1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja. 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema.
Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1polgu II pataljoni Kindral J Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, so aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine
Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad. Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik. Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 16.52 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt. J. Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al.-polk J. Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et "sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema". Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3.diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1.polgu II pataljoni. Kindral J. Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina. Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, s.o. aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine.
Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed) Hiljem Iisrael vastupealetungile (Niiluse delta, Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed Araabia maade ja lääneriikide suhted halvenesid. Naftaembargo Iisraeli toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma energiakriis (ühiskonna haavatavus) Sõjajärgsed aastad Sõjaväsimus (Araabia riigid) Egiptusel uus president Anvar Sadat Demokraatlikud ümberkorraldused Ei sõltlassuhetele NSV Liiduga
Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. 2 Johann Laidoner Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12.veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J
Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid. Kultuurielu Pandi rõhku haridusele, eriti eesti keelsele kõrgharidusele. Kultuur kasvas. Eestlasi tunti ka välismaal. Vabadussõda 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 29.novembril ründas Venemaa Narvat ja tungiti järjest Eestisse sisse. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi ka välisabi. 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi vastupealetungile. 1.veebruaril oli Eesti venelastest puhas. Sakslased tahtsid Lätist endale suurt osa saada, eestlased läksid appi ja toimus Landeswehri'i lahing e. Võnnu lahing. Eestlased võitsid, Saksamaal sunniti baltimaadest lahkuda. Terve detsembri vältel proovis punaarmee Narvat rünnata. Jaak Tõnisson läks läbirääkimistele. Rahukonverents Tartus toimus 2kuud. 2Veebruaril 1920 sõlmiti rahu, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvaks. Eesti välispoliitika 1923. loodi Eesti-Läti kaitseliiduleping
......................................................................................... ................................................................................................................................................. 2........hea relvastus........................................................................................................................................ ..... Sest:...........rahvaväelased said endale piisavalt hea varustuse ja relvastuse ,et suutsid minna vastupealetungile........................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ......... 3.....hea ettevalmistus.................................................................................................................................. .............. Sest:.......
3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja käik 1914. Saksamaa ründas läbi Belgia Prantsusmaad. Toimus piirilahing. Septembris asusid Prantsusmaa ja Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem
Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruariks 1919.a. olid vaenlased piiridest välja aetud. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Näiteks Suurbritannia, USA, Rootsi ja Soome abi oli Eestile väga vajalik. Sõjategevus jätkus. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid
vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1
Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks muidu maha lastud. Enne linnast põgenemist jõudsid
hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk-
2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks oli see võimalik ja vajalik? (5p.) Eesti riik kuulutati välja 24 veebruar 1918 aastal K.Pätsi, K.Koniku ja J.Vilmsi poolt. 5.Miks suutsid eestlased vabadussõjas vastupealetungile asuda?(4p.) *Koolipoisid läksid sõtta *Sõjaväe ülemjuhatajaks J.Laidoner *Algas vabatahtlike väeüksuste loomine- J.Kuperjanov *Soomusrong-J.Pitka *Välisabi- Suurbritannia laevastik, Taani ja Soome vabatahtlikud 6.Millal (kuupäevaga) sõlmiti Tartu rahu, millised olid 3 tähtsamat tingimust, millised tingimused on siiani täitmata? (7p.) Tartu Rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 , mille 3 tähtsamat tingimust olid: *Eesti riigipiir
Talurahvasõda Talurahvaste liikumised. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno. Musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse. Poola-Vene sõda · Kodusõja võitmine pani Punaarmeel mõttesse pühkida oma teelt Poola ja siis tungida Saksamaale. Poola hakkas aga vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920 augusti alguseks Varssavi lähedusse. ( Nad lootsid jõuda varsti Berliini ) · Visla ime- lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja Kodusõja lõpp · 1920.aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar , võimul Wrangel. · 1920.a lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare.
Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril
Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Väga suur puudus oli varustusest. 3. Puudus usk võiduvõimalusse. Meeste seas valitses sõjatüdimus. Detsembri teisel poolel toimus murrang. Aasta lõpus pandi Punaarmee rünnak seisma ja jaanuari algul läks Rahvavägi vastupealetungile. Murrangu põhjused 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust. Levisid hirmujutud enamlaste tegudest. Väga palju tuli kohale vabatahtlikke(kooliõpilasi, välisriikidest abi- eriti Soomest) 2. Inglismaa saatis Tallinna alla oma laevastiku üksuse ning Venemaa ei söendanud minna vastu Inglismaaga. 3. Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik.
Vastupealetung Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918 Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919 kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24.veebruaril 1919 võis kindral Laidoner parlamendile ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna
nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema
Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne´i lahingus sakslased tagasi. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Seda nimetati Saksamaa mustaks päevaks. Saksa väed tõmbusid tagasi nn Hindenburgi liinile ehk endisele läänerindele. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud, USA sõdureid oli palju. Saksa sõdurid mõistsid, et nad ei suuda sõda võita. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et
1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. Kommunistliku Venemaa kallaletung Eestile vallandas Eesti Vabadussõja 1918-1920. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918.a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Esialgsele ebaedule vaatamata suutis Eesti sõjavägi Johan Laidoneri juhtimisel Punaarmee pealetungi peatada ning 1919.a. jaanuaris asuda vastupealetungile. 1919.a. juunis toimus nn Landeswehri sõda Põhja-Lätis, kus eesti Rahvaväe üksused sõdisid saksa ekspeditsioonikorpuse vägedega, mille eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil 1919.a. saavutasid Eesti väed ajaloolise võidu Saksa Landeswehri üle Võnnu all. 3. jaanuaril 1920.a. lõpetati lahingud rindel, hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril 1920.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu.
Tartu, Võru, Valga. Paljud eestlased ei uskunud vastupanu võimalusse. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saamine tõstis rahva meeleolu, Rahvaväe üksused andsid valusaid vastulööke. 7.jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi
Lagunesid: Austria-Ungari(Austria ja Ungariks), Venemaa ja Saksamaa Poola-Vene sõda Vene kodusõja võitmine oli enamlaste juhtide seas maailmarevolutsiooni kava ellu äratanud Selle kohaselt tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada seal töölisklassi võitlus Poola hakkas, aga vastu ja üllatas Punaarmeed Ukraina vägedega ja vallutas Kiievi Punaarmee läks vastupealetungile ja 1920.a augusti alguseks jõudsid Varssavi lähedale Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkinud ohu suurust ja ei osutanud Poolale abi Poolas tõusis sissetungijatele vastu kogu rahvas Seetõttu sai Poola marssal Jozef Pilsudskil rünnata Punaarmee tiiba Tulemuseks Visla ime-lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja 18.märts 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu Cordon sanitaire
Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta jaanuari pealetungil selgus omade kindel
Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte. · Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn Poola vägede pealetung · Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja · Rootsi väed jäävad Koknese all lõksu ja annavad alla · Poolakad korraldavad veresauna · Poolakad asuvad vastupealetungile , tungis 1601 a Põltsamaani, vallutab 1602 a kevadel Viljandi, sügisel Paide ja jõuavad Tallinna alla välja · 1602 a sügisel alustavad poolakad Tartu piiramist, linn alistub 1603 a lihavõtete ajal 1604 · Lahing Paide lähedal Mäo mõisa juures, rootslased saavad lüüa · Poola vägedes pinged maksmata palga pärast ja Tallinnat ei rünnata · Poolakate põhihuvi kandub Venemaa sündmustele · 1605 a peetakse maha sõja suurim lahing
Uuel aastal lähenes rinne Tallinnani, nende vastu võitlesid koolipoisid ja vabatahtlikud. Koolipoisid olid uhked enda üle, et said Eesti eest seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks. *VASTUPEALETUNG v 7. jaanuaril 1919. aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile. v 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale. v 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja Click to edit Master text styles leitnant Julius Kuperjanovi partisandid Second level Third level ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale Fourth level
· Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe ja tungis kuni Suessi kanalini. Sõja käigus okupeeriti taas Siinai, Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud Golani kõrgendikud. Araabia maad ja Iisrael · 6. okt. 1973.a. toimus nn. jom kippuri (suur lepituspäev) sõda. · Egiptus ja Süüria alustasid ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. Algul saatis araablasi edu ning Egiptuse väed ületasid Suessi kanali. · Lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda, tungides Niiluse deltasse ning ärhvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata. · ÜRO nõudel peatati sõjategevus ja kehtima hakkas järjekordne relvarahu. · Sõda lõppes lõppes selgete tulemusteta. Hakati otsima kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu. · Egiptuse president Anwar Sadat katkestas koostöö NSV Liiduga ja lähenes USA-le, kellest sai konflikti reguleerimiskatsete vahendaja. · 1977.a
1919. a jaanuari algul 40 km kaugusel. Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud
Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943) Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine)
välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud LõunaEesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid
Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni. Algus: 28.nov 1918 tungis Punaarmee Narva. Kuna sarnaslet Saksamaaga ei tunnistanud NV iseseisvat EV. 29.nov kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, selleks et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressiooni EV vastu. Jaanuari algul 1919 peatati Punaarmee pealetung ja 7.jaan asus Rahvavägi vastupealetungile ning veebr alguseks oli vabastatud kogu Eesti territoorium. Murrang: Landeswehri sõda: juuni-juuli 1919. Eesti Rahvavägi puhastades Põhja Lätit punaarmeest sattus relvakonflikti Landeswehriga. 23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus: 1. Kindlustati Eesti lõunapiire. 2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus; (Lisa staff: Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi
Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus.1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna-
kogu aasta kestis siis lõppes laskemoon. Inglismaa vahel. Mõlemad Antanti edu Verduni /verdöön/ lahing, Rumeenia astus sõtta, kuid kuulutasid end võitjaks. sakslasd kaotasid. Seejärel kaotas, Idarinne pikenes Merel säilis siiski läksid prantslased veelgi. Inglismaa ülemvõim. vastupealetungile, peeti Somme`i /somm/ lahing (esimest korda kasutusel tankid inglastel!). 1917 Aprillis astus sõtta USA (+ Venelastel suvel edukas Saksamaa kuulutas välja 11 Ladina-Ameerika riiki). pealetung, seejärel piiramatu allveesõja. Itaalia Saksamaa saavutas Tohutud inimkaotused, taganesid. Saksamaa suurkaotus Caporetto
lahingud Lahingud Võnnu all Sakslaste relvastus oli parem, kuid eestlaste motivatsioon ja moraal olid kõrged. Eesti vägesid juhtisid Ernst Põdder, Nikolai Reek jpt. 19 juuni alustasid sakslased pealetungi, kuid said Lemsalu all Eestilt lutti 21 juuni andis Goltz oma vägedele käsu eestlastest läbi murda, seekord see õnnestus, tänu sellele, et jõud olid ebavõrdsed Eesti vägedel õnnestus siiski läbimurre viimasel hetkel riivistada ja vastupealetungile minna Soomusrongid hoidsid vaenlasi eemal, kuni hakkasid saabuma abiväed: Kuperjanovi pataljon, öösel eestlaste abiväed ja järgmisel päeval mindigi vastupealetungile Eesti sõdureid valdas võidujoovastus ja 23. juuni hommikul marssisidki Eesti väed Võnnusse sisse. (Võidupüha) Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga Riia poole minnes tuli eestlastel küll takistusi (sakslased), kuid need kõrvaldati
hõivasid Inglise ja Prantsuse väed Musta mere sadamad ning osa Taga-Kaukaasiast. 1918. aasta lõpul saatis Inglismaa oma laevastiku Läänemerele. Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt enamlasi kukutama Antant ei tõtanud. Keiserlik Saksamaa enamlaste kukutamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918. aasta sügisel vastupealetungile. Peagi oli suur osa Siberist tagasi vallutatud. Enamlaste olukord jäi sellele vaatamata raskeks, nende kontrolli all oli vaid neljandik Venemaast. Vene kodusõda oli julm. 1918. aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori, mida nad tegelikult olid teostanud võimuletulekust alates. Lenini korraldusel asutati Venemaal kooduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918. aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis
kibedate kaotuste eest alates Muistsest vabadusvõitlusest. Eesti vägesid juhtisid suurepärased komandörid: kindral Ernst Põdder, polkovnik Nikolai Reek jt. Kuid ka vastaspoole väejuhid, tahe ja väljaõpe olid esmaklassilised. 19. juunil alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasid Eesti vägesid, kellele olid abiks väikesearvulised Läti üksused, tagasi tõrjuma. Eesti väed tegutsesid esialgu passiivselt, oodates reserve, et nende saabudes vastupealetungile minna. Eesti 9. polk suutis Lemsalu all vaenlasele ootamatu vastulöögi anda. Von der Goltz alahindas eestlasi, ei osanud näha selles ohumärki ja andis 21. juunil oma vägedele käsu eestlaste rinne läbi murda. Sakslased murdsid Eesti vägede tsentrist läbi. See toimus lõigus, mida kattis Läti väeosa, kuid polnud vapralt võitlevate lätlaste süü. Nüüd olenes kõik sellest kas sakslased suudavad saavutatud edu arendada ja eestlaste tagala pahupidi pöörata,
asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis Saksamaa nõrgaks uutele rünnakutele idast, mistõttu tuli ruttu vastupealetungi alustada. 1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Peeti Kurski lahing aga kus tänu ebaõnnestunud katsele venelasi ümber piirata, õnnestus neil asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi üle poole okupeeritud NL aladest. Kurski lahingu ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. Sama aasta sügisel jõudsid liitlasväed Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksamaa ei saanud oma liitlast, kes oli fasistlik Itaalia eesotsas Mussoliniga unarusse jätta ja seetõttu hõivasid ka Saksa jõud Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi.
1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt, kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. 3. jaanuaril 1920 tehti Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel vaherahu ning 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust. 21. märtsil 1920 ülendati Johan Laidoner kindralleitnandiks. Kohe seejärel kaotati aga
Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 1919 kevadel alanud uues pealetungis vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti. Lõunast tungisid edasi Saksa väed kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja see tähendas enamlaste võimu likvideerimist Lätis. 1919 juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis Landeswehri sõjas kokku von der Goltziga. Saksa väed purustati ja Lätis taastati rahvuslik valitsus. 1919 sügisel jõudis Punaarmee taas Eesti piiridele
Vastupealetung: 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. 7.jaanuaril läks Rahvavägi üle vastupealetungile, edu saavutati Põhja Eestis kuni Jõhvini. 14.jaanuaril said Julius Kuperjanovi juhtimisel Eestlased taas Tartu oma kätte. 18.jaanuaril tulid Rahvaväele appi ka soomlased ning koos suudeti Punaarmee tõrjuda Narva jõe idapoolsele kaldale. 1.veebruaril oli Eestimaa alad vaenlastest täiesti puhastatud.Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada
puudust relvadest ja varustusest, riik vaevles rahapuuduses, linnasi ähvardas nälg. Usk omariikluse püsimisse oli madal. Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun, et näidata toimuvat kui kodusõda. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi.
meeldinud Saksamaa käitumine Belgias - kus Saksamaa tappis palju inimesi, allveesõda - Saksamaa oli muutumas liiga tugevaks ja osutas liigset vastupanu Suurbritanniale, kus nad tapsid palju inimesi ja rikkusid kaubitsemist. USA oli andnud palju laene ja tal ei olnud kaotada midagi. Miks toimus 1918.a. saksamaa sõjaline kokkuvarisemine? Liitlaste väljumine sõjast. Sakslastel oli läänerindel jõud otsas ja seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Prantsusmaa ja inglise tangitööstus andis suure hoobi sakslaste väljaarenematule tankitöösutele. Millised olid usa presidendi wilsoni rahuettepanekud ja mis neist sai? Sõlmida õiglane rahu, kuid saksa lükkas wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud et suudab enda kasuks pöörata sõjategevuse ja asus läänerindele vägesid koondama Millised olulisemad maailma poliitikat puudutavad küsimused lahendati pariisi rahukonverentsil
jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit, mis allutati sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid vastupealetungile. Tapa vallutati tagasi 9. jaanuaril ja 19ndaks jaanuariks oli vaenlane Narvas piiri taha surutud. Sõjas paistsid silma soomusrongid, neil oli tähtis osa ka Tartu vabastamisel. Ka välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus aasta algusest peale ühtekokku 3700 vabatahtlikku, relvi ning ka rahalist laenu. Hiljem tuli ka Rootsist ja Taanist kummastki paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus
Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945 1942 sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptuses. USA tuli appi. Järgmise aasta kevadeö sundisid nad Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafikas lõplikult alistuma 1942 lõpul, 1943 algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 saksa sõdurit - Stalingradi lahing 1943 jan lõpetati ka Leningradi piiramisrõnga (from 1941 sept) Leningradi Blokaad 1943 suvel tegi Sksamaa viiamse katse. Kurki linna lähedal - mõne kuuga sai Punaarmee üle ning vallutas tagasi 2/3 Saksa poolt ok NSVL alasid 1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja
Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised aastakmned oli Btsants lne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid nimetasid, vimu all. 1261
loomist. Erilise kuulsuse omandas anarhist Mahno . Kes külvas hävingut oma kuulipildujavakritega nii punaste kui vlagete seas. Punased reetsid oma liitlase ning hävitasid Mahno jõud 1921 aastaks. Poola-Vene sõda kodusõja võit oli enamalastes äratand maailmarevolutsiooni kava. Tuli teelt pühkida Poola ja vallutada Saksamaa . Nõukogude juhid uskusid et Poola võtab neid vaimustusega vastu, poole hakkas aga vastu.1920 august läks punaarmee vastupealetungile Varssavi lähedal. Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkivat ohtu ning ei aitand eriti Poolat. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. Poola juhil : Pilsudskil võimaldas see rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba.18 märts 1921 sõlmisid RUS ja Poola rahu. Kodusõjalõpp-1920 a lõpuks oli valgete käes vaid Krimmi ps.kus oli võimul Wrangel Kuigi Partisanisõda jätkus enamlaste jaoks veel aastaid , oli kodusõda 1922 lõppenud
300 000 Sajsa sõdurit. Saksa väed said lüüa. 90 000 meest langes vangi. *1943 jaanuar- punased murdsid läbi piiramisrõnga Leningradi ümber. Leningrad oli piiramisrõngas juba 1941. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäädi lõksu. Nälga suri üle 640 000 inimese. *1943. Tegi Saksa juhtkond katse asuda pealetungile Punaasrmee vastu. Kurski linna lähedal Venemaal üritati NL väeüksusi võtta piiramisrõngasse. Venelastel õnnestus vastupealetungile asuda. Vallutati tagasi 2/3 Saksa okupeeritud oma alasid. *Samal ajal maabusid USA ja Sb väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ja sõlmiti USA ja Sb-ga vaherahu. . USA ja Sb üksused jõudsid ka Itaalia lõunapiirile. Saksa jõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia. Seal moodustati Mussoliniga eesotsas fasistlik vabariik. Itaalia kuulutas Saksale sõja. *1943 toimus Iraani pealinnas Tehranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill
- eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eestis riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea kui rahvulastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tulealgs vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt) 1919. aasta jaanuaris laksid Eesti väed üle vastupealetungile. Peamiselt tänu soomusrongide kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati juba 14. jaanuaril Tartu, kus enamlased põgenemise eel julmalt mõrvasid vangistatud tsiviilisikuid, ja 19. jaanuaril Narva. Veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Kuupäevad: 28.11.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee ründab Narvat) 29.11.1918 Marssis Punaarmee Narva sisse 07.01.1919 eestlaste enamlastele vastupealetungi algus 23.04
ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati
13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga.Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides. 2.Keiser justinianus(537-565)-viis oma laevastiku vastupealetungile ja vallutas tagasi Itaalia, Lõuna Hispaania ja Põhja-Aafrika.Riik oli vägevuse tipul.Sõjad kurnasid riiki, maksud tõusid, rahva ülestõusud sagenesid(nt Nika), Justinianuse edu ajutine. Pilet 9 1.Rüütliseisus ja rüütlikultuur-Rüütlid olid elukutselised sõjamehed, proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel, kirik suhtus neisse taunivalt.Elati kivilinnustes, mida põlvest põlve täiustati, linnuse suurus sõltus omaniku jõukusest
annaabi.ee 
