ei ole juhuslik. Balzacile meeldib teatraalsus ning ,,Isa Goriofs" leidub palju dramaatilisi episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne käitumis- ja kõne-lemisreegleid ning teeb esialgu ettevaatamatuid rumalusi. On ka lausa heroilisi stseene, näiteks Vautrini arreteerimise vaatemäng, mille juures tasub tähele panna, kuidas Vautrin kõigepealt üksinda ,,lavale" jääb, kuidas kogu tähelepanu talle koondub ning kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga. See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede,
Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugenile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Gorioti hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab uuesti Vikontessi ja ta kutsub Eugene õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene endaga teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar.
Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb? Kas ajastut ja olukorda arvestades võiks miski õigustada Vautrini tegevust? Vautrin koostab Rastignaq'le plaani, mille järgi peaks ta saama Victorine. Plaan pidi olema selline, et Vautrine sõber tapab Victorine venna, sest Victorine isa lemmiklaps oli ta vend. Selle läbi kanduks Victorine isa pärandus tema ainsale lapsele ehk Victorinele. Seejärel peaksid Rastignac ja Victorine abielluma ning sealt peaks Rastignac ka saama osa pärandusest, millest osa ta Vautrinile peaks andma. Rastignac soovib väga pääseda
Vautrin ise oli põgenenud sunnitööline. Vautrin tegi väga palju imelikke märkusi kõigile. Tal oli iga asja kohta midagi öelda, oma arvamus. Ta oli väga kaval ja oskas teiste pansionäridega rääkida ja nendega manipuleerida. Vautrin oli teiste pansionäride arust väga salapärane ja nad soovisid teda kuidagi paljastada. Vautrin varjas ennast pansionaadis ja sehkendab allilma rahadega. Ta elas kolmandal korrusel, kandis musta parukat ja värvis oma põskhabet. Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks., vahel ta võttis teda kallistades vastu. Kõik tundsid tegelikult kõigi vastu umbusuga segatud ükskõiksust. Vautrini suhted teistega olid nagu tuim masinavärk, justnimelt ka pansionaadi elanikega.
väänamine) - Sai kirja ka õelt, kes oma armastusväärse väljendusviisiga ta tuju tõstis, õed saatsid kokku 350 franki, olid nõus oma vennale isegi moodsaid särke õmblema - Vautrin soovitab Eugenel otsida endale rikas naine, kelle abi kõrgseltskonda saada - Vautrin soovitab ära kosida Victorine, kes on küll vaene, kuid kelle isa on rikas. Antud hetkel on küll ainupärijaks poeg, ning Victorine kõrvale jäetud, kuid kui poeg kõrvaldada ühe Vautrini sõbra poolt, siis võtaks Taillefer oma tütre tagasi ning teeks temast ainupärija - Eugene ei ole Vautrini plaaniga nõus, laidab maha - Eugene külastab taas oma sugulast Vikontessi, kes kutsub teda lõunastama. Suunduvad koos teatrisse, teatris on ka gorioti teine tütar Delphine, kellesse Eugene armub, nad kohtuvad ning vestlevad, Eugene teeb meelitusi ja komplimente ning Delphinele meeldib see
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
elamiskohta leida. Neid kohti kirjeldatakse ülitäpselt ja väga detailselt, mis kohati on väga tüütu. Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili
põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta
venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
Nagu ta ütleb: ,,Ausus ei vii kuhugi. Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke." Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et kaasavaraks saada Victorine isa varandus, jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu Vautrin soovitab ning selle teoga astuma vastuollu kõigega, mida ta on siiani arvanud ja mida õigeks ja mida valeks pidanud. Siiski sügaval südames teab ta, et ta nii ei tee, tunneb ta suurt kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas.
kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles
kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi
Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt. Ta suutis mõista ka Surmanarritajana tuntud Vautrini, kelle teod ja kavatsused olid kurjad, kuid Rastignaci arvates siiski teatud tõetera sisaldavad, aga ta keeldub sellega kaasa minemast. Eugene kohta võime öelda, et ta oli vaatamata oma noorele eale väga hea inimestetundja ning see tagaski talle edu. Tolleaegsed ühiskonnakihid jagunevad laias laastus kaheks: inimesed, kes väärtustavad vaid perekondlikke väärtusi ning oma lähedasi ja teised, kes hindavad materiaalset varandust. Rastignac jäi
Siis laseks Vautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine enda juurde, kui pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta ei lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. ...
Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks.
Tütred häbenesid Isa Goriot`d, sest nende mehed põlgasid teda. Beauséant´ilt oli Rastignac teada saanud, miks isa Goriot sellises õnnetus olukorras oli ning hakkas teda kaitsema. Eugène palus emalt ja vanemalt õelt raha saata. Tema õde Laure oli 18, Agathe 17, vend Henri 15 ja Gabriel 10. aastane. Nad elasid Lõuna-Prantsusmaal ja olid puruvaesed. Vautrin tegi Eugènele ettepaneku, et aitab tal rikastuda, kui Eugène talle selle eest ka hiljem tasub. Vautrini plaaniks oli tappa Tailleferi poeg. Eugène pidi abielluma Victorine`iga, kelle härra Taillefer oli ära põlanud. Kui rikas Taillefer leinab oma poega, lootis Vautrin, et ta võtab tütre oma tiiva alla ja pillab nii ka Eugène rikkusega üle. Eugène juures käis rätsep. Nüüd nägi ta välja kui aadel. Ta õpingud olid pooleli jäänud. Tema ja Isa Goriot vahel oli tugev sõprusside. Victorine oli temasse juba niigi armunud.
Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega. Vahepeal võetakse Vautrin kinni politsei poolt, sest teda on kaua taga otsitud „surmanarritaja” nime all. Vautrini paljastab Michonneau. Isa Goriot teeb Eugenele ettepaneku kolida ühte korterisse. Sinna pidi elama tulema ka Delphine, kuid ta ei saanud kodunt lahkuda, sest abikaasa oli vara ära raisanud. Ka Anastassiel on raha vaja. Isa Goriot ei saa tütreid aidata, sest on kogu oma viimase raha kulutanud korterile. Tütred lähevad omavahel tülli ja nende isa jääb raskelt haigeks. Tütred ei käi teda enne surma vaatamas ja isa Goriot saab aru, et nad ei hooligi temast
4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule. agent Gondureau Poiret’ile ja Michonneaule, et Vautrin on tagaotsitav kriminaal. Delphine süüdistas isa tema ja õe abieludes, et isa ei näinud ette, et need mehed on halvad. Claire’i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,”ülejäänud maailmale ei jäänud armastust Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse „Kümme Tuhat“- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal TEGELASED:
6. Isa Gorio ja Eugene vahelised suhted. Isa Gorio oli panisonaadis pilkealune. Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted. Eugene mõistis isa Goriod ja isa Gorio hakkab suhtume Eugene soojusega. Peale iga Eugene kohtumist Delphinega jutustab ta kohtumisest ise Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti. Vautrin- Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada. Tema kõnepruuk, kombed ja loomupärane hoiak reetsid peene perekonna võsu
Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledzist kordagi kodus perekonna juures. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu ning tal soovitati tegelda ükskõik millega, ainult mitte kirjandusega. Balzac alustas juuraõpinguid, kuid veendus õigepea oma kirjanduslikus andes ning hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Oma õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud. Iseloomujooned- teda lummas Napoleoni lend, ta on Vautrini tegelasse pannud palju enda iseloomujooni. Ta ihaldas võimu ja tahtis maailma muuta. Mõningaid fakte temast: · Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal (,,Suaanid"), kuid varjunimede all oli avaldanud kergemaid romaane juba 1821. aastast. · kirjutas 20 aasta jooksul üle 80 teose. · Erinevates romaanides on kokku 3000 tegelast. · Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi · oli veendunud, et inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus
ringiga teieni jõuab. Need, kes esimesena omale suure portsu ette on pannud, punastavad oma häbiteo peale ning paluvad köögist uue kartulikausi, kuid neile jääb eluks ajaks meelde, et on olukordi, kus tuleb teistega arvestada. Taaskord saab Balzaci ,,Isa Goriot'st" teemakohase vastanduse: Rastignac oli küll omakasupüüdlik, ta kasutas ära naisi, et pääseda kõrgseltskonda. Kuid ta ei allunud Vautrini korraldusele abielluda naisega, kelle rikas mees tapetakse. Naisega, kellele kuulub peale seda suur hulk raha. Tal oli oma väärikus, ta ei tahtnud kukkuda sügavamale, kui ta juba oli. Ta ei saanud küll oma egoistlikkusest lahti, kuid vähemalt ei suurendanud ta seda. Egoismi on vaja selleks, et aru saada, mis on altruism. Läbi omakasupüüdlike ja isekate tegude mõistame, kuidas meisse suhtutakse sedasi.
käib enda plaaniga noormehele peale. Victorine'i vend tapetakse. saavutada, talle tundus Pariisi kõrgseltskond tõotatud maana. Sellele 14. Selgub, et Vautrin, ,,Surmanarritaa", on sunnitöölt põgenenud vang. lähedale jõudes taipas ta, et tegemist on vaid Püha Elmo tuledega. Salapolitsei räägib vanaproua Michonneau, pansioni elaniku, nõusse, et Ometi ei oleks olnud võimalik olla edukas ilma tutvusteta, pelgalt too Vautrini paljastaks. hariduse ja ambitsioonidega ei jõua kuhugi. Oli vaja eestkostjat ning 15. Delphine ja isa Goriot kingivad Rastignacile korteri. hulgaliselt tutvusi, kohta Pariisi koorekihis, ning kõik pudrumäed ja 16. Vautrin arreteeritakse. piimajõed paistsid sulle iseenesest kätte kukkumas. 17. Isa Goriot saab rabanduse, kuna selguvad Anastasie armukese
Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taillefer, kelle rikas isa oli ta hüljanud ning paljud teised, kes nii suurt tähelepanu teoses ei pälvinud. Pansioni rahvas ei sallinud isa Goriot' ning pidas teda veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada.
Eugene'i tundis et peab seda meest aitama nii kuidas suudab. Rastignacil oli sümpaatsus tema vastu ning see näitas Eugene'i heast küljest.Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama.Samal ajal Vautrinil oli plaan kuidas rikastuda ja selleks tahtis ta ära kasutada Rastignaci ja Victorine'i. Eugene eiras Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kuna selle taga oli ainult Vautrini soov rikastuda ning tappa inimene. Hr Goriot hakkas Eugene'i suhtuma kui oma poega. Teose lõpus, kui Delphine pidas tähtsamaks balli, kui oma haige isa juurde minekut, avastas Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Kuid vaatamata südametule kõrgseltskonnale tahtis ta täita Gorioti'i viimase soovi, et tema tütred tuleksid teda vaatama. Kahjuks Eugene ei suutnud tema soovi täita,sest Delphine tunneb ennast halvasti ja Anastasie tülitseb mehega. Anastasia üritas jõuda oma isa juurde,
Isa Goriot armastas väga oma tütreid, kuid see armastus oli pime. Tütred suhtlesid isaga vaid raha pärast ja nüüd kui seda isal enam ei olnud, ei tahtnud nad temaga üldse enam suhelda. Üleüldse Restaud mõistis, et raha mängib elus väga suurt rolli. Kõik keerles materiaalsuse ümber ja inimeste peamine prioriteet oligi raha. Vautrinil oli Eugenega salaplaan. Loomulikult selleks, et ise kergelt rikastuda. Vautrini põhitõed ja arusaamad elust olid sarnased Beausent omaga. Ta ütles, et ausus ei maksa midagi. Kui olla keegi teine,siis juba uhkelt ja rikkalt. Ta tahtis, et Rastignac võrgutaks ära rikka isa poolt hüljatud preili Victorine'i. Vautrinil oli tutvusi, ta oleks lasknud mõrvata Victorine'i venna ja nii oleks kogu raha neiule pärandatud. Tehtud töö eest oleks Vautrin osa endale nõudnud. Rastignaci jaoks tundus plaan ahvatlev, kuid lõpuks ta siiski keeldus
Raha ja perekonnaõnn "Raha paneb rattad käima" on kulunud klisee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all. Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu? Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot". Goriot on nii helde, seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada. Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks tem...
Eugene Rastignaci valikud Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid. Esimesed aastad Eugene pingutab nagu iga teine üliõpilane, ta loodab saavutada hariduse ja päästa niimoodi oma pere vaesusest. Kuid ta näeb, et ainult sellest ei piisa. Selleks, et edukas olla, on tal vaja pääseda Pariisi kõrgseltskonda. Ta saab teada, et Proua de Beauseant on see, kelle poole...
· Ajapikku sattus Rastignac võlgadesse · Vautrin lubas, et kõrvaldab kõik, kes Rastignaci teele jäävad. · 2 päeva hiljem räägib agent Gondureau Poiret'ile ja Michonneaule, et Vautrin on tagaotsitav kriminaal. Ta ütles: ,,Vaadake, tema ekstsellents on saavutanud nüüd täieliku selguse, et nn Vautrin, kes elutseb Vauqueri majas, on sunnitöölt pagenud vang toulonist, kus teda tuntakse Surma-narritaja nime all." Samuti ütles ta , et Vautrini tegelik nimi on Jacques Collin. · Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse ,,Kümme Tuhat"- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt. · Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal :D) · Gondureau plaan: preili Michonneau paneb Vautrini joogi sisse üht vedelikku,
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,” Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid
eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar.
Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Härra Vautrin- neljakümnendates mees, kes kandis musta parukat, värvis põskhabet, ütles ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke
Lk 155 Lk 156 Isa Goriot ja Delphine olid Eugene'le korteri ostnud. Lk 156 Lk 157 Isa Goriot tahab selle korteri peale kolida. Tänu Eugene'ile on Delphine jälle õnnelik. Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse. Lk 171 Pr de Nucingen saadab Eugene'ile kirja. Tuleb teade, et Victorine'i vend on Lk 171 kahevõitlusel surma saanud. Lk 173 Vautrin/Collin kukub kokku. Lk 173 Lk 174 Vautrinil on fataalsed tähed, ta on kindlalt Collin. Lk 174 Lk 179 Collin annab alla rahumeelselt. Lk 179 Lk 183 Pansionärid ähvardavad kõik lahkuda kui Michonneau seal edasi elab. Lk 183 Lk 185 Victorine'i isa võtab Victorine'i ja pr Couture'I enda juurde elama. Lk 185
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks
teeb oma tütarde jaoks kõik, sellepärast inimestele kõik, mida nad väärivad. peab ka ise kannatama ja pansionis elama. Kas tunnete, et saaksite veel oma otsuseid Millisest perekonnast sa tuled, kas suhtled muuta? tihti perega? Ei, ma arvan, et see aeg on möödas ja pean Uskumatu kriminaalne lugu Vautrini asjus leppima oma tegude tagajärgedega. Minu leidis aset just proua Vauqueri pansionis. enda ahnus, kas maksab mulle kätte või Tuli välja, et Vautrin on kaua taga otsitud siiski pöördub minu kasuks, eks seda Surmanarritaja ning infot politseile näitab tulevik. kriminaalse isiku kohta andsid pansionis peatuvad Michonneau ja Bianchon. Sel
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid
oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,” Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli
järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi
Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda. Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
