.............. 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9 Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad............................................................... 9 Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad.........................................................................10 Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad.......................................................................... 11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 SISSEJUHATUS
põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
Vee-energia Hüdroelektrijaamad annavad ca 1/5 maailma eletrienergiast Plussid: 1. Vee-energia omahind on madal 2. Kergelt reguleeritav 3. Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused: · On jõukohadsed ainult rikastele riikidele, ehitamine kallis · Avarii korral katastroof
Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. · Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.
Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad)
tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid • Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained Lahendused Veetarbimise vähendamine Reovee puhastus Jäätmete vähendamine Õigeaegne väetamine Vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine Vee transportimine Mis on vee kaitseks tehtud? Helsingi kokkulepe Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkulepe. Kuuluvad: Taani Kuningriik, Eesti Vabariik, Soome Vabariik, Saksa Liitvabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik, Vene Föderatsioon ja Rootsi Kuningriik Mis on vee kaitseks tehtud? Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid
tootes sellest keemilisel ja elektroonilisel teel radioaktiivseid metalle. . Turism Majutus Sillamäel asub Krunksi hotell. Piiratud majututs võimaluste tõttu pakutakse majutust Sillamäe lähistel - Laagnas, Toilas, Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Looduse üksikobjektid Langevoja juga Ukuoru tehisjuga Päite paekallas Päite nina Türsamäe neem Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel Mererand Kasesalu veehoidla kaldal Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas Balti klint Merepark Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljaku ansambel: - Mere puiestee koos trepiga - linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga
süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem, tootjad- saksamaa,jaapan,itaalia, usa, prantsusmaa. Valdavalt toodetakse endale,kuid kui on ühine elektrisüsteem ,siis saab ka importida. Eelised-
v Vett tuuakse Barcelonasse laevadel ja see läheb maksma 22 miljonit eurot aastas. v Kavandati ka rongidega vee vedamist aga see oleks läinud liiga kulukaks. Mida ette võtta: v Veetarbimise vähendamine. v Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline). v Õigeaegne väetamine põllumajanduses. v Läbimõeldud niisutussüsteemid. v Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse. v Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel). v Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. v Liustikuvee kasutamine joogiveena. v Merevee destilleerimine. (Kallis) v Vihmavee kogumine. Faktid v Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. v Arengumaades kasutab keskmine inimene miljon liitrit vett aastas. v Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi
Happevihmad Naftareostus Maa üleväetamine või keemiliste ühendite jõudmine vette Prügi sattumine vette (5) Vee saastumine põhjustab: nakkushaiguste levikut. Magevee puudus loomade hukkumist mürkainete sattumist organismidesse veekogude toitainetega rikastumine (eutrofeerumine) (5) Veereostuse liigid sekundaarreostus erireostus Merereostus (6) Vähendamisvõimalused veetarbimise vähendamisega heitvete puhastamisega vältida kemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) vee viimine kuivadesse piirkondadesse. Pinnase saastatus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ((7) (8) Põhjused Happesademed Korraldamata jäätmekäitlus Maa üleväetamine Ülerahvastatus Tagajärjed
piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist · Põhjavesi puhastub väga aeglaselt. · Lahtiste veekogude vesi on joogikõlbmatu. Lahendused: · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380
Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj. lõpp hakati seoses mõisatega tootma elektrit
Rahvastiku kasv Põhjused: suremuse langus Tagajärjed: Vasus, nälg, suureneb tarbimine ja tootmine. Lahendus: pere planeerimine, abielu ea tõstmine. Magevee varude puudus Põllumajandus, tööstus, kodumajapidamine, nafta reostus, maa üle väetamine. Tagajärjed: vee saastumine levitab nakkushaiguste levikut, veepuudus paljudes maakera piirkondades, nafta reostus põhjustab loomade hukkumise. Lahendus: vee tarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, liustike vee kasutamine joogiveena, merevee destilleerimine, vihmavee kodgumine. Olulisemad keskkonna probleemid eestis: õhusaastumine, jääkreostus, põjaveevarude hoolimatu kasutamine, veekogude reostamine, taastumatute maavarade ammendumine. Lahendus: kasutada taastuvaid energia allikaid, vähem autosid kasutada. Globaalne soojenemine- atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Tekkepõjused: inimtegevus, kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris.
taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve, lõhkamistööd ja tuumakatsed Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi: Maakoore lõhenemine. Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine Üleujutus (tsunami, tammide purunemine)
Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused Veetarbimise vähendamine Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud ( vihmavee kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju
• Jahindus, kalapüük ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih=
Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4. Uraan kergesti kättesaadav turul. 5. Korras tuumajaam ei saasta keskkonda. negatiivne: 1. Peab paiknema veekogu lähedal. 2. Jäätmed on radioaktiivsed. 3. Ehitamine on kapitali ja teadusmahukas. 4. Ehitamine jõukohane ainult rikastele riikidele. 5
juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.
happevihmasid, kliima soojenemist. HEJ (Brasiilia, USA, Kanada, Venemaa, Norra): positiivne: odav elekter- jooksvad kulud ja tööjõu kulu on väike; ei teki saasteaineid; veehoidla aitab ühtlustada veetaset jões; taastuv energia; HEJ-de juurde ehitatakse värvilise metallurgia ettevõtteid (nõuab palju vett, elektrit). Negatiivne: ehitamine on kallis ja võtab palju aega; sobib rajada vaid suure languga (mägijõed) ja veerohketele jõgedele; veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad (põllud, asulad); tammid takistavad kalade rännet. TEJ: positiivne: uraanil suur kütteväärtus (1kg uraani=3000t kivisütt); vajab vähe kütust; rajatakse tarbija lähedale, kus pole teisi kütuseid; uraan on maailmaturul kergesti kättesaadav; hästi töötav TEJ ei saasta keskkonda. Negatiivne: rajatakse veekogu äärde; jäätmed on radioaktiivsed; ehitamise on teadus- ja kapitalimahukas ning jõukohane vaid arenenud
maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasi. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjubmetsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih=
11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18
Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.
Iraak, Nigeeria USA Iraak Jaapan, Austraalia Kesk-Ameerika Põhja-Ameerika · Nafta kriisid: Toimusid 80-ndatel aastatel ja põhjustasid kogu maailmamajanduse tugeva languse. 1. 1973/74 2. 1979/80 Vee-energia e. hüdroenergia 1) Osatakse tehnoloogiliselt hästi kasutada 2) Töötava HEJ eleter on suht. madala hinnaga 3) Ei tekita keskkonnareostust 1) Elektrijaama rajamine suht. kulukas 2) Veehoidlate rajamine hävitav sobilikke elupaikasid nii inimestele kui ka teistele organismidele. 3) Jõgedes elavad organismid kaotavad oma loomuliku elukeskkonna 4) Eletrihulk peab olema suunatud ühtsesse energiavõrku, et oleks tagatud ööpäevane tootmine Suurimad tootjad: Kanada, USA, Brasiilia Suurimad tarbijad: Norra, Brasiilia, Kanada Aatomienergia e. tuumaenergia 1) Jäätmete hulk väga väike 1) Jäätmete ohtlikkus ja keerulisus nende ära paigutamisel
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Vanemad külmutusseadmed * Muutused taimede keemilises * Aerosoolid koostises. * Tulekustutid * Taimede kasvu pidurdamine.
alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem.
9 ruutkilomeetrit suur, siis nüüd on tema suurus vaid veidi üle 7 ruutkilomeetri (Raukas, 1995). Samas ei tohi me unustada ka siin arvestamist mõõtmis veaga, mis on aja arenedes aina täpsemaks läinud. Muidugi ei saa me ümber lükata fakti, et Peipsi järv liigub lõuna poole, kuid liikumise ulatus võib tegelikuses olla väheke erinev. Maapinna taseme muutusi võib esile kutsuda ka inimese majanduslik tegevus. Näiteks kasvab suurte veehoidlate rajamisel hoidla piirides veemassi võrra koormus maakoorele, mis seetõttu vajub. Suuremate veehoidlate rajamine võib isegi põhjustada maavärinaid. Selleks, aga et võiksid tekkida nii suured muutused, peab olema ka võrdlemisi suurte mõõtmetega veehoidla. Ei piisa sellisest nõndanimetatud lombist nagu seda on Narva veehoidla. Samas ei tohi ka unustada seda, et kunagi Eestit katnud jääajajärgne vesi kaalus samuti midagi ja avaldas seega ka mõju
allavoolu).KK minister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitselal 30 m, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Veekaitsevöönd Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida Veekaitsevööndis: Ei tohi pritsida · Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve,Peipsi ja Pihkva järve veepiirist · Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate, peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist · lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist Seemnete puhtimine Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega. Spetsiaalne või selleks kohandatud seade Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine
Kaitseks taimede säilitamine, istutamine, ülekarjatamise vältimine Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) esineb tööstuspiirkondade lähe-dal, kus kahjulikud keemi-lised ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus Pidev niisutamine põhjustab sooldumist, kus peale vee aurustumist sadenevad mulda soolad Liigne väetamine, kahjuritõrje, raskmetallide sattumine mulda põhjustavad muldade hapestumist Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks LÄHTEKIVIMID- kivim, mille saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Lähtekivim mineraalne alus, määrab mehhaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele: keemilisele koostisele, lõimisele, füüsikalistele omadustele ja viljakusele. Lähtekivimi osa, mis praktiliselt pole mullatekkeprotsessist haaratud ja mõjutab seda ainult
o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik
Põlevkivist elektri tootmine saastab õhku vägagi mahukalt. Kolmandaks võib valida veekriisi ja veekogude reostumise. Põhjusteks saab tuua naftareostust ja üleväetamist. Statistilise faktina võib siin välja tuua, et kogu maakera varudest on magevett vaid 1%. Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist, õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise soovitaks veetarbimise vähendamist, läbimõeldud niisutussüsteemid ja tehaste loomise vältimist veekogude äärde. Need on need kõige realistlikumad. Ka võib soovitada vihmavee kogumist, heitvete puhastamist ja liustikuvee kasutamist joogiveena. Neljandaks probleemiks valin eraldi erosiooni ja kõrbestumise. Põhjused on vooluveed, tuul ja kliima soojenemine. Inimestel on selles väga suur osa
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 9 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013) Veekogude saastumisel on palju tägajärgesid. Näiteks vee reostumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus, naftareostus põhjustab loomade suremist ja veekogude eutrofeerumist.Nende lahenduseks on näiteks vajalik heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, õigeaegne väetamine, vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse.10 10Mäekask, K. Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised- globaalprobleemid (10.01.2013) Kokkuvõte Maailmas on niigi vähevõitu joogivett, kuid inimesed väga ei hooli seda. Tehtud on palju seadusi ja kokkuleppeid, et vett puhastada ja see on mõnes kohas ka õnnestunud veidi.
ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted · Murend monoliitse kivimi · Mineraliseerumine lagunemisel moodustunud orgaaniliste ainete lagunemine tükiline materjal, mis on väga lihtsateks mineraaliühenditeks erineva peensusastmega (CO2, H2O, NH3, oksii-did). Mineralisat-sioonil vabaneb
ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad, kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal
Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. INIMTEGEVUS Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste tagajärjel. Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase, õhu ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks
maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase-, õhu- ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia
Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, 4 siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad
tõttu muutus vesi väga häguseks. Eriti halvaks muutus joogivesi 1896. aasta kuumal päikeselisel suvel, mil tekkis möödapääsmatu vajadus järve uurida. See sai teoks kolm aastat hiljem. Linna suunatavat vett hakati puhastama siiski alles 1927. aastal. Et suurendada Tallinna joogivee varusid ja parandada vee kvaliteeti, on aegade jooksul ehitatud kanaleid, mille abil suunati Ülemistesse mitme jõe ja nendele rajatud veehoidlate vesi. Esimesena kaevati 1922. aastal 10,7 km pikkune PiritaÜlemiste kanal. Viimaseks sajandivahetuseks oli Tallinna pinnaveehaarde valgla suurenenud sedavõrd, et Ülemiste järve looduslik valgla hõlmab sellest vaid 4%. Taimestik Kuigi kokku on ülemiste järvest leitud nelikümmend liiki soontaimi, koosneb taimestik põhiliselt ainult üheksast liigist: helofüütidest pilliroog, järvkaisel ja rooghein,
kasutamine; mageveed on saasteohtlikud; veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed: põhjustab nakkushaiguste levikut; magevee puudus; naftareostus põhjustab loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi. Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumaj; vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse; veehoidlate rajamine; vee transportimine, kus vett ei ole või on saastunud Osoonikihi hõrenemine: Põhjused:atmosfääri sattunud saasteained(aerosoolid, tulekustutid, vulkaanipursked, õhukonditsioneerid, ehitusmaterjalide tööstus jne) Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises; taimede kasvu pidurdamine; fotosünteesi aeglustumine; kahjustab inimeste immuunsussüsteemi; põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke.
metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. Siberit läbiva raudteemagistraali ulatuses pole peaaegu kusagil enam näha taigat, kõikjal, kuhu on parem ligipääs, on see metsavarujate poolt maha võetud. Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud. Metsade säilitamiseks on praeguseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid
Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine:
Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid · Püramiidjas kuju
annaabi.ee 
