PRETENSIOON OÜ AAAA on ostunud AS KKKK käest kaupa 35 000.00 krooni eest. Selle kohta on OÜ-le AAAA 18.10.2007 esitanud arve nr 100200300, maksetähtajaga 02.11.2007. AS KKKK töötajad on helistanud OÜ-le AAAA ning proovinud lahendada olukorda rahumeelselt ja kohtuväliselt. Kahjuks olete sellest ajast hoidnud pahatahtlikult kõrvale AS KKKK juhatuse liikmega rääkimisest, et arutada tekkinud olukorda. 01.03.2009 seisuga võlgneb OÜ AAAA endiselt AS-le KKKK 27 500.00 krooni. OÜ AAAA endise juhatuse liikmena teadsite AS KKKK nõudest. 18.10.2007 esitas AS KKKK Teile arve, mille tasumise tähtajaks oli 02.11.2007. Arve ja kauba võttis juhatus vastu, kinnitades antud fakti vastava allkirjaga. Juhatusest olete Te tagasi kutsutud 15.01.2008, s.o peale arve tasumise kohustuslikuks muutumist. Seega olite juhatuse liikmena teadlik arve olemasolust ja selle tasumise kohustusest. Teie ei ole teatanud AS-le KKKK arve mittetasumise põhjustest.
pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti. liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi.
need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
4. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Vastus: Lähtudes TSÜS § 69 lg-st 1 (Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega) ja lg-st 2 (Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud) lepingu sõlmimise hetkel A võiks tegutseda nagu juhatuse liige, kuna ta ei teadnud otsusest, millega teda tagasi kutsuti. Lähtudes ÄS § 34 lg-st 2 ([Äriregistri]
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. 18. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25)
kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8) Ärinimi ehk firma Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded Eristatavus (ÄS § 11 lg 2) · Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest · FIE puhul- selge eristatavus teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Eristatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtunikuabi. Võimalik teostada ka eelkontrolli https:/ariregister.rik.ee/nimeparing.py ..
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus.
*Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama.
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses:
SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et
Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Pankrotiorganiteks on pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek ja kohus. Pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid teeb pankrotihaldur. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS § 541 lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku
kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel
Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes
Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes
ettevõtte juhi suhtes välja füüsilise isiku pankrot.4 Füüsiline isik võib maksejõuetuseni jõuda ka näiteks siis kui ta ei tasu õigeaegselt isikliku sõiduauto liisingu- või korteriostuks võetud laenumakseid või tal on tekkinud võlgnevused maamaksu tasumata jätmisest. Võlgnevused ei kao, vaid suurenevad ning olukord ei paista tulevikus paranevat.5 Juriidilise isiku puhul saab näiteks tuua olukorra, kus ettevõtja ei suuda õigeaegselt tasuda saadud kauba või teenuse eest oma äripartneritele, täita võetud kohustusi pankade ees või võlgnevused tekivad maksuameti ees tasumata maksude näol.6 Pankroti põhjus võib olla raske juhtimisviga, milleks loetakse PankrS § 28 lg 2 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes
kokkulepetele (kooskõlastatud tegevusele), ettevõtjate koondumisele. Koondumise kohta vt KonkS §-d 19-29. Eesmärk reguleerida ka riigiabi andmist ettevõtjatele. 5 Koondumine eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms)
esindada rohkem kui ühte, kuid mitte rohkem kui viit liiget. Juhatus: Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Nõukogu: Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu
I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi
Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse § 53). Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal
.........3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9
võlakaitse seadus võeti vastu 2011.aastal. Piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta kehtib Eestis Euroopa Liidu Nõukogu määrus piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta , mis on vastu võetud 2000 ja Eesti Vabariigis kehtiv alates 2004.a. 1.2 Maksejõuetuse mõiste Maksejõuetuse tähendus on kodanikele igapäevaelus ebaselge, kus seda kasutatakse enamjaolt mõiste pankrot sünonüümina. Pankrotiseaduse sätte kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetuse puhul on tegemist nähtusega, mis iseloomustab ettevõtte või füüsilise isiku majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda veel iseenesest isiku pankrotti. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (RTI, 23.12.2013, 54) Pankrotiseaduse 6 (edaspidi PankrS) § 1 lg-s 1 defineeritud pankroti mõistet ja selles
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete
maksejõuetuse,samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse eristanud võlausaldaja peab esitma tõendid oma nõude suuruse,aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgniku pankrotiavaldus - tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 3. Maksejõuetus,maksejõuetuse väljaselgitamine Maksejõuetu on isik siis kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenev ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning sellise seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenev ajutine. Pankroti väljakuulutamisel tuleb kohtul kindlaks teha võlgniku maksejõuetus.Eristatakse ajutist ja püsivat maksejõuetust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
