Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nafta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Nafta #1 Nafta #2 Nafta #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heleri17 Õppematerjali autor
naftas

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad

Keemia
thumbnail
4
doc

Nafta

Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need

Keemia
thumbnail
3
doc

Nafta

Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus ­ sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused.

Keemia
thumbnail
2
odt

Orgaanilised Ühendid

.. ) 13. ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi. VIHIKUS!!! 14. Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi). Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed). 15. Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas? Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti tekkinud sõnajalgtaimedest. 17. Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid? Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid,

Keemia
thumbnail
4
doc

Nafta referaat

Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist

Keemia
thumbnail
23
docx

Globaalsed nafra reservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Hedi Tammsalu, Annabel Pern GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat Logistika Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2021 SISUKORD 1. MIS ON NAFTA?........................................................................................................... 3 1.1. Nafta ajalugu......................................................................................................... 4 1.2. Omadused............................................................................................................. 8 1.3. Tootmine..............................................................................................................

Logistika
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid........................................................................................ 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus.....................

Materjaliõpetus
thumbnail
125
pdf

Rakendusenergeetika

reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun