Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vareslased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vareslased, linnud, vareseid, varesed, ammu, seitse, meiega, tõepoolest, mitmekesised, qqlu742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?............................................
Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants- Johannes Martin. Lindude käitumisökoloogiaga tegeleb ka Raivo Mänd. Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Niisuguse nn antropomorfistliku lähenemise tüüpnäiteks võib pidada kuulsa saksa loomauurija A. E
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikm
Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava optimismiga: rahvaste lähenemine, koloniaalmaade ärkamine peks looma tuumasõja ohule tõhusa vastujõu. Poeemi neljandas osas sisaldu isikuline tagasivaade, seose tunnetamine oma eelkäijaga liin. Luulekogu läbiv värv sinine, mis toimib tõhusalt ideelisi kunstilise terviku kujundamisel. Värsikogu meisterlik ülesehitus loob tunnustusväärse kunstilise teriku. Seitse lühikest tsüklit taotletud dünaamikale. Ei armastuslaulude ajastu ega luuleaforistlike kildude tsükkel tükelda ajakonkreetset põhikujutust oma piiratud mahu tõttu. Ka pole tsüklite kokkupanu temaatiliselt pedantne. 2.4. ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Lauljad laevavööridel" jätkab ,,Kivist viiulite" temaatikt, on see kainenemise raamat ning rohkete poolhumoristlike, satiiriliselt päevakajaliste luuletustega lähemal. Arenguhorisondid ei ole osutunud üksnes helesiniseks
- Intelligentsuse struktuur - Üldintelligentsus – kui ühel alal tark siis tõenäoliselt teistel aladel ka - Spearmani järgi sõltub mis tahes vaimse pingutuse edukus kahest põhilisest üksteisest sõltumatust tegurist: inimese üldise vaimse võimekuse tasemest ning igale unikaalsele ülesandele või ülesande tüübile ainuomasest spetsiifi lisest võimekusest. - Mitmese intelligentsuse teooriad: - Thurstone: Thurstone pakkus omalt poolt välja hoopis seitse primaarset võimet: 1) verbaalne arukus (verbal comprehension); 2) sõnaline voolavus (word fl uency); 3) numbriline võimekus (number facility); 4) ruumilise ettekujutuse võime (spatial visualization); 5) töömälu (associative memory); 6) tajukiirus (perceptual speed); 7) arutlusoskus (reasoning). - b Raymond Cattellilt (1905–1998), kes jaotas vaimsed võimed fl uiidseks ehk voolavaks intelligentsuseks (Gf) ning kristalliseerunud ehk ladestunud
piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ha psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Selle doktriini rajajakse oli Zürichi pastor Johann Kaspar Lavater(1741-1801).Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused(näiteks nina väljendab
millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete( nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. 2. Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine? Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 3. Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka. hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus. 4. Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega? Mandelkeha 5. Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees? Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel 6. Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud
selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega. Mõisteid on palju, et neis orienteeruda kasutatakse kategoriseerimist. Kategoriseerimine annab meile üldisi teadmisi nendest objektidest, millega me otseselt pole kokku puutunud. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind.
Esimesed kriminaalide mõistmise, püüdmise eelteaduslikud psühholoogia meetodid olid enne kolme väljatoodud viisi füsiognoomika ja frenoloogia. 1.9.2 Füsiognoomika Füsiognoomika ehk teadus, õpetus näojoonte ja iseloomu seosest (Eesti Entsüklopeedia, 2013). Idee, et kriminaalsel käitumisel on kindlad seaosed teatavate isikuomaduste, ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Ka "kriminaalsed näo" teema ehk küsimus sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud sajandeid. Näiteks näo teatavate anatoomiliste iseärasuste sidumisest inimese sisemise rikkusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist, samuti Hippokratese ja Galenose antiikaja meditsiiniliste dokriinidest. Näiteks 5. sajandil eKr süüditas nägude lugeja Sokrates sellest, et tema näos peegeldas brutaalsus
ajalehe artiklitest ning Interneti allikatest. Referaadi ülesehitamisel on see jagatud kolmeks peatükiks. Esimene käsitleb lindudega seonduvaid probleeme linnas, teine prügimägedel ning kolmandast peatükis kirjeldatakse meetodeid nende olukordade lahendamiseks. Põhjus miks selline teema referaadis käsitlusele võeti, on huvi selle teema vastu ja kokkupuude sellist laadi probleemidega. See teema omab ka suurt tähtsust, sest nii nagu loomad, et tohiks ka linnud inimese käe läbi nii arvukalt hukkuda ja kannatada. Kuigi ka inimesed kannatavad lindude mõjul, on see enamasti vaid majanduslik või lihtsalt ebameeldiv, kuid füüsiliselt kannatavad linnud rohkem. Inimesed proovivad küll erinevate vahenditega linde linnas nende endi ohutuse eesmärgil eemale peletada, kuid see muutub üha keerulisemaks, sest linnud muutuvad julgemaks ja vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele muutustele. Tuleb tõdeda, et kahjuks on linnud linnas ka oluliselt agressiivsemad.
Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole). Kvantor (ik quantifier) ehk operaator-sõna, mis seisab S ees ning osutub kas S mahule või täpsustab S ja P vahelise seose iseloomu. Lihtotsustus üldkujul: (kvantor) S on (ei ole) P." Nt. Atributiivne otsustus: Kõik (kv) inimesed (S) on (kp) surelikud (P). Mõned (kv) varesed (S) on (kp) valged (P). Modaalne otsustus: Võimalik (kv), et pilet (S) ei ole (kp) ehtne (P). Suhteotsustus: Kõik (kv) tudengid (S) tunnevad (kp) mõnda (kv) õppejõudu (P). 11_fl_i-v ATRIBUTIIVSED OTSUSTUSED Sünonüümidena võib klassikalise atributiivse otsustuse asemel kasutuda ka termineid kategooriline väide või ka kategooriline propositsioon (ik categorical proposition), sest
Neid on kerge kaasa tõmmata initsiatiivi puudumise tõttu. Järsk muutus võib konformsetel isikutel tuua kaasa reaktiivse seisundi. 7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud. 8) Sensitiivne tüüp à arad, ujedad, kardavad pimedust, võõrastavad; kuulekad; kõrged moraalsed nõudmised; alaväärsus tunde üle kompenseerimine; omaste kiindumus; objektiivne enesehinnang. Kool hirmutab neid oma lärmakusega. Tõsisemad rasksued saavad alguse 16-18-aastaselt, mil tuleb alustada iseseisvat elu. Märkustele karistustele järgnevad pisarad ja meeleheide
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mällu. Tegelikult on seda väga raske teostada, kuigi katseid on olnud. Näiteks Kanada neurokirurg Wilder Penfield sai möödud sajandi keskel tuntuks oma aju- uuringutega, rakendades epilepsiahaigete ravimisel aju eri osade elektrilist stimuleerimist. Sellise stimuleerimise käigus meenusid patsientidele sageli väga eredad mälestused ammusest ajast, sealhulgas varasest lapsepõlvest asjad, mida inimesed arvasid ammu olevat ununenud ja mida nad ei olnud hilisemas elus kordagi meenutanud. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. Kuid et on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid "kaotatud mälestused" ainult 7%-l Penfieldi patsientidest. 1970. aastatel uuris Ameerika psühholoog Harry Bahrick vanemaealiste inimeste mälu sel
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
kiirus; K keskkonna mahutavus)) r-strateegia: suur kasvukiirus, lühike eluiga, suur järglaste hulk, madal vanemlik hool, hea levimisvõime, madal arvukuse sõltuvus tihedusest, näiteks umbrohud ja närilised K-strateegia (järjepidev): väike kasvukiirus, pikk eluiga, väike järglaste hulk, kõrge vanemlik hool, halb levimisvõime, kõrge arvukuse sõltuvus tihedusest (populatsiooni enda sees mingi arvukust korrigeeriv mehhanism, nt linnud reguleerivad oma sagedust kuskil keskkonnas lauluga), näiteks tippkiskjad: karud, kotkad Inimene kaldub pigem K-strateegia poole, aga tema roll tänu suurele levimisvõimele jms päris täpselt määratletav ei ole. Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud
ja mõju kaaslastele. 5 Särava suhtlemise eelised. Võiks eeldada, et mida targem inimene, seda targemalt oskab ta käituda oma sõprade- sugulastega. Aga võta näpust. Kui 600 tudengil mõõdeti nende matemaatilisi ja verbaalseid võimeid ning samas hinnati nende sotsiaalseid võimeid ja enesehinnangut, siis leiti, et need ei ole omavahel sõltuvuses. Ammu teada on ka Harvardi tudengite seas tehtud uuring, millest selgub, et hilisemal karjääriredelil ei lennanud üles kooli kõige võimekamad õppurid, vaid kõige säravamad suhtlejad. Ka 1988. aastal korraldatud katse näitas, et seos sotsiaalsete vajaduste ja huvide ning akadeemilise intelligentsuse vahel on null. Kohmakate suhtlejate elu pole kerge. Madal SI toob kaasa inimese isoleerituse, ko olilastel näiteks v& auml;ga valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise.
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist,
mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on kokkupuutunud säilib talle mällu. Kahjuks on seda väga raske tõestada. Uuringute põhjal on selgeks tehtud, et inimesel eksisteerib ka nn püsimälu. Püsimälu talletab väga pikka aega ja väga täpselt infot. Näiteks arvatakse, et täiskasvanutel, kes on ammu kooli löpetanud on mälus endiselt suur osa õpitud vöörkeele- ja matemaatikateadmistest. Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis
asjaoludest. On täheldatud, et isegi suhteliselt soodsate arengutingimuste korral võib mõnikord toimuda andekuse plahvatuslik areng küllalt hilja, alles põhikool lõpus või isegi gümnaasiumis (ibid) Tuntuks on saanud lood kuulsatest teadlastest, kes olevat koolieas olnud keskpärased ega äratanud üldse õpetajate tähelepanu. Siia kuuluvad mõlemad suurimad füüsikud Isaac Newton ja Albert Einstein, näitena on toodud eriti viimast. Tõepoolest, üks ta õpetajaid gümnaasiumis tahtis teda koolist kõrvaldada (põhiliselt küll sellepärast, et 10 õpilane teda tunnis häiris). Iseäranis kummaline on aga see, mis Einsteiniga edasi juhtus. Tal õnnestus Zürichi polütehnikumi sisse saada alles teisel katsel, pärast lõpetamist aga ei võimaldatud talle aga alalist töökohta. Tema esimene doktoriväitekiri lükati tagasi, kaitsta õnnestus alles teist (ibid).
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................
kuid võib jälgida tema tegevust või tegevuse tulemust. Suhtlemine surnud esivanematega oli vanarahva hulgas laialt tuntud. Kuigi üht-teist sellest on kandunud ka tänapäeva traditsiooni, on kontakti eesmärk ja tõlgendus tunduvalt teisenenud. Varasemas traditsioonis peetakse salapäraseid koputusi surmaenneteks, laste ettekujutustes on nende selline tähendus taandunud. Antud juhul on koputus ainult tõendiks, et vaim on tõepoolest olemas. Kummitusjuttudes asetleidvad õudused võimaldavad laiendada oma emotsionaalse kogemuse piire, aga balansseerimine turvatunde ja hirmu rajajoonel on siiski vaid lõbu, mis lubab osalistel näidata end julgete ja südidena. Hoiatus- ja hirmujuttude kõrval on küllaltki levinud kujundlikud ja ülepaisutatud, naljakad või iroonilised teated, ennustamis- või ravimisvõtted, mis ei eelda tõsiselt järeleproovimist või aktsepteerivat suhtumist. Aga isikliku kogemuse piirid vajavad
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2.Kuidas andekat last märg
500 tsiteeringuni aastas. Teaduse raamatupidamises on olemas selline mõiste nagu mõjukus, mida arvutatakse kui tsiteeringute arvu ja avaldatud artiklite arvu suhet. Eugene Garfieldi tehtud analüüsi kohaselt oli 225 psühholoogia ajakirjas ajavahemikus 1986-1990 avaldanud autori seas Endel Tulving mõjukuselt kaheksandal kohal, saades keskeltläbi 14,75 viidet iga selles ajavahemikus avaldatud artikli kohta (Garfield, 1992). Seepärast pole imestada, et ta on juba ammu ületanud 10000 tsitaadi piiri, mis on olnud teaduse ajaloos jõukohane vaid mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos. Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Teadvuse juurest aju juurde
organisatsioonis loovust. (Lepisk 2009) Asjatundlikkus on loomingulise töö aluseks, sisaldades faktilist mälu, tehnilisi oskusi, erilisi andeid teatud valdkonna kohta. Seda loovuse komponenti võib vaadata kui tunnetuslike radade komplekti, mida tuleb järgida selleks, et lahendada tekkinud probleemi või täita mingit konkreetset ülesannet. (Amabile 1996) Asjatundlikkusel aitavad avalduda töönõustamine, informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, info kättesaadavus, mitmekesised meeskonnad, täiendkoolitused (Lepisk 2009). Loov mõtlemine annab loomingulisele sooritamisele midagi lisaks. Eeldades, et inimesel on mingi töö tegemist ergutav motiiv, sooritus võib olla tehniliselt hea või aktsepteeritud juhul kui vajalik asjatundlikkus on olemas. Selleks, et teha midagi loovat ei piisa ainult nendest oskustest isegi siis kui need on eriti kõrgel tasemel. On vaja loovat mõtlemise oskust, mis
o paljudest uuringutest selgunud fakt, et IQ-tase on viimastel aasta- kümnetel oluliselt kasvanud. Uurijad kasutasid sama testi, mida Tork 60 aastat tagasi ja võrdlesid 381 tänapäeva Eesti 12–14-aastase koolilapse Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni- tasid, et IQ-testide tulemused olid tõepoolest paranenud, seejuures tüd- rukutel rohkem kui poistel ja noorematel rohkem kui vanematel lastel. Kõige suurem kasv võrreldes 60 aasta taguste tulemustega oli niisugus- tes alatestides, mille lahendamine nõudis lühimälu ja tähelepanu ning oli seotud algoritmilise info töötlemisega, ehk niisuguseid spetsiifilisi oskusi nõudvates alatestides, mis oleksid kergesti lahendatavad tänapäevaste teh- niliste vahendite – kalkulaatorite või arvutiprogrammide – abil. Üldise
autod.) · Why are we interested in studying urban foxes in Tartu Üle 500 teate linna-rebastest(?) tartus aastatel 2010-2012. KLIIMAMUUTUS JA LINDUDE SIGIMISKÄITUMINE (M. Mägi) · Kuidas mõjutab kliima muutumine lindude levikut ja rändekäitumist? Paljud isendid võivad pesitsusaladele talvituma jääda või lüheneb märgatavalt rände distants. Tagajärjeks: linnud jäävad soojenemisest maha (nt Prantsusmaal on temperatuur viimasel kümnendil märgatavalt tõusnud, seetõttu on liigid nihkunud 91km, kuid temperatuuriks 273km põhjapoole.) Kui linnud ei suuda temperatuuri muutusega kaasas käia, siis kõige halvem tagajärg võib olla see, et linnud surevad välja. · Milliseid pesitsusfenoloogilisi (ehk ajalisi) muutusi võib kliima muutumine põhjustada?
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline areng..............................................
millega Buck kirjeldas kosmilist teadvust/.../Ghiselin kirjeldas loovat protsessi või Suzuki kirjeldas Zen satori kogemust." Selliste kogemustega ei muutu mitte ainult maailm, vaid ka inimene ise rohkem ühtseks, terviklikuks ja ühilduvaks.(Maslow, 2007) KOKKUVÕTE Loovus on iga inimese loomupärane pärand, mis sageli läheb kaduma ühiskonna poolt ette kirjutatud reeglite, normide ja stamparusaamade järgimisel. Haridussüsteem püüab kõiki inimesi õpetada ja kasvatada ammu iganenud metoodikate järgi, tootes nn ,,halli massi", kes mõtleks ühtemoodi, lahendaks probleeme ja ülesandeid nii nagu kultuurisüsteemis on ette nähtud. Viimasel ajal on hakanud see tasapisi muutuma. Suuremat tähelepanu pööratakse just lapse loovuse ja originaalsete ideede tunnustamisele ja arendamisele. Näiteks võiks tuua Waldorf-koolid, kus arendatakse lapse isikuomadusi, mis suurtes riigikoolides sageli unarusse jäävad
annaabi.ee 
