50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lala lala
Õppematerjali autor
Hävines II ms. 7. Eesti rahvusliku kunsti sünd Johan Köler (1826- 1899) - Lihtsast talupoja perekonnast, Viljandimaalt, paljulapselisest perest. - Esimene Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega kunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. - Haris ennast ise, luges palju, Peterburi kunstiakadeemia (1848- 1855), andekuse tõttu, 1. Korraga ei lõpetanud, 2. Korral sai väikse kuldmedali. - Saab tellimuse vene tsaari Aleksander II portree tegemiseks, tõuseb õukonnakunstnikuks. Aleksander II tütre kunstiõpetaja. - Köleri eeskujud vähem tuntumad vene klassitsistlikud kunstnikud, natuke ka Brüllovi mõju (koloriit). - Portree Aleksander II, portreed tema pereliikmetest, aga kaduma läinud või oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree. - Köleri kunstiakadeemia lõputöö ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast"
Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal Lääne-Euroopas reisida ja peatuda pikemalt Itaalias, kus ta maalis maastikke ja rahvatüüpe. Esimest korda kasutas Köler teose signeerimisel lisanime Wiliandi (mis viitas tema sünnimaale) Pariisis maalitud ristilöödud Kristust kujutaval altaripildil, mis jäi Cesise kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav
Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine
vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja rohkem seotud Lääne- Euroopa kunstiga. Eesti kunst stalinismi võimuses 1944-1955 Eesti uuema kunstiajaloo süngeim periood. Juba 1944.a. algas eesti kunstnike organiseerimine NSVL-i reeglite kohaselt. Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas
vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja rohkem seotud Lääne- Euroopa kunstiga. Eesti kunst stalinismi võimuses 1944-1955 Eesti uuema kunstiajaloo süngeim periood. Juba 1944.a. algas eesti kunstnike organiseerimine NSVL-i reeglite kohaselt. Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas
Oma suunamuutusele on Viiralt ise loonud poeetilise võrdpildi eksliibrises hollandi kollektsionäärile Ants van der Kuylenile (1936), milles deemonid taanduvad madonnakuju ees. Sellist fantaasiamängu, nagu selles Viiralti ilusaimas eksliibrises, kohtame uuel loomeperioodil tema pisigraafikas ja visandeis. Suuremates töödes on fantastiline element allutatud natuurile. ,,Olen realist", nii tavatsenud Viiralt vanemas eas vastata küsimusele kreedo kohta. Ei saa öelda, et nägemuslikkus oleks tema teostest nüüd kadunud; Viiralti lehtede paremikus avaldub see pigem sügavamalt ja peenemalt kui seni: tarvitseb vaadata selliseid lehti nagu ,,Claude" (1936, puugravüür), ,,Maastik Pariisi lähedal" (1937, ofort), ,,Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Niisamuti on stiilsusega. Kui ere, ekspressiivne, nooruslikku kujutlusjõudu ja värskust uhkav ka poleks olnud Viiralti stiil 1929. ja 1930. aastate piiril, on vahest imetlust väärivam
Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati
Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur. 1915 aastast alates tegeles kogu aeg kunstnikuna esinedes oma töödega ka mitmetel näitustel. Ühtlasi osales Tori Muuseumi Ühingus nii nooruses kui ka elu lõpul ja lõi ka sarja töid Tori teemadel. Kunstnik Enno Ootsing mainib Pulsti kohta, et tema intensiivne töö vanavara kogujana ja muuseumide asutajana langeb eelmise sajandi esimesse poolde, avalikkusele nähtavam ja olulisem osa kunstiloomingust aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö ja Eesti Vabaõhumuuseumi ning Muusikamuuseumi asutamine. Ometi on hinnatav tema panus ka kunstivaramusse, arvestades, et tema maalija käekiri oli valdavalt impressionistlik. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulst oli suur kunstnik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid