1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C
struktuur ja kõvadus HRC? Tegemist on kõrgnoolutusega ,temperatuuril 450...650°C. Saadakse ferriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Kõvadus HRC jääb vahemikku 15-35 7. Antud noolutatud terase põhilised omadused. Kõvadus, haprus ja tugevus on keskmised. Sitkus on kõrge Malmid 8. Teraste ja malmide ühisdiagramm on küsimuses nr 1. 9. Antud malmi jahtumiskõver. Kuni punktini 1 - Toimub vedelfaasi jahtumine (L jahtub) Puktist 1 kuni 2 Vedelast faasist eraldus austeniit (LA+L) Punktist 2 kuni 2' Vedel faas kristalliseerub austeniidiks ja tsementiidiks (L A+T) Punktist 2 kuni 3 Eutektoid muutus (AT'') Punktis 3' (A F+T) 10. Millise malmiga on tegemist? Eeltingimused antud malmi tekkeks, ning millised on eeldused grafiitmalmi tekkeks? Tegemist on valgemalmiga. Selle malmi tekke eelduseks on kiire jahutamine valuvormis ja lisandite puudumine
neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik
Tehnomaterjalid MTM0010 Kodutöö Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus Juhendaja: Kristjan Juhani Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A
Le+T Üle 4,3 Üleeutektne Faasid: 1) A - austeniit 2) F - ferriit 3) L - vedelfaas 4) T tsementiit 2. Mehaanilised segud Fe-C sulameis ja nende faasiline koostis: Mehaanilised segud Ledeburiit, Perliit ja Beiniit: a) Ledeburiit(Le) Eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC F ja T. b) Perliit(P) F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC c) Beiniit(B) F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC 3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4% T, oC L 1 ~1510
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C.
põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja
1 1500 2 1470 3 860 4 727 4' 727 sulami jahtumiskõvera üksikutes lõikudes. Vastus: Kuni punktini 1 toimub vedelfaasi kiire jahtumine. Ühest kaheni toimub vedelfaasist austenniidi kristalliseerumine (jahtumiskiirus aeglustub kuna kristalliseerumiseks on vaja energiat). Punktist 2 punktini 3 austeniidi kiire jahtumine, 3-st 4-ni eraldub austeniidist ferriit AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis
Rektifikatsiooni selgitus Aur, mis on madala keem. temp eraldub esimesena. Osa sellest destilleerub kuid selleks ajaks on ta madalama koostisega. Nii hakkab aurufaasi kogunema kõrgema keem. temperatuuriga aine ja vedelfaasi madalama keem. temperatuuriga aine Aseotroopne lahus lahus, kus on selline koostise vahekord, mistõttu mõlema komponendi keemistemperatuur on sama ja neid ei saa destilleerimisel eraldada Ostwaldi lahjendusseadus pH ja vee ioonkorrutis Nõrkades hapetes leitakse K järgi ja selle järgi pH, sest akt. ei ole nii olulised Tugevates hapetes lisatud happe konts. on võrdne prootonite konts. Seda
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
kihti. Statiivi külge kinnitan muhvi koos rõngaskäpaga ning asetan rõnga sisse jaotuslehtri. Jaotuslehtri valan saadud destillaati. On näha, kuidas tekivad kaks kihti. Jaotuslehtri alla asetan kolbi. Keeran jaotuslehtri lahti nii, et vesi hakkaks tilkadena valama kolbi sisse. Peab kontrollima seda, et õlikiht jääks jaotuslehtrisse. Kui see on tehtud, asetan õli väikse kolmnurkse kolbi sisse. Ekstraheerin dietüüleetriga kolbis oleva vedelfaasi, kuna seal on tõenäoliselt jäänud omavahel mittelahustuvad komponendid ehk siis vesi ja õli. Dietüüleeter kui orgaaniline solvent, seob endaga kokku kõik orgaanilised molekulid ehk selle abil saab ülejäänud õli koguda. 6. Kui kõik õli on kogutud, on vaja õli juurde lisada MgSO4, mis seob kõik õlis oleva vee endaga nii, et kolbi sees on ainult õli. 7
eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. 3.Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites. Raud moodustab süsinikuga mitmeid metalseid faase, näiteks piiratud tardlahuseid ja keemilisi ühendeid. Nimetus Tähis Kristallivõr Määratlus e Faasid F
on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb kui temp üle 1300*C.(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Ledeburiit – eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147.(isel:kõva ja habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras,
= 0,00156205 kus X võtame vastavalt varem arvestatud suhtelise moolkontsentratsioonidele. Selle andmete põhjal saame leida tasakaalukonstanti m: m = Y*/X m1= Y1*/ X1 = 0,0017482/ 0,0019424= 0,9 m2 = Y2*/ X2 = 0,00156205/ 0,0017356= 0,9 Tabelist 2 on näha, et tasakaalukonstandi m väärtused on lähedased ühele, s.t. et põhiline massiläbikandetakistus on koondunud gaasifaasi. Arvestades seda, võib vedelfaasi poolse takistuse jätta arvestamata ning järelikult Ky ky. 1. Arvutame desorbeerunud ammoniaagi kulu W NH : 3 (2) W = G0Y = L0 (X 1 - X 2 ) L0 = (L* (H2O))/M(H2O) = (0,00515 l/s*1 kg/l)/ 18 kg/kmol = 0,000286 kmol/s W1 = L0*( X1 X2 ) = 0,000286 kmol/s* (0,0019424 0,0017356) = 5,9178*10-8 kmol/s seejärel leiame kontsentratsioon kolonnist väljuvas õhus Y1: Y1 = W1/G0 , kus G0 = (G1 * T0 )/(Vm * T) = (9,09*10-4 m3/s* 298K) / (22,4 m3 /kmol*293K) = = 0,00004138 kmol/s
saadakse suur kogus tarbejuuretist. 38. Mida tähendab hapukoorevõi valmistamine juuretise sissepressimisega? Tegemist on nn ZINO meetodiga, kus rõõsast koorest tehtud võile lisatakse pressimise ajal hapu juuretis või vastavad toimeained, mis annavad hapukoorevõile iseloomuliku maitse ja lõhna. 39. Kas fosfolipiidide sisaldus on suurem koores või petis? Petis. Kuna need kuuluvad valdavalt rasvakuulikeste kilede koostisesse, mis rasvakuulikeste purunedes lähevad vedelfaasi. 40. Kas võitera pesemisega saab mõjutada võitera suurust? Pesemisel ei saa kõrvaldada vigu, mis ei ole seotud plasma vaid rasvaga. 41. Kas pesemisega saab eemaldada võiterasiseseid petijääke? Ei. Petijääke saab eraldada vaid võiteravahelisest plasmast. Kõige paremini saab eraldada petijääke kõva ja krobelise võitera puhul. 42. Milline on või pressimise põhieesmärk? Mille järgi hinnatakse või pressimise kvaliteeti? · Liita võitera ühtlase konsistentsiga massiks
-orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise meetodid: tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine, tehnilised vahendid müra leevendamiseks, müra summutamine. Regulatsioonid Jagunevad: keskkonnamõjutusi reguleerivad normatiivid ja standardid
väike tugevus ja kõvadus — suur plastsus Tsementiit - Keemiline ühend Fe3C 6,67% C Iseloomulik suur kõvadus (820 HB), - habras. Austeniit - Süsiniku tardlahus max 2,14% C γ-rauas. Kõvadus suurem kui ferriidil — Sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt — Mittemagnetiline Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ledeburiit - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. kõva ja habras — teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad Perliit - on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C
vastavalt. a)Täielik lahustuvus (lk 35-36) Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral Komponentide A ja B omavahelise piiramatu lahustuvuse faasidiagramm ning faaside vaba energia (Gibbsi energia) muutus sõltuvalt koostisest ja temperatuurist on toodud joonisel 1.37, lk 35. Joonest TAaTB ehk likvidusjoonest ülalpool (joonis 1.37d, lk 35) on vedelfaas L. Selles alas on komponentide A ja B vedelfaasi L vaba energiaga FL väiksem nende tardlahuse vabast energiast F (joonis 1.37a, lk 35). Joonest TAbTB ehk solidusjoonest allpool on püsiv tardlahus , kuna tardlahuse vaba energia F on väiksem vedelfaasi L vabast energiast FL (joonis 1.37c, lk 35). Likvidus- ja solidusjoone vahel on tasakaalus vedelfaas L ja tardlahus . Temperatuuril T2 (joonis 1.37b, lk 35) muutub sulamite vaba energia sõltuvalt koostisest joone FLa'b'F järgi.
Sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt, mittemagneetiline. Toatemperatuuril laguneb A -> F+T= Perliit · Keemiline ühend tsementiit (T) Fe3C - C-sisaldus kuni 6,67% . Habras ja väga kõva 820HB. Väga püsiv madalatel temperatuuridel · Vedelfaas L 4.3. Loetlege mehaanilised segud Fe-C-sulameis, tooge nende määratlused. · Ledeburiit (Le) - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp.-l 1147. L -> A + T, st vedelfaas teisendub kahefaasiliseks mehaaniliseks seguks. Alla temp 727 Le -> F + T, st Le= A+T (1147-727) ja F+T (727-0) · Perliit (P) - C-sisaldus 0,8%, A -> F+T=P tekib temp.-l 727 (700-500 - perliit) · Beiniit (B) - C-sisaldus 0,8%, A-> F+T=B, kui temp alla 500-300 4.4. Kuidas liigitatakse Fe-C-sulamid liihtudes FD-st (C-sisalduses)? 0..alaeutektoidterased..0,02%..eutektoidterased..0,8%.
· geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks.Kromatograafiat võib teha kas kinnises süsteemis kolonnis(kolonnkromatograafia), või lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil(nt. planaarkromatograafia). Pole vaja siin korrata juhendit! Jaotuskromatograafia aluseks on lahutuvate ainete jaotumine kahe mitteseguneva vedelikule vedelfaasil või statsionaarsel vedelfaasi ja gaasifaasi, tänu sellele, et neil on erinev lahustuvus neis faasides. Statsionaarset faasi pestakse järjest uute mobiilse faasi kogustega, kuni lahutatavad ained jagunevad lahusti erinevatesse portsjonitesse. Tänu segu komponentide jaotuskoefitsientide erinevusele leiabki aset nende eraldumine üksteisest. Segu komponendi A üleminek statsionaarsest faasist mobiilsesse faasi kirjeldub tasakaaluvrrandiga: CA stats CA mob, kus
Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult ( toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000°C, sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mis tõttu on võimalik massi tihenemine st paakumine ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250...1300°C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 3.3. Savitellise omadused Tugevus Markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. Survetugevus 5 55 MPa. Paindetugevus moodustab ca 20 25% survetugevuse näitajast. Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Kui
omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näiteks raud ja tina, vask ja tina, praktiliselt ei lahustu vedelas olekus, moodustades kaks erinevat vedelfaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub, nagu puhastel metallidelgi, teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest
soojendatakse elektroodidega. 3.3 Keemiliste lisandite kasutamine. Mõned keemilised ained, nagu soolhape HCl ja selle soolad, aga ka sellised ühendid nagu kaaliumkarbonaat K2CO3, teise nimega potas, naatriumnitrit NaNO 2, samuti erinevaid kompleksühendeid viiduna eraldi või seguna betooni seguvette, avaldavad mitmekülgset mõju betooni tardumis- ja kivinemisprotsessidele. Suuremates kogustes segusse viidavad kivinemise kiirendajad alandavad järsult betoonisegu vedelfaasi külmumistäppi, milletagajärjel tsemendi hüdratsiooniprotsess jätkub isegi väga madalatel välisõhu temperatuuridel (kuni- 35 °C). Selliseid lisandeid nimetatakse külmakaitselisanditeks. Sarrustatud konstruktsioonide betoneerimisel eelistatakse potast ja naatriumnitritit (kuid siiski sildehitistel ja üle 6 meetrilistel taladel neid lisandeid veel ei usaldata kasutada, kuna pikaajalisi katsetamisi ei ole veel paraku tehtud), sest need ei korrodeeri sarrust. Kloriide
kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu vahelist seost, seda väikesem on küllastustemperatuuril oleva vedeliku ja küllastunud auru erimahu erinevus (v' ja v'' erinevus, ehk aurufaasi ja vedelfaasi tiheduse erinevus on väiksem). Temperatuuri tõusuga toimub see seni, kuni muutub v' ja v'' vahe nulliks , see toimub temperatuuril temperatuuril Tk. Temperatuur Tk on aine kriitiline temperatuur- punkt. Aine kriitilisel temperatuuril kaob vedel- ja aurufaasi vahel erinevus. 27. Reaalse gaasi olekuvõrrandid (mõned võrrandi näited) Van der waalsi võrrand a p 2 (v b) RT v 28
3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest -väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Suitsugaasides olev SO2 siirdub vedelfaasi, kus ta reageerib leeliseliste ainetega, moodustades põhiliselt kaltsiumsulfiti (CaSO3) ja osaliselt ka kaltsiumsulfaadi (CaSO4). Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Tekib kuiv lõppsaadus. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või
ja sekunaartsementiidist. Alaeutektsed ja enam süsinikku sisaldavad malmid on igal juhul haprad nii toa- kui kõrgetel temperatuuridel struktuuris oleva ledeburiidi tõttu. 2)eutektmalmid C=4,3%. Tardumise tulemusena tekib ainult ledeburiit ja selle austeniitne osa laguneb temperatuuri langedes sekundaartsementiidiks ja perliidiks. 3)üleeutektmalmid C>4,3%. Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist. Ledeburiit (Le) (ledeburite)- eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C (eutektne tasakaal): L - Le (A+T). Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. Ledeburiiti iseloomustab: Kõva ja habras. Teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks (white cast iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras.
Rasvaste savide puhul võib see ületada 10%. Lahjemate, väheplastsete savide puhul - 4...6%. Vee eraldumine ei tohi toimuda kiirelt, sest massi sisemusest kapillaaarjõudude toimel välja aurustuv vesi ei jõua pinnani, seega massi jääb massi niiskus ebaühtlaseks. 3.2.3.2.Põletusprotsess Mahu kahanemine põletamisel on põhjustatud: · keemiliselt seotud vee eraldumisest savist ühelt poolt. · Teiselt poolt aga paakumisprotsessis tekkinud vedelfaasi toimet Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse 1) tulekindlateks ts o > 1580oC 2) raskelt sulavad ts o =1350....1580oC 3) kergelt sulavad ts o <1350oC 3.3.Ehituskeraamika tootmine 3.3.1.Toormaterjali kaevandamine toimub tänapäeval tavaliselt mitmekopalise ekskavaatoritega. 3.3.2.Massi ettevalmistus purustamine, jahvatamine, segamine-homogeniseerimine. Savi ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse savimassi homogeniseerimist e. laagerdamist.
Eestis suvine: 45--70kPa Talvine:65-95kPa 17. Mootoribensiinide auruluku indeks (VLI): Euroopas on mootoribensiinide klassifitseerimise aluseks mootoribensiini auruluku indeks- mis on küllastunud aururõhu ja fraktsioonikoostise põhjal tuletatud näitaja. VLI=10(R)VP+7E70 Auruluku indeks iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi ja eriti aurukorkide tekke ohtu paremini kui fraktsioonkoostis või küllastunud aururõhk eraldi võetuna 18. Mootoribensiinide auru ja vedelfaasi suhe (V/L): USA-s kasutusel olev mootoribensiinide klassifitseerimise näitaja. Temperatuur, mille puhul TV/L=20, moodsa sõiduauto taluvust aurukorkide suhtes. Mida kõrgem on see temperatuur seda kindlam on et kuuma ilmaga mootor töötab tõrgeteta 19. Mootoribensiinide normaalne ja detoneeriv põlemine ottomootoris: Ottomootoris saadakse soojust mootoribensiini põlemisel. Põlemine on keemilis-füüsikaline
sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Metastabiilse faasina laguneb ta kõrgetel temperatuuridel (üle 1300 °C), nii et tal ei ole sõna otseses mõttes kindlat sulamistemperatuuri. Kristallivõre koosneb reast teatud nurga all paiknevast oktaeedrist, mille keskmes paikneb C-aatom. Tsementiit on habras ja väga kõva (820 HB). Ledeburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC – F ja T. Perliit (P) on F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC. Beiniit (B) on F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8 %, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC.
põhjustab väikesemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 kg/m3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali sooja- isolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Eelis: kõrge temp., efektiivsus peeneimate fraktsioonideni. Puudused: kõrge alghind, tundlik gaasikiiruse muutustele. Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Keemiline absorptsioon on protsess, mis põhineb ainete
aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust gaasilisse konstantsel temp vedelat olekut läbimata. (∆Hsub, kJ/mol). ∆Hsub = ∆Hs + ∆Ha Kriitiline temperatuur – temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk – vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule.
sulamistemperatuur. Tsementiiti iseloomustab: habras, väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Kord moodustunud tsementiit on väga püsiv eriti madalatel temperatuuridel ja seetõttu on ta tähtis struktuuriosa nii terastes kui ka malmides. Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja omadused. - Ledeburiit (Le) - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Ledeburiiti iseloomustab: kõva ja habras ,teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks ning kasutatakse valandite valmistamiseks.Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi lagunemisel temperatuuril 727 °C
diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Kui gaas sisaldab peale tolmu veel mitmesuguseid kahjulikke gaasilisi lisandeid (nt SO 2, lämmastikoksiidid, H2S, HCl, HF jt. Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel
See kujutab endast ainete segu lahutamist, mida teostatakse ühe või mitme lenduva aine (lahusti) eraldamist segust. 5. Kuivatamine on lenduva vedeliku (sageli vee) eraldamine tahkest materjalist. 6. Destillatsioon on vedelate segude lahutamine, mis põhineb nende komponentide keemistemperatuuride erinevusel. 7. Absorptsioon on protsess, kus vedelikuga kontaktis olev gaasiline segu loovutab vedelfaasi ühe või mitme oma komponendist. Vastupidisel juhul, kui mingi vedela segu komponent läheb üle gaasifaasi, seda protsessi nimetatakse desorptsiooniks. 8. Adsorptsioon on ühe või mitme komponendi eraldamine gaasilisest või vedelast segust tahke aine (adsorbendi) pinnale. 9. Membraanlahutus on lahustunud aine eraldamine vedelast segust difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. 10
CPi+XCPi)}.-42. Perioodilise viibivad reaktoris täpselt ühesuguse aja5.kuidas Produkti massiülikanne difusioon pinnalt -vedelfaasi.- reaktori soojusbilanss.-Perioodilises reaktoris on reaktsioon kiirus ei sõltu -algkontsentratsioonist.Kui n CH3COOH + CH3OH CH3COOCH3 + H2O-. 32. Tahke katalüsaatoriga reaktori -modelleerimine
Sorbendi ja sorbaadi vaheline mõju on üsna nõrk ehk tegemist on füüsikalise sorptsiooniga. Siia alla kuuluvad: adsorptsioonkromatograafia see on klassikaline kromatograafia. jaotuskromatograafia see mehhanism toimub kapillaarkolonnis gaaskromatograafia korral. Pikk kvartskapillaar 20-30 m pikk läbimõõduga 50-150 m. kapillaari sein on kaetud vedelikukihiga. Valendikus toimub gaasi liikumine. Aine absorbeerub vedelikkukihti. Jaotumine vedelfaasi ja gaasifaasi vahel; Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 molekulaareksklusioonkromatograafia (geelkromatograafia) size-exclusion chromatography. Ehk suuruse järgi ellimineeriv kromatograafia. Väiksemad osakesed, mis läbivad kapillaare, läbivad pikema tee. Suuremad osakesed jõuavad kolonnist enne välja.
Elektrofiltritega puhastatakse õhku, milles on vastasmärgiliste laengutega osakesi 40-75 kV alalisvoolu abil. Puhastusaste on üle 99% ja filter toimib ka alla 0,1 µm osakeste puhul. 7 8 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga - Homogeensest süsteemist gaasilise lisandi eemaldamine vedelikuga kontakteerumisel (gaasifaasist vedelfaasi siirdumine, lahustumine, neeldumine) o Füüsikaline kontakteerumine absorbentidega (vesilahustega) vaja on valida õige absorbent (vesi, lubjapiim, lubjakivi suspensioon, ammoniaakvesi, viskoossed õlid) orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke – ei tohi tekitada sekundaarset saastet
- poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgpuhastusmeetod Märgpuhastusmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Enamikes protsessides kasutatakse kas lubjakivi (CaCO3) suspensiooni või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2) sisaldavat lahust.Suitsugaasides olev SO2 siirdub vedelfaasi, kus ta reageerib leeliseliste ainetega, moodustades põhiliselt kaltsiumsulfiti (CaSO3) ja osaliselt ka kaltsiumsulfaadi (CaSO4). Kirjeldatud protsess kuulub eespool mainitud kemosorptsioonprotsesside hulka. Juhtides saadud lahusest läbi õhku, saab sulfiti oksüdeerida sulfaadiks. Märgpuhastusmeetodi üks võimalik variant põlevkivi lendtuha suspensiooni kasutamisega. Tehnoloogiline protsess koosneb kuumadesuitsugaaside puhastusest (lendtuha eraldamisest)
Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon-tüüpi separaatoris. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise
on madal. · Tihedus 1200-1500 kg/m3. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei kasutata. 6.5 Tellise omadused · Tugevus markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. · Survetugevus 5- 55 MPa. · Paindetugevus moodustab ca 20-25% survetugevuse näitajast. · · Tihedus 900-2230 kg/m3 - mõjutab soojusjuhtivust Mida kõrgem põletustemperatuur, seda suurem on (tekkiva vedelfaasi hulk suurem) tihedus ja tugevus ning väikesem veeimavus. · Poorsus · Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. · Õhuläbilaskvus · Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. · Niiskumisega seotud näitajad · - veeauru erijuhtivus · - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 % · 1000o C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% Soojusjuhtivus · Oleneb materjali tihedusest:
Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. 4. Emulsioonid, nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulsioonid on süsteemid, mis sisaldavad kahte vedelfaasi, millest üks on peenete tilkadena dispergeeritud teises. Termodünaamiliselt ebapüsivad. Kahe segunematu vedelingrediendi, näiteks vee ja vedela parafiini, kokku segamisel ja intensiivsel loksutamisel on võimalik saada ebapüsiv emulsioon. Kui üks faas jaotub teises väikeste gloobulitena, siis tulemuseks on piirpinna suurenemine ja pinna vaba energia suurenemine süsteemis. Saadud seisund on termodünaamiliselt ebastabiilne ning selle tagajärjel
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 24 Külmutusagensside tähistus Soojuspumpades kasutatakse ka külmutusagensside segusid, mis omavad eritähistust. Külmutusagensid võivad olla aseotroopsed või anaseotroopsed. Aseotroopsed agensid koosnevad kahest erinevast gaasist, mis moodustavad segamisel ühe homogeense terviku, millega tasakaalus oleva aurufaasi koostis on samasugune kui vedelfaasi koostis. Selline segu keeb kindlal temperatuuril, kusjuures segu koostis külmutusseadme tööprotsessis ei muutu. Aseotroopseid gaasisegusid ei saa rektifitseerida (destilleerimise vorm). Taoliste agensite tunnusnumbrid algavad 500st (näit. aseotroopsed segud R500, R502 jt). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 25 Külmutusagensside tähistus Anaseotroopsed (seotroopsed) agensid koosnevad kuni kolmest
Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik
selline halvenenud soojusvahetuspiirkond liikuda mööda aurustusküttepinda. Piirkonna piiril, kus toimub üleminek halvenenud temperatuuri reziimidele kahjustavad metalli pidevad temperatuuri muutused, mis toovad kaasa metalli soojuslik väsimuse. Kõikumiste amplituudi vähendamiseks valitakse masskiirused sellised ,et t 80 ºC. Pärast maksimaalse temperatuuri saavutamist metallipinna temperatuur alaneb, mis on tingitud soojusvahetuse intensiivistumisest seoses auru kiiruse suurenemisega vedelfaasi lõplikust aurustumisest (piirkond V). Piirkondade III-IV piiril trummelkatla ja V VI piirkonna piiril otsevoolu katla puhul kuivusaste x =1 ning kuiva küllastunud auru entalpia h". Edasine soojuse juurdeviimine viib auru ülekuumenemisele. Ülekuumendatud auru piirkonnas VI soojusülekanne toru sisepinnalt ülekuumendatud aurule jällegi väheneb ja sõltumata katla töökeskkonna liikumisskeemist metallipinnatemperatuur tõuseb. Selles piirkonnas on meil jällegi tegemist
Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik
GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon gaasifaasist tahkesse faasi adsorbsioon Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon kemosorptsioon. Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks NH3, HCl, HF, (lahustiks on vesi), SO2 (lubjapiim), HF (ammoniaakvesi), aromaatsed süsivesinikud (viskoossed õlid), Absorptsiooniks kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesureid, mehhaanilisi segureid jne.
Nii on enamik veemolekule ümbritsetud vesiniksideme abil seotud veemolekulide poolt. Soojusliikumise tõttu need struktuurid pidevalt lagunevad ja moodustuvad. NH2O -> n=2 3 (assotsiaalid) Aatomite pidev ümberpaiknemine põhjustab vedelike VOOLAVUSE. Vedeliku molekulid on pidevas liikumises. Kõrge kineetilise energiaga molekulid ületavad pinnakihi osakeste tõmbejõu ja väljuvad aurufaasi. Põrkudes vedeliku pinnaga võivad nad minna tagasi vedelfaasi. Kahe protsessi tasakaalu iseloomustab AURURÕHK, mis kirjeldab vedeliku molekulide kontsentratsiooni aurufaasis. Kui vedeliku aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja vastav temp. on KEEMISTEMP: vedeliku struktuuri peegeldab viskoossus ja pindpinevus. VISKOOSSUSEKS nim. ühe vedelikukihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele vedelikus. Temperatuuri tõusuga viskoossus kahaneb
annaabi.ee 
