakartlikud väikese mulla punakaspruun värvus. Hallikad- kihi soojenemine toimub märtsist · mullavesi esineb puhvrina veemahutavusega, pikemate sinakad toonid näitavad õhuhapniku juulini. Ülejäänud kuudel toimub orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel kuivaperioodidega puudumist (muld vajab kuivendamist) jahtumine. Aastane tsükkel ulatub Liigne vesi mullas on kahjulik. 2. parasniisked suure 3. Õhuhapniku mõju taimede 2-2,5m sügavusele
7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud. 3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED.(Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla veereziimi reguleerimisvõtted: kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused – põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid.
on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega. c) Sama mullatüübi puhul on metsamuld poorsem ja paljude juurekäikudega ning seetõttu ka suurema veemahutavusvõimega, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda ja põhjavette, hiljem saavad puud seda vett kasutada oma elutegevuseks. 5.4 Mets ja atmosfäär. Atmosfääri koostis, tähtsus metsapuudele: Maad ümbritsev atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust, oluliselt väiksemas
üks viljakuse elementidest veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess. 36. Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis avaldab suurt mõju nii mullatekke protsessi suunale kui ka kiirusele. Lõimisest olenevad ka mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehaanilised omadused. 37. Millise loimisega on kerged, keskmised ja rasked mullad? Kergete muldade lõimis on väikese veemahutavusega ,hästi õhustatud ja soojad. Rasked ja keskmised mullad on külmad, halvasti õhustatud ja raskesti haritavad. 38. Millised on mulla orgaanilise aine allikad? Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Need sünteesivad orgaanilist ainet päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2 ja mineraalsoolad). 39. Mis on mulla erikaal? Erikaal on mulla tahke faasi 1 kuupcm kaal grammides. Mulla
40......50 Raske liivsavi ls3 50......65 Kerge savi s1 65......80 Keskmine savi s2 savi s 80...... Raske savi s3 · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. · Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. · Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2).
· tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis ja taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine sügavkobestamine 6
mineraalväetiste mõju on lühiajaline, madal keskkonnakaitseline väärtus, madala viljakusega saviliivmullad-keskmise viljakusega, hästi õhustatud, sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike Sõrmeproovi põhimõte: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel üritatakse mullast voolida ca 3mm läbimõõduga nöör. See milline on mulla plastilisus määrabki mulla lõimise. Savi – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune
· kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis · taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud - väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked - suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5
Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes. c) Üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Sama mullatüübi puhul on metsamuld poorsem ja paljude juurekäikudega ning seetõttu ka suurema veemahutavusvõimega, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda ja
Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud kerge lõimisega või suure koresesisaldusega või väikse veemahutavusega 2. parasniisked suure veemahutavusega liivsavi lõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad soostunud mullad, mis on väljakujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillarvöötme või põhjavee mõjutusel. 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad.- glei- ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiilis ja soostumist põhjustab ka pealevalgu pinnavesi
Pindmine äravool- sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgm põhjustest: • kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal • paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes • üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb.
Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla väärtuslikuma osa, millesse on koondunud paljud taimedele vajalikud toiteelemendid, mida taim omastab lahustunud kujul, näiteks K2O, P2O5, CaO, MgO jt Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must
Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri. Mõnedel liikidel on pungad kaetud vaiguga või kattesoomustega, mõnel esineb tihe karvasus, mis külma eest kaitseb
40...50 Raske liivsavi ls3 50...65 Kerge savi s1 65...80 Keskmine savi s2 Savi s >80 Raske savi s3 Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s 9 Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti
(ls3), 50-65%- kerge savi (s1), 65-80%- keskmine savi (s2), üle 80%- raske savi (s3). Kindlakstegemine: saviliiv- saab teha kuulikese; liivsavi-saab teha 3 mm vorstikese, painutamisel kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja hästi õhustatud mulda nõudvad taimed nagu kartul (kuid põuasel aastal jääb ka kartulisaak kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud. Need on kõige kõrgema viljakusväärtusega mullad, sobivad pea kõikide kultuuride
Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema üksikosi (organeid) või viivad taime hukule. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena; b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel; c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena; d) külmakergitusena (-kohrutusena) noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel); e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul. 85. Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi? Tooge näiteid. I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid e. väga pakasekindlad ja pakasekindlad liigid, taluvad temp. langust –35…-50 oC ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, h kadakas,
Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega (võib siduda kuni 2,5 korda rohkem vett oma kuivkaalust). Ka samblarinne (näit. palumetsades) on suure veesidumisvõimega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes. c) Üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem
soome keele eeskujul ka salakraavituseks. Drenaaz täidab samu funktsioone mis kraavituski. Mõlema kuivendusviisi mõju põhjaveele on ühesugune, pinnavee ärajuhtimiseks on parem kraavitus, sest pinnavesi pääseb kraavidesse lihtsamalt kui dreenidesse. Põllumajandusmaade kuivendamisel on drenaaz levinum kuivendusviis.Vertikaalkuivendust saab kasutada siis, kui liigvett on võimalik juhtida alumistesse pinnasekihtidesse. Sel juhul peab suhteliselt väikesel sügavusel olema suure veemahutavusega ja veega küllastumata pinnasekiht, mis suudab endasse mahutada kogu kuivendatavalt alalt tuleva vee. Polderkuivendust kasutatakse siis, kui liigvett ei ole võimalik isevoolu teel ära juhtida. Selle takistuseks võib olla kõrge veeseis suublas (vett vastuvõtvas veejuhtmes või -kogus) või maapinna liiga väike lang. Kuivendatav ala ümbritsetakse siis madalamast küljest tammidega ning kõrgemast kraavidega, liigvesi kogutakse kokku ja pumbatakse ära. Kolmatsiooni saab
maapinnal. Mullasisene liigniiskus on tavaliselt tingitud põhjaveest, maapinnale kogunev vesi aga intensiivsest pinnavee juurdevoolust. Seiskuvat pinnavett võib põhjustada ka vett raskesti läbilaskev muld, mis takistab sademete vee infiltratsiooni. Sel juhul liigniiskuse aste oleneb sademete hulgast ja on tavaliselt ajutise iseloomuga. Liigniiskust võivad põhjustada ka mulla iseärasused. Näiteks nii leet- kui ka gleimullad on väikese veemahutavusega, mis omakorda tingib infiltratsiooni vähenemist ja liigniiskuse teket. Tavaliselt ei põhjusta mulla liigniiskust mitte üks, vaid mitu tegurit. Et liigniiskeid maid otstarbekalt kuivendada, on vaja igal juhul püüda õigesti määrata liigniiskuse põhjus(ed) ja selle järgi valida sobivad kuivendusvõtted. 8)Liigniiskuse tunnused ja pahed. Liigniiskus esineb siis, kui enamik mullapoore on täidetud veega ning õhk nendest välja tõrjutud.
Lumevesi imbub sulanud, kobedasse metsamulda kergemini. Lagedal alal on lume sulamise ajal muld veel külmunud ja lume sulamisest tekkinud vesi voolab ära mööda maapinda. Seega läheb suur osa veest taimekasvatusele kaduma. Kui lumi sulab kiiresti, põhjustab äravoolav vesi mulla erosiooni ja üleujutusi jõgedes. Seega saab metsade abil vältida erosiooni ja üleujutusi. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Mets vähendab pindmist vee äravoolu. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, kui põllumaa muld. Ka on muld rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, ja hiljem kasutavad puud seda vett transpiratsiooniks ning osa vett läheb põhjavee täienduseks. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt (keskmiselt 10-14 päeva kauem) kui lagedal alal, imbub ta paremini mulda. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna
1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist oluline nõlvadel. Kõdu on suure enamasti optimaalsed, kui raiuda keskealisi või kasutati loomade allapanuks. veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett noori puistusid, jääb Juured- Mets avaldab olulist mõju mullale oma oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), juurestiku kaudu. Metsamullad on tunduvalt kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad vähendades sellega pindmist äravoolu
Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema üksikosi (organeid) või viivad taime hukule. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena; b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel; c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena; d) külmakergitusena (-kohrutusena) noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel); e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul. 85. Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi? Tooge näiteid. I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid e. väga pakasekindlad ja pakasekindlad liigid, taluvad temp. langust 35...-50 oC ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi
istutusala üles võtta ja uuesti rajada. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja 77 küllalt suure veemahutavusega kasvupinnas. Enamik püsikuid vajabki ka oma loomu poolest kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse suurendamine ja sõreda liiva sisalduse vähendamine. Vähenõudlike ning kuivalembeste püsikute jaoks sobivad sageli okaspuudele või ka vähenõudlikele hapulembestele taimedele mõeldud kasvupinnased; sageli aga tuleb neile valmistada liigispetsiifilisi pinnaseid rätsepatööna.
uuesti. Äravoolutegurile avaldab tugevat mõju maapinna lang: mida järsem on nõlv, seda enam sademeid valgub mööda maapinda ära. Milles seisneb metsa mõju vee pindmisele äravoolule? Äravoolu vähendavat mõju võib seletada järgmiselt. 1. Metsataimestik avaldab vee voolule mehaanilist takistust, mistõttu voolu kiirus väheneb ja vesi saab imbuda mulda. Mets vähendab ka tuule kiirust ja takistab sellega lume ärapuhumist. 2. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, muld on struktuursem, rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, kuluvad transpiratsioonile ja füüsikalisele aurumisele ning lähevad põhjavee täienduseks. 3. Lumi sulab metsas aeglaselt, metsata aladega võrreldes keskmiselt 10...14 päeva kauem. 4. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt
annaabi.ee 
