Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutoo nr.1,2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus?
  • Kuidas nimetatakse sellist noolutust?
  • Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused kõvadus tugevus ja sitkus?
Kodutöö nr. 1
Tehnomaterjalid (Terased ja malmid)
1. Fe-Fe3C Faasdiagramm
L
A+L
A
L+T
A+T
F+T
F
F+A
1
2
3
4
5
6
C%
0
500
727
911
1147
1539
1500
1147
727
6,67
0,4%
0,8
2,14
4,3
T, oC
0,4
F + P .... P... P + T´´
P + T´´ + Le ........ Le... .Le + T
Struktuuriosad
toatemperatuuril
C sisaldus %
Sulam
F+P
Alla 0,8
Alaeutektoidne
P
0,8
Eutektoidne
P+T’’
Üle 0,8
Üleeutektoidne
P+T’’+Le
Alla 4,3
Alaeutektne
Le
4,3
Eutektne
Le+T
Üle 4,3
Üleeutektne
Faasid : 1) A - austeniit
2) F - ferriit
3) L - vedelfaas
4) T – tsementiit
2. Mehaanilised segud Fe-C sulameis ja nende faasiline koostis:
Mehaanilised segud – Ledeburiit , Perliit ja Beiniit :
a) Ledeburiit(Le) – Eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC– F ja T.
b) Perliit(P) – F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC
c) Beiniit(B) – F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC
3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4%
4. Antud sulami struktuuriskeem / struktuuriosad.
1) L -> A + L
2) L -> A
3) A -> F
P
4) A -> P(F + T)
F
suurendus 500x
5. Sulami tehnoloogilised omadused. C-sisaldus 3,0%
Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike.
Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil – hea ( grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil – väga halb.
Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu).
Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit – kõva ja habras )
Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur.
Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust.
Kodutöö NR.2
TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus)
1. Millise grupi terasega (C-sisaldus 0,3%) on tegemist (liigitus kasutusalast ja termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus?
Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes parendatava terasega. Antud terase tüüpiline termotöötlus on: täiskarastamine ja kõrgnoolutamine.
2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist?
Antud terase optimaalne karastustemperatuur on 840 - 880oC. Peale karastamist on ainult martensiit .
3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur ? Kuidas nimetatakse sellist noolutust ? Millised on noolutatud terase struktuuriosad?
Optimaalne noolutustemperatuur on 450 - 650 oC(õpik lk. 165), jahutus õhus. Sellist noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosad on Ferriit + Tsementiit.
4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)?
Kõvadus: väike.
Tugevus: suurem kui lõõmutatud olekus.
Sitkus: suur.
5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks
sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark( margid )
Materjaligrupp: Parendatav teras (1.7006 või 1.7025)
Mark: 46Cr2 või 46CrS2
võimalik(ud) tehnoloogia (d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks
a) Treimine
b) Termotöötlus
sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks
a) karastamine (täiskarastamine õlis 820 oC juures)
b) noolutamine (kõrgnoolutus 450-650 oC juures, miinimum 45 minutit sõltuvalt detaili kujust ja massist).
Kodutoo nr 1 2 #1 Kodutoo nr 1 2 #2 Kodutoo nr 1 2 #3 Kodutoo nr 1 2 #4 Kodutoo nr 1 2 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 396 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pavel Lahna Õppematerjali autor
esimene ja teine kodutoo tehnomaterjalis

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetus kodutöö nr1-var81
6
doc

Materjaliõpetus,kodutöö nr1, var81

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : 041081 MATB-34 Tallinn 2005 Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja

Materjaliõpetus
1 kodutöö
4
doc

1.kodutöö

1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) ­ On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) ­ C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi ­ austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vede

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetus-kodutöö nr1 var 61
6
doc

Materjaliõpetus, kodutöö nr1 var 61

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : MATB-34 ****61 Tallinn 2004 1. Faasidiagramm Fe-Fe3C alaeutek- eutek- üleeutek- alaeutektsed eutektsed üleeutektsed toidsed toidsed toidsed 2. Struktuurivormid: Faasilised (tardfaasid) ­ ferriit (F), Austeniit (A), Tsementiit (T) Faasilised ­ A+L, L+T, A+T, F+A, F+T Mehaanilised segud: Ledeburiit (Le): C-4,3%, t=1147...727 kraadi C, Le= A+T; t=..

Materjaliõpetus
Fe-Fe3C faasidiagramm-Terase termotöötlus
4
doc

Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus

Tallinna tehnikaülikool Tehnomaterjalid MTM0010 Kodutöö Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus Juhendaja: Kristjan Juhani Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) ­ on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis t

Tehnomaterjalid
Materjalitehnika konspekt
6
doc

Materjalitehnika konspekt

1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer

Materjalitehnika
Tehnomaterjalide stenogramm
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide kogu eksam
6
doc

Tehnomaterjalide kogu eksam

Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus läh

Tehnomaterjalid
Tehnomaterjalid
3
doc

Tehnomaterjalid

1.variant. 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende te

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun