...................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused
Esimene süsteem on töömahukam kuna iga varude muutuse korral tuleb kontrollida tellimisvajadust. Tuleb määrata kui palju korraga ja kui sageli tellida. Igale tootele määratakse maksimumkogus laos. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi: 1. Tootmis- ja müügivajadus. 2. Turvamotiiv. 3. Spekulatiivne motiiv (hinnamuutused mis võimaldavad järgmist partiid odavamalt/kallimalt osta/müüa. Üldised reeglid kaupade varumise kohta: Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii
mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise koostatavates raamatupidamise aruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on mõeldud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ka Eesti hea rmtpidamise tava lähtub IFRS-ist, kuid on üldjuhul lihtsustatud Näiteid Eestis rakendatavatest RTJdest: Varud, Bioloogilised varad, Materiaalne ja immateriaalne põhivara 13. Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine Raamatupidamise korraldamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse- on selle eest ise vastutav! Raamatupidajatega kasutatakse erinevaid lepinguliste suhete vorme: - teha ise (keegi juhatuse liikmetest teeb ise) - palgata raamatupidaja (sõlmida tööleping, kas käsundus- või töövõtuleping) - osta raamatupidamisteenust sisse (soovitatav käsundusleping)
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
· riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus
Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja
1. SISSEJUHATUS Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või müügiks. Antud ainetöö eesmärk oli uurida lähemalt varude arvestusega seonduvat. Ainetöö sisaldab materjale nii varude arvestusmeetoditest, inventeerimistest, kui ka arvestussüsteemidest. 3 2. VARUDE ARVESTUS Varud on varad: · Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (3, 184-185) Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenused. (2, 61)
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed Kõik e-poes esitatud kaubad on reeglina ettevõttel kohal olemas, mis tähendab kiiret kohaletoimetamist. Lisaks tegeleb Baltic Chess Group OÜ ka maleinventari, tarkvara ja raamatute edasimüügiga Baltimaade ja teiste EL riikide territooriumil. Ettevõtte põhilisteks partneriteks selles valdkonnas on spordiinventari- ja mööblipoed, reklaamiagentuurid jne. Baltic Chess Group OÜ üheks pakutavaks teenuseks on erineva taseme maleürituste korraldamine, milles on firmal suur kogemus.
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus. D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12].
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse;
kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.
Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige üks: a. Olulisuse printsiip b. Konservatiivsuse printsiip c. Majandusüksuse printsiip d. Objektiivsuse printsiip 4. AS Kuusik soetas kauba Mutter alghinnaga 6 eurot. 31.12.20x7 bilansis kajastab ta kaupu vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõuks järsult
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest
Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus Hind - Hind
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine: Lühiajalisi varasid nimetatakse
· maksuvõlad, ettemaksed;-korra kuus · aruandvate isikute nõuded ja kohustused; 3. Kord aastas toimuvad inventuurid: · lepingud; · ladu · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasude ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud ning koostatakse inventuuriaktid. 9.1. Varade arvestus Põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse kohe kuluks. 14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse.
sisestamine Ebapiisav aruandlus Ebapiisav kontroll 2/9/2015 Mai Takkis 19 Raamatupidamise filosoofilised alused EELDUSED ÜLDMETODOLOOGILISED MAJANDUSÜKSUS PÕHIMÕTTED JÄTKUVUS TÕENE JA AUS MONETAARSUS KAJASTAMINE PERIOODILISUS SISU ON TÄHTSAM KUI PRINTSIIBID VORM SOETUSMAKSUMUS ARUSAADAVUS EHK REALISEERIMINE MÕISTETAVUS TULUDE-KULUDE VASTAVUS AJAKOHASUS AVALIKUSTAMINE JÄRJEPIDEVUS JA PIIRANGUD KAASNEVAD EELISED> KULUD VÕRRELDAVUS (KULU-KASU VÕRDLUS) ASJAKOHASUS OLULISUS OBJEKTIIVSUS MAJANDUSHARU PRAKTIKA USALDATAVUS KONSERVATIIVSUS