Emotsioonid 1. Baasemotsioonid: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus 2. Baasemotsioonide vajalikkus näidetena: Hirm- Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. 3. Kõrgem kognitiivne emotsioon: armastus 4. Baasemotsioonide ja kõrgemate kognitiivsemate emotisoonide vahe: Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laiaslaastus kogu maailmarahvastikul sarnased. Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil.
regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus
kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Õnnelikkus, rõõm • Erinevad inimesed defineerivad seda tunnet erinevalt – see või tähendada nii rõõmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseendaga , oma elu ja tööga, kui ka probleemide puudumist. • Rõõmsas meeleolus püsimine tagab hea tervise, meeldiva kogemuse järel võib immuunsussüsteemi tõhusus tõusta kuni 15%. Üllatus, imestus • Üllatus ehk imestus kestab võrreldes teiste emotsioonidega lühemat aega. • Üllatus avaldub selgesti
priotiteetsemaks. 4. Vii vajadus ja motiiv kokku. Oma oskuste arendamine. Mängulust ja igavus Koostöö grupis. Kuuluvus ja üksindus Õiglus grupis. Moraal Positsioon grupis. Saavutusvajadus Toitainete omandamine. Nälg ja janu Partneri leidmine. Edevus Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus Elukeskkonna parendamine. Loovus ja korraarmastus Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7
Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe Põhiemotsioonid · Emotsioonide näoväljenduste uurimine eri kultuurides · Kõige rohkem toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide teooria, kus on kindlasti kuus põhiemotsiooni, millele hiljem on lisandunud seitsmes põlgus Põhiemotsioonid (Paul Ekmani järgi) · Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus Ekman, P. (1980). Face of Man: universal expression in a New Guinea village Ekmani järgi saame põhiemotsioone ära tunda · järgmiste tunnuste alusel: Universaalse näoväljenduse olemasolu · Emotsiooni esinemine teistel primaatidel · Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused · Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena
hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine)
Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm
Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast. 2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida. 1.2 Millised on paasemotsioonid Paul Ekmani uurimuse seisukohalt eksisteerib 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm, mis kõik on ühtemoodi mõistetavad kõigis kultuurides, kuid klassikalises psühholoogias eristatakse seitset paasemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus ja põlgus, mis on kõigil inimestel ühesugused ning pole õpitud ehk on sünnipärased. Ning ligi 12 teist emotsiooni, mis õpitakse/omandatakse vanematelt lapse varajases kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik
17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Põhiemotsioonidel on 9 kriteeriumi: 1. Universaalsete näoväljenduste olemasolu 2. Emotsioonide esinemine teistel primaatidel 3. Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused 4. Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena 5. Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel 6. Emotsiooni kiire teke 7. Lühiajaline kestus 8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata
Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus Tekitavad kaotus, vigade tegemine, pettumused jms. Eesmärk aidata kohaneda raske kaotusega.
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides
Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab minategelane Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, valades ravimi Franzi klaasi tühjaks. Sest
Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike ja lihtsa süzeega, aga pani mõistma patsientide südamevalu ja tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik, mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna. Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib võtta inimeselt mõistuse, luua talle pettekujutelmad ja panna ta unustama oma eelnevalt
näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l paanika l raev l
Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
2 Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt 5)põhiemotsioonide mõiste võttis kasutusele.....? Paul Ekman 6)mis on stress? Too välja 5 meetodit, kuidas stressi ennetada 6) stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskonna ulatuslikul muutumisel. stressi saab ennetada järgmiselt: tuleks töödata sobivates kliimatingimustes, tuleks hoiduda liiga raskest kehalisest tööst, tuleks hoiduda liiga raskest vaimsest tööst ,
keerles (inimeselõhnade segu) on minule TÄIESTI tundmatu. Ma vaatasin küll filmi hoolega ja süvenenult ning olen ju inimese lõhna samuti tundnud Kuid siiski! Need 13 lõhna mis kõik koos inimesed hulluks ajasid kõik need olid mulle täiesti tundmatud. Selle filmi põhjal võin öelda, et parfüüm tähendas seal mitut elementi: rikkust ja luksust, paradiisi, jäädvustamist, mälu. Filmi tegi vaadatavaks 3 komponenti: toimumine keskajal; mustus, vastikus, rõvedus; inimeselt lõhnakogumise viis. Meeldejäävaim hetk filmist: Jean-Baptiste seisis oma esimese ohvri selja taga ju nuusutas teda aina lähemale tungides, kuni naine ta hindetõmbeid kaelapeal tundis. See koht oli kõige kõige vastikum selles filmis. Kuna minu jaoks on nii hirmus kui keegi sind jälgib, jälitab või lihtsalt väga kaua vaatama jääb. Tavaliselt meenutavad lõhnad mulle tundeid, mida tundsin kui konkreetset lõhna esimestel korda tundsin (parfüümid). Toiduainete
Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud, Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad Maitsmine Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab Kunstlikud vahendid, millega inimene ennast dekoreerib: kõrvarõngad, riided, aksessuaarid, parukad. Milliseid kehaliigutusi jälgime: *Näoliigutused kurbus, rõõm, üllatus, vastikus, raev, viha (ei ole sotsiaalselt õpitud, vaid evolutsiooniliselt olemas) *Zestid käeliigutused, mis kaasnevad kõnega või omavad iseseisvat tähendust. - Embleemid märgid, millega võime anda kohe seletuse (pöial püsti, naeratus- ei tule sulle kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid);
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed
VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist. Emotsioonid Paul Ekmani järgi- hirm, viha, kurbus, vastikus, rõõm, üllatus, põlgus. Seleta mõisted: Meeleolud- on nõrk seisund mis kujuneb välja aeglaselt, kuid võib kesta pikemat aega. Kirg- on tugev ja püsiv emotsionaalne seisund mis koondab inimese mõtteid ja energia teatud eesmärgile. Afekt- emotsionaalne plahvatus, sest see seisund tekib kiiresti, kestab lühikest aega, on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud
võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie keelt ei valda ning nii ei pea me kasutama suulist kõne, kuna sageli ei saa teised meie jutust aru ja oma mõtete seletamisele kulub palju aega. Kõige levinumad tunded on rõõm, murem viha, hirm, üllatus ning vastikus. Neid emotsioone nimetab Dylan Evans oma raamatus ''Emotsioon'' baasemotsioonideks1. Baasemotsioonid on kodeeritud tunded, see tähendab, et kõigil inimestel on need sündides kohe olemas. Neid tundeid kogeb inimese meel suhteliselt lühikest aega. On veel teisedki emotsioonid, mis tekivad inimestel elu jooksul- neid nimetatakse kõrgemateks kongutiivseteks emotsioonideks.2 Näiteks armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ning armukadedus. Need
Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad
Ebaõnnestunud lähenemisega viha ja kurbuse tundeid. Eemaldumismotivatsioonis – ohuga kokku puutes: põgenevad, tarduvad, ensekaitseks ründamine. Õnnestunud eemaldumine: ärevus, kergendus. Ebaõnnestunud: hirm, paanika, abitus 3. Milliseid Üllatus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus, põlgus. Katse emotsionaalseid Sest neid emotsoone väljendatakse erikultuurides näoväljendusi peetakse ühtmoodi ja neid tuntakse ka ära. Nendest saab aru, universaalseteks ja miks? ilma, et mõistaks keelt, mida nad räägivad. Seda tõestas ka vaatlus isoleeritud kultuuris. 4. Võrdle omavahel Sümpaatiline tegeleb ressursside ÕO15, L15 autonoomse närvisüsteemi mobiliseerimisega
Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunu kultuurist, vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Põhiemotsioonid (7) Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka
üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha). PÕHIEMOTSIOONID: Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks
Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene. Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik. Melanhoolik - kurvameelsusse kalduv, pelglik inimene. 5. Psüühilised kaitsemehhanismid:
70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting
meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus,
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: kui prügi on juba maas, visatakse seda sagedamini sinna juurde EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik
- füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...) *regulatsioon: avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult (kultuurinormid) NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950)
Teisest küljest kuulub nt Ameerika indiaanlaste religiooni olulisemate joonte hulka usk ellu pärast surma, mis omakorda baseerub veendumusel, et elavate ja surnute vaimud suhtlevad omavahel jne Surm, on tõsiasi. On tõsi, et inimesi pelutab surm see tekitab surmahirmu, mille tähendust võib mõista mitmeti. Esiteks on see hirm kätketud tundmatu ja ettearvamatu dimensiooni vahetusega. Teiseks, tekitab igas elavas inimeses vähemalt senikaua, kuni tekib harjumus, hirm ja vastikus surnud inimese keha vastu. Loodusreligioonid leidsid lahenduse surmahirmu vastu jõuteguri, mille abil surmahirmule vastu seista ja seda maha suruda. Loodusinimene seadis surma tõsiasjale vastu veendumuse, et elu on ühtne, katkematu ja hävimatu tervik. Tervik, mida tuleb hoida ja säilitada järjekindlate maagiliste rituaalide läbiviimise ja religioossetest tavadest kinnipidamise teel (totemism). Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu
On olemas varjatud tasandid. Emotsioonid lapse ja vanema tasandil Kui indiviid kasutab valdavalt ühte tasandit: -hea vanema tasand -karmi/kurja vanema tasand -täiskasvanu tasand -sõbraliku lapse tasand -sõltuva lapse tasand Psuhholoogiline kontakt Positiivne vastastikune taju. Vastastikune positiivne suhtumine Kas teadvustamata või teadvustatud arusaamine , et teine on meeldiv huvipakkv, normaalne Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus) Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I etapp Ümnerlülitumine endalt partnerile Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel : 1) Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus) 2) Ei osata II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt
kui inimene on erutunud ja usub, et sobiv emotsioon on viha, siis ta seda tunnebki). 3. Kultuurilised käsitlused: milline on kultuuri mõju? Mis on eri kultuuridele ühist/ erinevat? N. üksi koju jäämine paariks tunniks. N. Ekmarki-Friezeri katse ameeriklaste ja jaapanlastega- filmi vaatamine. PÕHIEMOTSIOONID omased enamikele inimestele olenemata kultuurist: rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, hirm. Ülejäänud emotsioonid on nende: 1) Alamkategooriad: N. kimbatus põhineb hirmul + mille emotsionaalne komponent nagu olukorra taju. 2) Põhiemotsioonide kombinatsioonid: N. armukadedus= viha+ hirm+ kurbus. Jaak Panksepp- tuntuim eestlasest emotsioonide uurija: ,, On vähemalt 4 anatoomilist ja keemiliselt eristatavat närviringi: hirmu- , viha-, huvi- ja seosetuseringe". EMOTSIONAALSED SEISUNDID
Ei ole ju mõtet nägusid teha ning sellepärast tsölibaadis istuda. Kui mees ja naine teineteise vahel tõmmet tunnevad, ei saa ju hakata kodu mängima ja kolm kuud väljas jalutamas käia. Tuleks ikka ilusti asi ära sebida. Liigne humaansus ongi see, mis meie maailma lõpuks ümber ajab. Olen mees ja ütleksin, et mulle pakub see vaid hetkelist rahuldust, kui tõesti mingit muud võimalust ei ole. Hiljem jääb hinge tühi tunne või koguni vastikus. Kuigi ei harrasta selliseid suhteid, on mul neid siiski elu jooksul paar tükki olnud. Kui neid kogemusi meenutan, tunnen ennast tegelt pärsi hästi, et ma pole mingi möku ja oskan naistega läbi käija, ja sõbrad ikka veits kadestavad. Oma kogemustest võin veel öelda, et üheöösuhted on tegelt ka poole huvitavamad kui tava suhted, kuna tava suheted muutuvad pikka peale igavaks ja tuimaks kui sa seda just armukesega üles ei vürtsita aga see juba täiesti teine teema
Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt) Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni väljendust ( Õnn, üllatus, hirm, viha, vastikus ja kurbus) on ära tuntavad erinevates kultuurides. Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks. Inimese nägu on A-sümmeetriline. Vasak näopool allub vähem kontrollile, kui parem. Naised kontrollivad nägu paremini. Žestid – Jagunevad kolmeks : a) Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja. b) Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning
Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist. Nimeta põhiemotsioonid Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsioonide polaarsus Lõbus-nukker, armastus-vihkamine, kurb-õnnelik Nimetada 5-6 emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on inimese tahtele allutamatud Punastamine, südame töö kiirenemine, suu kuivamine, nutma puhkemine, kõhulahtisus, vererõhu tõusmine Kahe emotsionaalse seisundi kirjeldamine Afekt tekib momentaanselt ja on äärmiselt tugev, kuid kestab lühiajaliselt. Põhjustavad tugev rõõmuhoog või vihapahvak.
Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ..
Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ..
Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega. Psüühilised seisundid Psüühilised seisundid
Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul. Viha alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul nii üla- kui ka alalaug. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina krimpsus. Rõõm otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Kurbus kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kolmnurga kujutis, suunurgad on all ja huuled võivad võbiseda. PILK Silmavaatest võib palju välja lugeda
seisundite aluseks on lõplik arv eristatavaid põhiemotsioone. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani (snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt põhiemotsioonide hulka kuuluvad kindlasti kuus emotsiooni (hiljem lisandunud seitsmes, kuid võimalik, et neid on veel rohkem), mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad. Need on: 1. Hirm. 2. Kurbus. 3. Rõõm. 4. Vastikus. 5. Viha. 6. Üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon 7. Põlgus. Ülejäänud emotsioonid on kas põhiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus põhineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) või põhiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust võib intepreteerida kui hirmu, viha ja kurbuse segu). Ekmani sõnul on vastavaid kriteeriume, mille järgi ära tunda, et tegemist on
o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahtisus o Pisarad ja higistamine · Polügraaf ehk valedetektor- Põhineb nendel asjaoludel, mida inimene ei saa muuta
pandud" just suhte loomise etapis. Võib tunduda ootamatu, aga armumine ei pruugi olla ainult nauding. Sellega kaasneb palju ärevust, mis loob pinnase teravate suhtedraamade tekkimiseks. Raskust lisab vastandlike tunnete kogemine. Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada viha ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest*, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaas lase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene, kellest ollakse sisse võetud, osaliselt vastutav teise eest. Ka siis, kui noored pole veel jõudnud seisukohale, kas ,,minna tõsiseks" või mitte, on nad haavatavad. Kaaslase hoolimatu käitumine kahandab edaspidiseid paarisuhtega seotud ootusi. KOKKUVÕTE On olemas teatud tingimused (näiteks sarnasus, füüsiline atraktiivsus, kontaktide sagedus), mis soodustavad meeldimise teket kahe inimese vahel
Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus · Õnnelikkus · Kurbus · + põlgus Põhiemotsioonide taksonoomia: Jaak Panksepp vähemalt 4 anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu-, viha-, huvi- ja seotuseringe. (seotuse e paanikaringe) Toetab põhiemotsioonide ideed: · Igas keeles on sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Darwin uurides näoväljendusi leidis, et need ei sõltunud kultuurist vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt.
- Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile - Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa ,,näed" teist - Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel: · ei peeta seda tähtsaks (enesekesksus) · ei osata II Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega
5-HT2c retseptorite antagonist Puuduvad mitmesugused serotonergilist süsteemi mõjustavate antidepressantide kõrvaltoimed ( unehäired, kaalutõus). EMOTSIOONID Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud. 1. Ellujäämine :
annaabi.ee 
