Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanid KT konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas teha põlemisreaktsiooni võrrandit?
  • Mitmeprotsendiline lahus saadakse kui 250g vees lahustatakse 10g soola?
  • Kui palju 16-list suhkrulahust saab valmistada 500g suhkrust?
Kordamine KT (Alkaanid
Mõisted:
  • Alkaan – süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed
  • Isomeer – ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi
  • Allotroop – Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena
  • Tetraeedriline süsinik – nelja üksiksidemega süsinik
  • Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel
  • Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu
  • Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu
  • Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks
  • Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.

Alkaanide nimetused/valemid (graafilised, tasapinnalised , lihtsustatud)
Tähtsamad alkaanid:
CH4 – metaan CH3 – metüül
C2H6 – etaan CH3CH2 – etüül
C3H8 – propaan CH3CH2CH2 – propüül
C4H10 – butaan CH3CH2CH2CH2 – butüül
C5H12 – pentaan
C6H14 – heksaan
C7H16 – heptaan
C8H18 – oktaan
C9H20 – nonaan
C10H22dekaan
Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine)
Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist.
Füüsikalised omadused:
  • Sulamistemperatuur
  • Keemistemperatuur
  • Tihedus
    Põlemisreaktsioonid
    Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku toimel ehk tekivad OKSIIDID

    2H2 + O2  2H2O
    • Liitained

    (kõik elemendid (va N) moodustavad oksiidi
    CH4 + 2O2  CO2 + 2H2O
    Kuidas teha põlemisreaktsiooni võrrandit?
  • Kirjutad lähteained. Hapniku valem on O2
  • Kirjutan saaduse (oksiidi) valemi. Oksiidi valemis tuleb o.a abil leida indeksid. Peast pean teadma, et C + O2  CO2 ja S + O2  SO2
  • Võrrand tuleb tasakaalustada, st iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt.
    Lahuse ülesanne:
    NÄIDE
    Mitmeprotsendiline lahus saadakse kui 250g vees lahustatakse 10g soola?
    VALEM:
    Arvutus:
    Tähele peab panama seda, et antud vee mass ja aine mass ning lahuse mass on seega nende summa: 250g + 10g = 260g
    VASTUS: Saadud lahus on 38,5%-line
    NÄIDE2
    Kui palju 16%-list suhkrulahust saab valmistada 500g suhkrust ?
    VASTUS: 500g suhkrust saab valmistada 3,125kg 16% suhkrulahust
    Reaktsioonivõrrandi ülesanded
    Reaktsioonivõrrandil baseeruvate ülesannete lahendamisel on mõistlik järgida järgmisi etappe:
  • Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonivõrrand
  • Kirjutage reaktsioonivõrrandi kohale ülesandes antud ja otsitava aine kohta toodud andmed
  • Leidke nende ainete molaarmassid, mille kogus on antud või mille kogust soovitakse leida
  • Leidke nende ainete moolid , mille mass (või gaasilise aine ruumala) on antud
  • Reaktsioonivõrrandi kordajate suhte järgi leidke otsitud aine moolid
  • Leidke küsitud aine mass(ruumala)
    NÄIDIS:
    Mitu liitrit hapnikku kulub 35g raua roostetamiseks, kui rauast tekib RAUD(III) oksiid ?
    Lahendus:
  • Kirjutame ja tasakaalustame reaktsioonivõrrandi:
    4Fe + 3O2 = 2Fe2O3
  • Kirjutame antud andmed reaktsioonivõrrand kohale
    35g V=?
    4Fe + 3O2 = 2Fe2O3
  • Leiame raua ja hapniku molaarmassid:
  • Leiame raua moolid, kuna me teame raua massi:
  • Reaktsioonivõrrandi kordajate järgi leiame hapniku moolid:
  • Leiame hapniku ruumala:
    VASTUS: 35g raua roostetamiseks kulub 21dm3 hapnikku
  • Alkaanid KT konspekt #1 Alkaanid KT konspekt #2 Alkaanid KT konspekt #3 Alkaanid KT konspekt #4 Alkaanid KT konspekt #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sopyright Õppematerjali autor
    Teemad:
    1. Tähtsamad mõisted(alkaan, isomeer, allotroop, tetraeedriline süsinik, bensiin, diislikütus, nafta krakkimine, fraktsioneeriv destillatsioon)
    2. Alkaanide nimetused valemid(graafilised, tasapinnalised, lihtsustatud)
    3. Isomeerid (koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine)
    4. Põlemisreaktsioonid.
    5. Tähtsamad alkaanid, nende kasutamine
    6. Lahuse ülesanne
    7. Ülesanne reaktsioonivõrrandi põhjal

    Sarnased õppematerjalid

    Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus
    5
    doc

    Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

    kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused ­ inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused ­ Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül

    Keemia
    Alkaanid - keemia
    1
    doc

    Alkaanid - keemia

    Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked

    Geograafia
    Keemia - Alkaanid
    3
    doc

    Keemia - Alkaanid

    Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

    Keemia
    Orgaanilised Ühendid
    2
    odt

    Orgaanilised Ühendid

    ................... ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ 12. Alkaanide omadused (hüdrofoobsus, toime inimesele, asendusreaktsioonid halogeenidega e halogeenimine, pürolüüs, põlemine). · Alkaanid on hüdrofoobsed ­ nad ei lahtustu vees. · Alkaanid on veesty kergemad (< 1g/cm³) · Alkaanid on organismile mürgised (vedelad, gaasilised, tahked pole mürgised). · Alkaanid põlevad hästi. · Alkaanid ei reageeri kergest iteiste ainetega. Reaktsioonid toimuvad eritingumistgel (rõhk, temperatuur, katalüsaator, kiirgus) Toimuvad vahetusreaktsioonid halogeenidega. 1.ETAPP: CH4 + Cl2 CClH3 + HCl 2.ETAPP: CClH3 + Cl2 CCl2H2 + HCl

    Keemia
    Keemia konspekt
    23
    doc

    Keemia konspekt

    · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    11
    docx

    Orgaaniline keemia

    tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge. - VALENTS ­ mitu keemilist sidet elemendid moodustavad. Süsiniku valents on 4. - Molekuli valem ­ näitab molekuli elemendilise koostise. - Struktuurvalem - näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse. Orgaaniliste ühendite struktuuri teooria: - Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus. SÜSIVESINIKUD Koostis: - C;H Liigid: - Alkaanid ­ nafta; maagaas ­ mootorikütused; lahustid. - Alkeenid ­ nafta; maagaas ­ plastmass; lahustid. - Alküünid ­ nafta;maagaas ­ plastmass. - Alkadeenid ­ nafta; kautsuk ­ plastmass; kumm. SÜSIVESINIKE HOMOLOOGILINE RIDA OMADUS S Ü S I V E S I N I K U D ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
    41
    ppt

    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

    vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne H­C­C-H I I H H Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur (ehitus) ning seetõttu ka erinevad omadused. Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side. 4) C4H10 - butaan · Üldvalem CnH2n+2 5) C5H12 - pentaan · Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan

    Keemia
    Keemia konspekt
    23
    doc

    Keemia konspekt

    100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige: Page 5 Kõige peegeldamad ja läikikvamad metallid on: Ag, Al ja In Kõik peale raua ja selle sulamite on värvilised metallid. Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht. Li, Na, K on veest kergemad metallid, ning kõige kergemad metallid seetõttu.

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun