Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veega seotud looduskatastroofid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunami, üleujutus, orkaan, tsunamid, orkaani, üleujutused, ookeanil, maavärin, tsüklon, orkaanid, loodusõnnetus, kallaste, ülemiste, sulamine, ulatuda, katrina, tavalisem, tormid, maavärinad, sadas, troopiline, ajutiselt, kattev, tugevast, vihmast, kiirest, purunemine, häving, mõõna, pikki, järvedes, ookeanides, tekitajad, vulkaanipurskedlihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad? Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme).
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides
Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Üleujutused Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on esimesena põhjustatud tormidest, maanihetest, maavärinatest, tsunaamidest. Teilsel juhul on üleujutuse põhjustanud tugevate vihmahoogude tõttu või lumesajule järgnev sulamine. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Üleujutuste tagajärjed on: · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving
elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha
Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev lumesadu võib muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul, kui tuul ajab lume lumehangedeks. Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad lumetuiskusid. Lumetuisud halvendavad nähtavust ja siis on ohtlik liigelda. Maa kattub lumega, kui on temperatuur alla 0°C. Lumetorm Monika Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus.
kõrbestumisele tõhusalt kaasa. muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Looduskatastroo Looduskatastroof on loodusliku ohu – fide sagenemine, üleujutuse, keeristormi, orkaani, suurenemine vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb vulkaanipursked põhjustatud maapinna võnkumine. kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks
RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;
13. augustil 1849 olevat Sotimaal taevast langenud 6 m pikkune jääkamakas. Jää oli läbipaistev, kuid tundus koosnevat väiksematest tükkidest, tõenäoliselt raheteradest. Arvatakse, et raheterad sulasid välgulöögi toimel kokku jäämass oli maale kukkunud pärast kõuekärgatust. Kõige hukutavam välgulöök. 8. detsembril 1963 hukkus reaktiivlennuki Boeing 707 pardal 81 inimest, sest USA-s Marylandi osariigis Elktoni lähedal lõi lennukisse välk. Enim inimesi peavarjuta jätnud tsüklon. Kesk-Ameerikat (Hondurast ja Nicaraguat) 26. oktoobrist kuni 4. novembrini 1998 laastanud orkaan Mitch jättis 2,5 miljonit inimest peavarjuta ja rahvusvahelist abi ootama. Kokku purustas torm 93 690 maja. Tapvaim üleujutus. 1887. a oktoobris hukkus Huayan Kous (Hiina) Huang He ehk Kollase jõue tulvavetes 900 000 inimest. Mõrvarlikeim tornaado. 26. aprillil 1989 pühkis koletu suur tornaado Bangladeshis Shaturia linna maa pealt. Umbes 1300 inimest hukkus ja 50 000 kaotas kodu.
Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Maavärinad_ja_vulkaanipursked 14.Mis on peamised usa kliimat kujundavad tegurid? Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse http://et.wikipedia
Gradientjõud on suunatud madalama rõhu rannikul asenduvad soojema veega, see poole, isobaaridega risti nähtus ei ole nii ilmekas kui troopilisel Vaiksel ookeanil Tuulelained. North Atlantic Oscillation Sõltuvad: Tuule kiirusest 10. Õhumassid. Frondid Ajast, kaua tuul püsivalt ühest suunast puhub Õhumassid, frondid. Vee sügavusest
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
mussoonid, keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad. Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab. Selliseid olukordi kutsuvad esile orkaanide ja tormidega kaasnevad vihmavalangud, tõusulained ja tsunamid merede ning ookeanide kallastel, kestvad vihmad, lume kiire sulamine ja jääpaisud jõgedel. Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused ja nad tekivad vooluhulga liigsel suurenemisel, mille tõttu vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-alad veega üle. Uputusi tuleb ette ka veekogudeta aladel, kui ebanormaalselt tugevate vihmadega langevad sademed tasasele maale sellisel määral, et pinnas ei jõua seda adsorbeerida või vihmavesi ära voolata nii kiiresti, kui
oklusioonifront. 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, kui hoopis kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? Soe front - soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, mis toob kaasa ulatusliku pilve- ja sajuala (200– 300 km) frondi ees. Talvel võib põhjustada jäidet. 8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal võib sellega kaasneda ilma jahenemine ja sademed, talvisel poolaastal aga ilma soojenemine ja (lume)sadu. 9. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond?
mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 3.8Kliima 9 USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale
On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris palju sõiduteid ja mitu peamist maanteed. Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954. Temperatuur langes ebatavalise -6º C piirimaile. Costa Da Caparicas, Portugalis, toimus üleujutus rannal, kus üle nelja meetrised lained paiskusid üle 400-meetrit pika tammi ja ujutasid üle osa populaarse puhkekeskuse rannast Lissaboni lähedal. Üleujutus viis endaga kaasa väga palju maapinda. See tõstis esile kasvava erosiooni- ohu Portugalis, Atlandi Ookeani rannikul. Ranniku erosioon ohustab ka kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja kaasa toonud mitmeid inimelude kaotusi. Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi
2. Geisrid ja kuumaveeallikad- odav energia 3. Maavarade teke- kuld, hõbe, vask 4. Maa atmosf ja ookeanide vesi on alguse saanud vulkaanidest Maavärinad Maavärinateks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni Tektoonilised maaväriad- laamade liikumisel tekivad pinged, mis kutsuvad esile maakooreblokkide omavahelisi nihkeid ja vallandavad hiigelenergia Maavärina kolle- asub maa sees, kust maavärin alguse saab. Keskmine 2-20km (700km sügavaaim) Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht. Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest eelamle seismiliste laintega Mõõdetakse Richteri skaala abil Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka. Ühikuks on magnituud Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine 1
mereiline ekvatoriaalne: mE väga soe ja väga niiske, 27 °C, 19,0 g/kg atmosfääri front – kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske). Võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu külm front – külm õhk liigub sooja õhuga alale soe front – soe õhk liigub külma õhuga alale oklusioonifront – külma ja sooja frondi segunemine tsüklon e. madalrõhuala e. madalrõhkkond – ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala antitsüklon e. kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond – ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala antitsüklon e. kõrgrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk väheneb tsüklon e. madalrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk suureneb Põhja- ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal- ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud
õgvenemine . Laugrannikud- ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Rannavallid- on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb
imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. Laamtektoonika USA paikneb Põhja-Ameerika laam, võttes enda alla 60% laamast. Ta on vanaaegkonna, keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral. Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike
Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on
Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid.
Fumaroolid Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas Kasu vulkaanidest: viljakas pinnas, sest sisaldab mineraalaineid; maavarsid rohkelt;kuum vesi kasutatav energiaalllikana MAAVÄRINAD on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle (fookus) selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) tekivad seismilised lained, vees tsunamid Richteri ja Mercalli skaala võrdlus 5 Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang
Passaat tuled on 30-35. Laiuskraadidel Läänetuulte vöönd 60. Laiuskraadid 27. Tuulte liigid, passaadid, mussoonid, kohalikud tuuled Passaattuuled: kolmekümnendatel laiuskraadidel ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas ja lõunapoolkeral kagust loode suunas Tuule suund madal-, ja kõrgrõhkkonnas maalähedases kihis. Antitsüklon e kõrgrõhkkond keskmest väljapoole, õhurõhk väheneb. Tsüklon e madalrõhkkond keskmest väljaspoole, õhurõhk suureneb. Põhja ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud tuule suund vastupidine Mussoon: õhurõhk ja valitsev tuule suund Lõuna-Aasia kohal, jaanuaris ning juulis on vastupidised Briis: on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul
puhul vältida teadaolevaid murranguid, muuta kommunikatsioonid 'painduvamaks', ehitiste spetsiaalne disain, aluskivimite valik (kui võimalik). Olulised veel arvestada: järeltõuked ja tõugete aeg. Teisesed kahjustused: · Tulekahjud. Võivad olla olulisemad kui (1). Veeliinide purunemine takistab kustutustöid. · Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine. · Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel. Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud , rannikule jõudes murduvad - murdlainete kõrgus võib olla üle 15 m. 6. Maavärinate ennustamise ja ärahoidmise võimalused. Seismilised pausid. Piki peamisi murranguvööndeid on fikseeritavad alad, kus hiljuti on toimunud
Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute
Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED Mererannikutel: üleujutused on tingitud merevee ootamatust tõusust vee kuhjumine rannikule ühesuunalise tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi
Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus,
Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused
mõjutatud tsunaamide poolt. Ajaloolisi ülestähendusi sellistest katastroofidest on mitmeid, näiteks 1775. aasta 1. novembri maavärin. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele mis on asutatud jõe kallastele. Viimane maavärin toimus Portugalis 2008. aasta 31. oktoobril. Maavärina tugevuseks oli 2.9 magnituudi. Maavärina epitsenter asus koordinaatidel 40.85N 7.35W. Varem on Portugalis toimunud veel mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest. KLIIMA Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja
Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit
4. Mis on külm front? külm õhk liigub sooja õhuga alale 5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. 10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb
registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt
annaabi.ee 
