tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani. Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste
Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "Mitterahaline toetus" ei tähenda seda, et sotsiaalteenuse osutamine peaks olema igal juhul kliendile tasuta, kuid vajadusel ja võimalusel võib see nii olla. Teenuse osutamisega seotud kulud võib kinni maksta kliendi elukohajärgne valla- või linnavalitsus, mõni mittetulundusühing, sponsor või keegi teine. Sotsiaalse kaitse efektiivne toimimine on oluline. Sotsiaaltoetustega tagatakse inimestele täiendav sissetulek või võimaldatakse edaspidi sissetuleku saamine, et inimväärselt toime tulla. Vaatlen ja võrdlen sotsiaaltoetuste olemasolu ja kättesaadavus kolme valitsuse näitel. Sotsiaaltoetused Haapsalu linnas ( elanikke 10 236) 2
LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest. Rakvere Gümnaasiumist on sirgunud ka palju teisi tähtsaid
täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Õppekava lihtsustatud. Kooliga samas majas asub ka arendusrühm Pääsusilm, mis on mõeldud 2 -7 aastastele intellektipuudega lastele. Liitrühm kuni seitse last hetkel vaid viis. Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus. Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool).
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6
Sündmus oli pidulik, kuid samas ka kodune ja meeldejääv. Selle korraldamisel ja läbiviimisel osalesid lisaks põllumeeste seltsile kooliõpilased, kooliõpetajad, kohalikud ettevõtjad ja kohalik omavalitsus. Väljapanek kujunes Väike-Maarja rahva jaoks väga oluliseks ja inimesi ühendavaks. (Kopso, 2014) Siin oleks eeldanud praktiliste tegevuste kokkuvõtet failide „Avamise kava“ ja „Avamine“ abil. Eelnevalt pandi Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke vallas ning Rakveres üles 20 kuulutust, digitaalselt saadeti kuulutusi erinevatele kohalikele ja Lääne-Virumaa vabaühendustele ning kultuurikeskustele. Nimelised kutsed avamissündmusele saadeti nii posti teel kui e-postiga, kokku 60 inimesele, asutusele ja ettevõttele, sh kohaliku elu eestvedajad, Kotli perekond, näituse korraldamise koostööpartnerid ja toetajad, Väike-Maarja valla, Rakvere linn, Lääne-Virumaa ja Eesti Vabariigi
LRF 3 % 2923 Kõik kokku 100 353 Tulu liik Summa Mille katteks Otsus Rendikulud ja Pärnu Linnavalitsus 90 123 üldkulud Rahastatud Ehituse ABC 8 000 Remondikulud Rahastatud Pärnu Postimees 1 050 Reklaamikulud Rahastatud Selver 1 180 Avamisüritus Rahastatud Kokku tulud 100 353 Tabel 3. Eelarve
Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUSTAMINE......................................
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse
Noorveise saba, Noorveise süda. Toored hakklihapallid ja – kotletid: Hakklihapallid, Hakk-kotletid. Hakkliha ja hakklihasegu: Jahutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Rakvere hakkliha, Seahakkliha, Veisehakkliha, Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha. Külmutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Seahakkliha, Veisehakkliha. 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Valisin kaks kauplust, mis mõlemad asuvad Rakveres: OG Elektra AS kauplus Turu Kaubamajas ning Rakvere Maxima X kauplus. Valik langes nende kaupluste kasuks isiklikel põhjustel, kuna Turu Kaubamaja ma üldiselt ei külasta peaaegu mitte kunagi ning Maximat ma külastan väga harva. Sellest lähtuvalt andis antud töö kirjutamine avardada veidike silmaringi ning teada saada, milline valik, sortiment ja kaupade väljapanek kõnealustes kauplustes on. 17 2.3.1 Turu Kaubamaja
Kool sai endale alatise ja tülika ühest hoonest teise rändamise asemel oma kindlad ruumid Laada tänava rendipinnal aastal 2002. Tol ajal oli populaarseks muutunud break-tantsu õppega tegelevad poisid. Tegeleti ka võistlustantsu õpetamisega, mida korraldas Revaalia tantsuklubi. Ühe- kuni kolmeaastaseid lapsi sai viia mängukooli, kus laste loovust arendatakse laulu, tantsu ja rütmitunnetuse kaudu 2.2. Esteetika- ja tantsukooli olevik Esteetika- ja tantsukool tegutseb nii Rakveres kui Tallinnas. Show-tantsutrennides osalevad rõõmsameelsed poisid kui ka türukud alates 4. eluaastast. Esteetika- ja tantsukool on 20- aastase kogemusega Rakveres tegutsemist alustanud huvikool, kus tantsivad praeguseks ligi 400 last nii Rakverest kui kogu Lääne-Virumaalt. Peamiselt tegeleb tantsukool show-tantsuga, läbi mille on tantsijal võimalik oma eneseväljendusoskust arendada. Treening pakub mõnusat füüsilist koormust, kasvatab võhma ning parandab
paari viimase aastaga vähenenud. Palgatase on ........maakonnas alla Eesti keskmise palga taset. Piirkonna töökeskkonda iseloomustab tugev kallak põllumajandusele ja põllumajansutoodete töötlemisele. Kohalik sotsiaalne keskkond on laste suhtes soosiv. ...... on tugevaid kodanikeühendusi kellel on põhivaldkonnaks valitud töö lastega. Sündimus on piirkonnas stabiilne. Kohalikes lasteaedades on olnud aastaid järjekorrad. Loomulik iive on küll veel negatiivne aga praegune linnavalitsus on kehtestanud mitmeid soodustusi,teenuseid ja toetusi, et suurendada laste sündimust. Tehnoloogiline keskkond on suunatud pedagoogikas internetimaailma. Erinevad võimalused ja seadmed muutuvad aina rohkem osaks laste kasvatamisel,õpetamisel ja jälgimisel. Eralasteaed soovib kasutada kõiki pilveteenuseid, e-lasteaia võimalusi jne. Kindlasti kasutame infotehnoloogiavõimalusi valvelahenduste valimisel ja klientidega suhtlemisel. 6
1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht: http://www.liviko.ee/?id=1890) 2. FARMI Rakvere tootmistsehh. Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, millel ajalugu ulatub pooleteise sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle Kunda Virumaal tekkis arvukalt meiereisid (Ubja, Selja, Karitsa jt.) Kohupiima, hapukoore ja 3 võiga varustati põhiliselt Virumaad ja Peterburgi, kuid kaup jõudis ka Inglismaale ja Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921
Vabatahtlikud aitava lapsi ii õppimisel kui ka vaba aja veetmisel. Pärast lasteküla jõuavad lapsed noortekodudesse. Eesti SOS lastekülades elavad lapsed, kes jäid ilma oma bioloogiliste vanemate hoolduseta. SOS lasteküla eesmärgiks on pakkuda vanemliku hooleta jäänud lastele samasugust kindlus- ja kodutunnet nagu on nende eakaaslastel. 10 Neljapäev Kodutute varjupaik Kodutute varjupaik, mis asub Rakveres on avatud kellast kaheksa õhtul kuni kella kaheksani hommikul. Päevasel ajal varjupaik on suletud. Talve perioodil varjupaik on avatud ööpäevaringselt. Kodutute varjupaik on kodu inimestele, kellel ei ole kodu. Tulevad ka inimesed, kellel on kodu aga mingisugustel asjaoludel nad ei saa seal ööbida. Öömajasse teenusele tulles on vaja esitada kehtiva tervisetõendi, see puudutab tuberkuloosi haigeid. Töötukassa on varjupaiga kõige suurem partner
Kanalisatsioon Hulja ühiskanalisatsioonisüsteem. Küttesüsteem Hulja kaugkütesüsteem. Elekter 220/380 V 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Hoone plaanilahenduse koostamise kontseptsioon on olnud universaalsus projekteeritud on struktuur, mis võimaldab paindlikult planeerida ruume ja ruumigruppe vastavalt tulevaste muutuvatele vajadustele. Hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 2. Ruumide eksplikatsioon Tabel 2. Ruumide eksplikatsioon Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 01. Vestibüül 72,1 m2 02
augustit 1784. Riia asehaldurkonna kindralkuberner George von Browne mängis linna asupaiga määramisel suurt rolli. Algselt määras ta linna asupaigaks Kirumpää-Koiküla (tänapäeval Vana-Koiola) riigimõisa piirkonna, kuid hilisemate huvide muutuste tõttu sai uue maakonna keskuse territooriumiks Tartu-Pihkva maantee ääres asuv Võru eramõis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner esimese Võru linna ehitusplaani ning 4. oktoobril 1788 kinnitas keisrinna Võru linna vapi. Esimese linnapea rolli täitis Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistri omi Georg Heinrich Franzen.3 Uurimistöö ,,Võru linna juubelipidustused" eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme tähtsama juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Selline lai teemakäsitlus tegi töö mahukaks ning aeganõudvaks. Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon
2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta
Aga palun edasi, astuge edasi, trepist üles! Taevake kui avar, kui valge... Puhvetisse, olge head ... Mida teile? Champagnerit? Olge lahke. Ja üks sidrunisooda Liisikesele? Palun, palun! Jah, härra Rumm? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929
personali. 1.6 Ettevõtte välised riskid • Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus- toitlustusettevõttel tuleb vastavalt majandusettevõtetele esitatavatele kohustuslikele nõuetele äritegevus tunnustada. • Seadusandluse risk- kus poliitiliselt on võimalus seadustikku kasutada ettevõttele kahjulikus suunas(nt täiendavad maksud jms.). • Ettevõtlust reguleerib kohalik linnavalitsus, mis väljastab toitlustusteenuse tegevusloa. • Linnavalitsusega tuleb kooskõlastada ka reklaami paigaldamine- teeäärsesse piirkonda nt. 300 - 500 m kohvikust, soodustamaks rohkemt külastatavust. • Majanduslangus- avaldab mõjutab kogu elanikkonnale riigis k.a tegevuskeskkonnas. • Konkurentsi kasvu tõus. Turule tuleb juurde konkurentsi, kes näevad samuti võimalust tegutseda sarnasel platvormil
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Joogiekspert Kuumajoogi- Pae 1 Pärnu 44 60 424 [email protected] OÜ keskus klientide ooteruumi Joogiekspert Espressomasin Pae 1, Pärnu 44 60 434 [email protected] OÜ töötajate puhkeruumi Laomaailm Töökoja Linamäe 2 +372 659 [email protected] Tänassilma AS sisustus 3030 küla 76 406 Saku vald Eesti Laomaailm Töötajate Linnamäe 2 +372 659 [email protected] AS riietusruumi Tänassilma 3030 sisustus küla 76 406 Saku vald Eesti
aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ettevõtluse alused Ettevõtja intervjuu Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Sisukord Sisejuhatus Ma olen valinud veebistuudio Maatriks, et läbi viia intervjuu juhatuse esimehe Kenno Kirspuuga. Miks ma valisin selle firma? Aasta tagasi minu ühe väga hea sõbra soovitusel kasutasin nende teenindused ja mulle meeldis kuidas nad töötavad ja suhtlevad klieentidega. Maatriks see on veebistuudio, mis kombineerib oma töödes loovaid disainilahendusi koos innovaatilise tehnoloogiaga, pidades silmas kasutusmugavust. Nad käivad teed, mida tuleb nendel ise ehitada ning püüavad teha nii, et ka kõik teised saavad seda mõnuga kasutada. Nende soov on, et nende kliendid oleksid õnnelikud, edukad ja rahulolevad. Kui soovite endale veebilehte, või soovite, et Teid leitakse Interneti avarustest, siis nad aitavad Teil hea meelega jõuda tulemuseni. N
Pikaajalised plaanid · Kvaliteedi tõstmine. · Hinna korrigeerimine vastavalt kvaliteedile ja turu arengule. · Olemasolevate klientide ja koostööpartnerite säilitamine ning uute leidmine. · Võimalik laienemine. 2.4 Majanduskeskkond Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Toitlustusettevõte tuleb vastavalt majandusettevõtetele esitatavate kohustuslikele nõuetele tunnustada. (Lisa 1;2;3) Ettevõtlust reguleerib kohalik linnavalitsus, mis väljastab toitlustusteenuse tegevusloa. Linnavalitsusega tuleb kooskõlastada ka reklaami paigaldamine. 5 Ressursside olemasolu · Vesi Veevarude kättesaadavuse organiseerimine ei tõsta toodangu omahinda. Omahinda mõjutab vee tarbimise hulk. · Kanalisatsioon Renditavas ruumis on väljaehitatud kanalisatsioonisüsteemid. · Elekter Lisainvesteeringud seoses elektrienergia kättesaamise ja pingega teha ei tule.
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
ASJAAJAMINE Dokumendihalduse korraldamine Asjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäe
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
eu Tallinn 11317 Tartu Mill Jahu Väike-Kaar 33, +372 7 428 807 - Tartu 50406 Tallegg Munad, linnuliha Saha tee 18, +372 610 7012 [email protected] Loo 74201 Mööbliait Mööbel, kohviku Pärnasalu 34, +372 608 8801 [email protected] sisustus Saue 76505 6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - Originaalsus - Uus ettevõte turul - Entusiasm - Suur konkurents - Hea asukoht - Vähesed juhtimisoskused Võimalused Ohud
viimane visuaalselt nähtav osa pandi kokku kahe kuuga (Naulainen 2001). Harju tänava ja Niguliste kiriku vaheline maa-ala on tekitanud palju vaidlusi. Paljud arhitektid ja kultuuritegelased arvavad, et oleks igati õige taastada hoonestus selle ajaloolisel kujul. Kuid vaidlused selle üle, milliseid uusi hooneid võib vanalinna rajada on seda aina edasi lükanud. Tänaseks ehitatud haljasala on tegelikkuses ajutine lahendus sellele probleemile, varem või hiljem tuleks krunt ikkagi hoonestada. Antud töös tuuakse välja seisukohti, miks on nii Harju tänava haljastuse poolt kui ka vastu. 2 Asupaiga skeemid Haljasala, mille detailplaneeringu kohta käib vaidlus, asub kesklinna linnaosas Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahelises kvartaliosas ning hõlmab 1,5 ha suurust maa-ala.
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Tootmishoone (tegutsemiskoha) omandamine lähtudes ettevõtte vajadustest, olemasolevast kapitalist ja võimalustest sobiva asukoha ning infrastruktuuri osas (ehitamine, ostmine, vajaliku pinna rentimine, maksumus) Ettevõtte tööks renditakse korter, kus on magamistuba, mängu- ja söögiruum, köök koos köögimööbliga, panipaik ja vannituba ning tualett. Korter asub esimesel korrusel, rahulikul kõrvaltänaval, kus on oma hoov koos mänguväljakuga. Sisustus tuleneb ruumide otstarbest. Magamistuppa on vaja voodid, voodipesu. Mängu- ja söögituppa mänguasju, laste lauad ja toolid, kapid, diivan. Köögis peab olema külmik, pliit, kapid, tõmbekapp, kraanikauss ja vajalikud nõud. Vannitoa ja WC tarbeks kraanikauss, tualettpott, pissipotid, hügieenitarbed. Kõik kokku läheb maksma arvestuslikult 2500. Asukohaks on Viimsi vald Haabneeme alevik, Idapõllu 7. Korter on 2-toaline ja asub esimesel korrusel
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
