Nafta (0)

1 Hindamata

Lisalugemine: Nafta
NAFTA

Kütused

Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel.

Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas , mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena.
Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed.

Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained . Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta.
Kütused on saadud erinevatest allikatest:

Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi
Taimede tselluloos , ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit

Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades.
Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid.

Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet.
Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%)

Kütteväärtuste määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda rohkem energiat kütus annab.
Väärtuse järgi jagatakse kütused:

maagaas (CH4)

nafta (CH2)

kivisüsi (CH)

Nafta ja maailm
Nafta tootmine sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eelkõige toodeti lambiõli e. petrooleumi, ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa.
20. sajandi elektrivalgustuse levik hakkas lambipetrooleumi välja tõrjuma, kuid autode arv tekitas uue suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise , mis võimaldas eraldada bensiini toornaftast.
Esimese maailmasõja ajal ja selle järgselt kasvas bensiini nõudlus dramaatiliselt. Autostumine omakorda suurenas nõudlust asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks.
1930 aastatel olid peamised naftatootjad USA ja Nõukogude Liit, kattes seejuures kõik oma vajadused. Ülejäänud riigid pidid lootma Lõuna- Ameerikale ja Lähis-Idale.
Nafta on saanud maailma majanduse ja poliitika väga jõuliseks mõjutaks. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid.

Nafta ja gaasi tootmine
Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites . Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Töötlemata naftat kasutada ei saa. Töötlemine toimub:

Nafta eraldamine veest ja mineraalosakestest.

Separeerimine – eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi.

Stabiliseerimine . kuumutades temperatuurini 80-120 ˚C.

Selle tulemusena eraldub naftagaas

Nafta töötlemine
Nafta jaotatakse fraktsioonidesse keemistemperatuuri järgi.

Nafta põhifraktsioonid:

Saadused Süsinike arv Keemistemperatuur ˚C Gaasid C(1-4) > 0 Petrooleeter C(5-7) 30-100 Bensiin C(5-10) 40-210 Petrooleum C(10-18) 150-320 Diislikütus C(12-20) 200-350 Gaasiõli(kütteõli) C(14-22) 230-360 Solaarõli C(20-30) 300-400
Masuut – atmosfääri rõhul läbi viidud destilleerimise jääk, kasutatakse katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on butuumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks.
Krakkimist kasutatakse selleks, et suurendada bensiini ja teiste vedelkütuste saagist.

Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid (kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini.
Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. Protsess viiakse läbi atmosföörirõhul, temperatuuril 500 ˚C.

Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on

katalüütiline reformimine mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks.

Teised kasutusalad:

Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on keemiatööstuse tooraine .
Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses.
Parfiine(nn parfiinivaha) kasutatakse paber-, keemia- ja tekstiilitööstuses ning meditsiinis.
Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid.
Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine.
Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks.

Autokütused

Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid.
Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab.
Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv . Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98.
Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil.
Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid.
Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Erinevalt bensiinidest, mille puhul kõrgem oktaaniarv = parem kütus, on parimatel diislikütustel keskmise väärtusega 40-50 tsetaaniarv. Diislimootori korral on väga tähtis kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel ostutuda liiga lenduvaks, talvel võib suvekütus olla liiga viskoosne või isegi hanguda kütusepaagis ja torudes.
Ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud alternatiivkütuste poole:
Looduslik gaas ja vedelgaas – kõige esimene sisepõlemismootos töötas valgustusgaasil. Tänapäeval on gaasiautod üldtuntud kuid nende võimsus on väiksem ja tehniliselt pole kasutamine mugav.
Alkoholid – Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on lihtsam, kõige rohkem kasutatakse Brasiilias.
Taimeõlid – kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb see vaid veidi alla diislikütusele. Kasutamise takistuseks on suur viskoossus ja kõrge paksenemistemperatuur.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 143 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

143 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2tuu Õppematerjali autor

nafta alternatiivkütused diiselkütus bensiinikütus nafta töötlemine nafta töötlemine kütused

Sarnased õppematerjalid

docx

Nafta

Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike

Keemia

doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad

Keemia

doc

Nafta

Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused.

Keemia

odt

Orgaanilised Ühendid

.. ) 13. ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi. VIHIKUS!!! 14. Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi). Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed). 15. Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas? Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti tekkinud sõnajalgtaimedest. 17. Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid? Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid,

Keemia

doc

Alkaanid,kütused,nafta

kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea

Keemia

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

9. Millised on gaasilise kütuse eelised? Kütuse hea segunemine õhuga täielik põlemine väikese liigõhuteguriga Põlemisel kõrge temperatuur ja soojust võimalik täielikumalt ära kasutada Õige õhu vahekorra puhul ei teki tahma, suitsu ega tõrva. Ei sisalda väävlit ega tuhka Lihtne kasutada. Süttib kergesti on lihtsalt reguleeritav Üsna lihtne transportida kauge maa taha. Torustikud. 10. Liigita järgmisi kütuseid kolmel erineval viisil: nafta, saepuru, biodiisel (taastuvuse, füüsikalise oleku, kasutatavuse alusel) 11. Mida nimetatakse primaarenergiaks ja kuidas teda kasutatakse? energia, mida tarbitakse teisesk energiaks muundumata. 12. Kuidas kütuseid jaotatakse salvestusastme ja taastumiskiirguse järgi? 13. Mis on energiabilanss? Mis olid 2011.a. enamtarbitavad kütuseressursid British Petroleumi koostatud aruande järgi?

Kütuse ja põlemisteooria

docx

Vastused mootorikütused

omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6)

Füüsika

docx

Materjaliõpetus

Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid........................................................................................ 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus.....................

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid