Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele (Ibid 13). Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on
1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999
veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada ni
lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks · NH4+ ja NO3- on taimedele kättesaadavad. Denitrifikatsioon · Protsess, mille käigus elimineeritakse vees leiduv lämmastik amosfääri. · Anaeroobsetes tingimustes konverteerivad denitrifitseerivad bakterid NO 3- lämmastik gaasiks. · Mõned mere-ja magevee rohevetikad konverteerivad atmosfääri N2 taimedele omastatavaks lämmastikuks. Entrofeerumine-veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon
omistatakse 80% kõigist haigustest ja 1/3 surmadest vesialuselistele nakkustele. [1] 4.2. Liikide hävimine Reostatus hävitab ka kohalikke veeliike. Näiteks viimasel 10 aastal puudub ühel Yamuna jõelõigul täielikult vee-elustik. [2] Paljude liikide populatsioonid on vähenenud ning mõned on sattunud väljasuremisohtu, nagu näiteks Gangese hai ning Gangese delfiin. Maailma Looduse Fondi hinnangul on Gangese delfiini ehk susu isendeid säilinud ainult 2000. Susu on üks ainult neljast magevee delfiiniliigist maailmas. Tema eksistents on tähtis mitmel põhjusel: ta on osa toiduahelast, ta sümboliseerib bioloogilist mitmekesisust jõe süsteemides ning hoiab ökosüsteemi tasakaalus. [10] Gangese hai (Glyphis gangeticus) ekstreeme väljasuremise ääre peal oles liik, kuuludes 20 punasesse raamatusse kantud hailiigi hulka. [11] Ohus on veel 140 kalaliiki, näiteks säga (Clarias batrachus), piimkala (Chanos chanos), guraami
majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. Mis on probleemi põhjusteks
Kõik kommentaarid