Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energeetika (1)

1 Hindamata
Punktid
  • 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid . Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp.
    20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta – autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest .
  • 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia , tuuleenergia , geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia.
    2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused – maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas .
    3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia , biomassienergia.
    4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete , geotermiline.
  • Esmased energiavarud :
    maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia – ei osata kasutada
    tuumaenergia – elektri tootmine tuumaelektrijaamades.
    termotuumaenergia – kasutatakse vähe, vesinikpommides.
    päikeseenergia – elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes.
    Teisesed energiavarad:
    tuuleenergia – tuulegeneraatorites elektri tootmine.
    hüdroenergia – mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades.
    loodete energia – elektri tootmine.
    geotermiline – massiline soojus , kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks.
    biomassi energia – ammu kasutuses, osatähtsus väike.
    kolmandased:
    fossiilsed kütused – maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas.
  • Naftatööstus:
    1. Nafta ammutamine – maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 – 4 km sügavuselt.
    2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest .
    3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid
    4. Nafta töötlemine – linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut , kemikaalid , plastmass , kunstkiud, sünteetiline kumm.
  • Maagaasi tootmine.
    positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid . 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav.
    negatiivne: 1. Taastumatu . 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks . 3. Transport merel on kulukas.
  • Tahked kütused.
    positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine . 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades.
    negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5. Transport kulukas – suured kogused.
  • Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel kütustel SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal. Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad.
  • Hüdroelektrijaamad:
    positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted – Al tehased.
    negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet.
  • Tuumajaamad :
    positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4. Uraan kergesti kättesaadav turul. 5. Korras tuumajaam ei saasta keskkonda.
    negatiivne: 1. Peab paiknema veekogu lähedal. 2. Jäätmed on radioaktiivsed. 3. Ehitamine on kapitali ja teadusmahukas. 4. Ehitamine jõukohane ainult rikastele riikidele. 5. Abivahend tuumarelva tootmiseks. 6. Õnnetused tuumajaamades.
  • Energeetika #1 Energeetika #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wahka Õppematerjali autor
    Energeetika, tuumajaamad, hüdrojaamad

    Sarnased õppematerjalid

    Energeetika
    1
    doc

    Energeetika

    Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (ele

    Geograafia
    Energiamajandus ja energiavarade uurimine
    4
    docx

    Energiamajandus ja energiavarade uurimine

    Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine ­ nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud ­ kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta ­ 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 2

    Geograafia
    Energiamajandus-Energiavarad
    65
    ppt

    Energiamajandus: Energiavarad

    Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruu

    Geograafia
    Enegiamajandus
    13
    doc

    Enegiamajandus

    SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut

    Geograafia
    Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks
    4
    doc

    Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks.

    Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt nin

    Geograafia
    Energiamajandus
    5
    docx

    Energiamajandus

    1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina)

    Energiamajandus
    Energia teema kordamine
    5
    docx

    Energia teema kordamine

    ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa,

    Füüsika
    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

    Geograafia




    Kommentaarid (1)

    yupsu profiilipilt
    yupsu: hm, hea(Y)
    17:37 10-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun