Kodukoha Riskianalüüs PÄRNU (1)

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT
KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS
KODUKOHA RISKIANALÜÜS
ÜLIÕPILANE:
MATRIKLI NR.
RÜHM:
PIIRKONNA ISELOOMUSTUS
Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes , Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal.
Pärnu on ka Eesti suvepealinn.
Linn ja linnajaod
Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla.
Rahvastik
Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased , 2% ukrainlased, 1% soomlased , 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.
Loodus
Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala
Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni.
Tähtsamad tööstusharud on:
Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products,Scanfil,Efore, Note Eesti)
Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat)
Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre ( Padja -teki vabrik ), Protex, Pomarfin)
Puidu- ja mõõblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Viisnurk, Preab)
Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted.
2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv
OBJEKTID:

Tervise Paradiis (kaugus minu kodust 4km)

Pärnu jahisadam (kaugus minu kodust 6km)

Vallikäär (kaugus minu kodust 6km)
Objekt
Tegevus
Oht
Riskitüüp
Ohustatud objekt
Tagajärjed
Raskus
T
P
E
Ke
V
Ki
Pärnu jahisadam
väikelaevade kodusadam, külaliste randumine
vedelkütus
leke
Keskkond
Pinnas
Õhk
Jõe ja mere vesi
Jõe- ja merevee reostus
3
2
3
B
Vallikäär
puit
ümbritsev vesi
Tulekahju
Üleujutus
Elu
kohalikud elanikud
koolilapsed
turistid
Keskkond
Vara
Tulekahju
Üleujutus
2
2
2
2
2
5
4
3
1
4
B
B
Tervise Paradiis
Turism
Majutus
Toitlustus
Meelelahutus
Vedelkütus
Plahvatus
Tulekahju
Õnnetus ohtlike jäätmetega
ELU
Personal ja kliendid ettevõttes
Keskkond
Pinnas
Õhk
Vara
Plahvatus
Tule ja suitsukahjustused
Basseinivee reostus
4
5
2
2
2
1
4
5
4
4
1
3
2
C
C
B
Piirkond: Pärnu linn
E=Elu
Ke=Keskkond
V=Vara
Ki=Kiirus
T=Tõenäosus
P= Prioriteet
Pärnu linnas on ohutu elada, suurimat ohtu kujutabki linna geograafiline positsioon, millega kaasnevad regulaarsed üleujutused. Kuid nendega on kohalikud juba harjunud ning teavad millal ja milliseid abinõusid ohu vältimiseks kasutusele võtta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 65 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pedak Õppematerjali autor

Tegin Pärnu kohta ja Sain 100 %

Riskianalüüs PÄRNU Kodukoha Riskianalüüs

Sarnased õppematerjalid

docx

Pärnu

Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat);

Geograafia

pdf

Pärnu linn

Pärnu linn Ksenija Poltavets 8B Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Tähtsamad tööstusharud on: ● Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti) ● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 res

Geograafia

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4

Ehitusfüüsika

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng