Otto von Kotzebue (2)

Otto von Kotzebue
Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn – 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil
Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid . Võttis 16-aastase junkruna 1803 –1806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–1818 prikil Rjurik ja 1823–1826 fregatil Predprijatije.
1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine.
Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahed , Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi. Avastusi tehti ka Okeaanias Marshalli saarestikus, kaardistati Honolulu ja La Caldera sadamad.
Mõlemad reisid tegi kaasa laevaarst Johann Friedrich Eschenholtz, esimeses reisis osales ka loodusteadlane Adelbert von Chamisso. Nende uurimistulemused on ära toodud 3. köites, kus lisaks loodusteaduslikele avastustele leidub ka teavet Lõunamere dialektide ja sõnavara kohta..
Otto von Kotzebue (1787–1846) teise ümbermaailmareisi marsruut langes suurel määral kokku esimesega. Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtšatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist , tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll.
Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa Tartu Ülikooli lõpetanud noored teadlased – lisaks loodusteadlasele Eschenholtzile füüsik Emil Lenz ja laevaarst Siewald. Ka kõik teadustööks vajatavad instrumendid olid valmistati Tartu Ülikooli töökodades ning uuringute tulemused vormistati Tartus.