Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, ke
v Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Hiina Click to edit Master text styles Hiinas saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku Second level vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast. Third level Hiinat juba praegu kurnav suur veepuudus muutub katastroofiliseks aastaks Fourth level 2030, mil riigis elab 1,6 miljardit elanikku Fifth lev Hispaania v
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist
ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ja valesti, kuna mõnes kohas on suur veepuudus ja surrakse sellesse, kuid teisal teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1 Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mulla
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sel
Kõik kommentaarid