noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine
Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. · Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng · Vabade talupoegade majapidamiste asemel hakkasid aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
(soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine (emapalk, lapse sünnitoetus, lastehoiuvõimalused jm) 2) Lastele kvaliteetsete arenguvõimaluste pakkumine (ühegi lapse talent ei tohi jääda pere varandusliku seisu tõttu arendamata) 3) Jätkusuutlikkuse tagamine (tootmine, tarbimine ja koormus inim- ja looduskesk- konnale peavad vähenema)
kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja informatsiooni kliendi kohustuste täitmise
kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid seal jubedad tööolud, kesine palk ja pikad tööpäevad. Kõik see viis suure varandusliku kihistumiseni, ent samas aitas kaasa ühiskonna, kui terviku, arengule. Tööliste tingimused jäid siiski väga kehvaks, kuid tänu suurele tootlusele, tekkis vabrikute vaheline konkurents. Laiemalt hakati kasutama vedurit 19. saj. keskel. Esialgu küll ainult söekaevandustes. Raudtee areng soodustas liikumisvabadust, kauba kiiremat liikumist ja kiirendas infovahetust. Aurumasina ja raudlaevade kasutuselevõtu tõttu arenes ka laevaliiklus. Raudteeehitus ja
..kujunes välja kuningate ajastul · Riik arenes sugukonna lagunemisel-seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavalduse pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus · Kuningas-kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud ,väejuht ,kohtunk ja mõelde religioossete kombetalituse täitja · SENAT-valtses koos kuningaga ,koosnes sugukondade vanematest.Senati liikmeid kutsuti isadeks · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimuseid linnast väljas marsi väljakul kuurite
· Riik arenes sugukonna lagunemisel seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Ühiskonnakorraldus Roomas Seisused: · PATRIITSID pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem lihtrahvas · Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi jõukamad olid ratsanikud,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus Roomas · KUNINGAS kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud, väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kombetalituste täitja · SENAT(lad.k.senatus,senex vanamees, rauk) valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade vanematest. Senati liikmeid kutsuti isadeks (lad.k.patres) · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimusid
Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks. Välispoliitika
kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi põhitunnuseks on kultuurilise pessimismi tugi, ühtseid ja universaalseid väärtusi pole olemas.Sotsiaalhoolekanne-tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal.Riik-sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja anda seadusi, õigus kasutada sunnivahendeid,koguda makse.Riigiõpetus: lepinguteooria,
jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi: proletariaat palgatöölised: kodanlus ühiskonna keskklass (aadlike ja lihtrahva vahel): tööliste osatähtsuse kasv (50- vabrikandid, pankurid, 75% elanikkonnast) suurkaupmehed, tööliste kihistumine: intelligents haritlased töölisaristokraatia - oskustöölised varandusliku seisuse ja elatustaseme paranemine
Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes.
poliitilisi õigusi. Kodanikinimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. Kodakondsus. Kodakondsus Riigikodanikes olemine,millega kaasnevad õigusedja kohustused. Naturalisatsioonvastav protseduur, mis viiakse läbi kodakondsuse saamiseks. Välismaalane võõrriigi kodanik,kel puudub kodakondsus. Teabe suhtlusinimese ja riigi vaheline suhtlus, info. Tsentsuurkontroll ajakirjanduse üle. Isikuandmete kaitsa isiku eraelu, tervist, varandusliku seisu ja privaatsust tagav seadus. Ärisaladusmajandust puudutav, võib ohustadakonkurentsi võimet. MTÜMittetulundusühik e. Kolmas Sektor. Ühendused, mis ei taotle kasumit. KodanikuühendusKodaniku osaluse raames kujunenud organisatsioon, millelon püsivam juriidiline vorm. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes,aktsioonides või organisatsioonides EAKLEesti Ametiühingute Keskliit
valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas
tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel tsivilisatsioonideks? Põlluharijate asulad. Sest puuduvad tõendid varandusliku klasside jagunemise kohta. 17. Esimesed tsivilisatsioonid, jõed ja välja kujunemise aeg. Mesopotaamia. Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Egiptus Niiluse ääres. ~3000 a eKr. 18. Esimeste tsivilisatsioonide ühised tunnused.
370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus patriitside ja plebeide seisusevahe. Sellest hoolimata ei muutunud Rooma vabariik demokraatlikumaks, vaid tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see
500eKr-450pKr, kuna Rooma Imp mõjutas Põhja-Euroopa sh Eestit, s.o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1. Raudesemed naaberaladelt, kohalik raua tootmine soorauamaagist al 200 eKr. Kivi lõplik kõrvale tõrjumine. · Tegevus-/elatusalad Põlluharimine koos karjakasvatusega, käsitöö areng. Kaubavahetus Rooma Imp. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Paikne eluviis, üksiktaluline asetus, varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, asutuse tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud
5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4. Talurahvas ühtne ühiskonnakiht. 5.5.5. Varandusliku kihistumise puudumine talurahva seas. 6. Kliima 6.1. Kliima kontinentaalsem. 6.2. Põllumajanduseks ebasoodsam. 6.3. Talved pikemad ja külmemad. 6.4. Põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 6.5. Ikalduse oht suurem. 7. Rootsi aeg 7.1. Vabadus 7.1.1. Vabaks saamise nurjumine. 7.1.2. Kehtestati taas sunnismaisus. 7.1.3. Talupoja seadmine mõisnikust olulisse sõltuvusse. 7.1.4
Põhiseaduse koostamist ning selle vastuvõtmist võib tuua üheks siirderiigi tunnuseks. Majandus oli tollal vägagi arenemata. 1992. aasta rahareformiga võeti Eestis kasutusele Eesti Krooni. Kuna mindi üle rubla pealt kroonile, siis algas hinnatõus, mis mõjus paljudele eestlastele raskelt. Sellele vaatamata suudeti hakkama saada ja riik arenes omaltpoolt jõudsalt edasi. Eestis toimus sellel ajal palju muutusi. Vabakaubanduse lepingu sõlmimine, panganduse areng, varandusliku diferentseerumise algus jpm. Sellest võib järeldada, et Eesti oli Taasiseseisvumise algusaastatel siirderiik. Võim on Eestis rahva käes, kuna kõik riigikokku ei saa, siis valitakse esindajad. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjaid. Ka kohalikel valimistel on õigus valida e. hääletada, aga ainult nendel, kes on valda sissekirjutatud. Valimisel tuleks otsustada just
Lapse õiguste konventsiooni lühikokkuvõte. Igaühel on õigus kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas
kosjavankri ette. Sanderi abiga ja Vestmanni rahaga ostab Piibeleht äia eest ära soodsa krundi. Arvatavale rahamehele püüab Vestmann ise Laurat naiseks sokutad. Kui pettus tulebki lõpuks avalikuks, laheneb kõik õnnelikult: Vestmann tunnustab Piibelehe nutikust ning lubab talle Laura käe ja kaasavara. ,,Pisuhänna" mõttearenduses on määravad Sanderi-Piibelehe ning Piibelehe-Vestmanni suhted. Sander ja Piibeleht suhtuvad kunsti risti vastupidiselt. Sanderile on kunst võimu ja varandusliku seisundi kindlustamise vahend ning kunstiteos kaup, millega tuleb turul läbi lüüa. Ise loomisvõimetu, oskab Sander seda paremini orienteeruda kunstiturul ning õpetab eluvõõrast Piibelehtegi, kuidas edu saavutada. Kersti Lõhmus 11B
ka vastupidiselt. Meie praeguses Eesti ühiskonnas, kus rahvas on selgelt eristunud varanduslike erisuste alusel kahte gruppi, on jõudnud kätte järgmine olukord. Need niinimetatud grupid on hakkamas teineteisest eralduma, laiali tõmbuma. Kumbki rühm on väljas just enda õiguste eest, eesmärgiga enda elu paremaks muutmine. Sellest tulenevalt hoiavad ühe grupi ,,liikmed" omavahel kokku. Selles ei ole aga midagi halba ning lubamatut. Neid valdab ühise majandusliku positsiooni ning varandusliku suuruse pärast ühtekuuluvustunne. Kuna tänapäeval mängivad need meie ühiskonnas suurt rolli, ei saa sellist kokkuhoidmist ühiste omaduste alusel kellelegi ette heita. Kuid mida enam need grupid aga ühte hoiavad, seda järjekindlamalt nad eralduvad sellest teisest, vastandgrupist teisest Eestist. Selline olukord ohustab aga meie ühiskonna sidusust. Mismoodi see eraldumine käib ning milles see seisneb? Räägin siinkohal eliidi vaatepunktist lähtudes
Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni.Keskklass- Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.Kodanikuühiskond-avaliku elu valdkond, mis eristub erasektorist ning avalikust sektorist, mille moodustavad vabatahtlike organisatsioonid.Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.Konservatism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist.Legitiimsus-Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ing usaldusväärsuse iseloomustamiseks.Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Mittetulundussektor e kolmas sektor- Nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks,kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.Ombudsman-ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi
latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud. Roomas oli orjanduslik ühiskond
pronksi vastu.Kauplemine lõunaga ilmselt balti hõimude vahendusel. Inimene ja ühiskond.Viljelusmaj osatähtsus kasvas,elanikkond kasvas.Tõusis keskmine eluiga.Tollaseid inimesi kimbutas palju haiguseid nt skorbuut,liigesepõletik,hambakaaries,luumurrud.Luumurrud olid õnnetusest,mitte vägivallast.Haigused toidust.Nooremal pronksiajal valitses üksiktaluline asustus,kujunes välja põllumaa eraomandus,see tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse.Eel-rooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvanes varanduslik ebavõrdsus.Jäeti maha vanad kindlustatud asulakohad,rajati uusi linnuseid. Linnused.Rohkem hakati rajama 8.saj.Paljud neist asustatud kogu viikingiaja,mil tugevdati kaitseehitusi.Keskmisest rauaajast ja viikingiteajast teada üle 40 linnuse.Asukohad järsud nõlvad,künkad.Linnuse külgedele palkidest kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud.Vallist väljapool kraav
kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal. Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostamise. Eriti rängalt said itaalia talupojad kannatada II puunia sõjas. Ühtlasi kaasnes vallutussõjadega orjanduse areng. Roomas kujunes orjanduslik ühiskond. Vendade gracchuste reformikatsed. Kuna talupojad läksid sõjaväkke pidid nad oma varustuse ise muretsema, see põhjustas nii mõnegi talupoja laostamise. Vennad tiberus ja gaius püüdis muuta olukorda reformi teel.
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma
Ühe aasta järel pidi Hurt koju tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga auväärt kreiskooliinspektori dr. Carl Oetteli juurde, et temaga jumalaga jätta ja teda tänada saadud õpetuste eest. Lahkumise soovi ei võetud kuulda. Jakobile öeldi, et ta pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat,
Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. talupoegade laostumine- Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Elanike hulgas moodustasid enamuse talupojadning ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Paljud talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma ja siirduma linna paremat elu otsima Hannibal, rahvakoosolek- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorga Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus.
vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt. VABAKSLASTUD Peremeeste poolt vabastaud orjad, kes hakkasid oma elu parandama. LATIFUNDIUM Suurmaavaldus Roomas. ??????? PEREKOND Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus.
haridusele, pensioni kindlustamisele) - riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed - avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond - internatsionalistid, kosmopoliidid pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon) KONSERVATISM parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik - pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel
*kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja
Lk 65 2. Mesopotaamia ajalugu jagatakse erinevate riikide ajalooks asukoha alusel. Neid riike ühendas eelkõige kultuur ja kiri, sest Mesopotaamia kultuur levis ka naaberriikidesse, mida vallutades hiljem laiendati enda riigi piire. 4. Küsimus Linnatsivilisatsioon seetõttu, et kuigi enamus rahvast elas maal, siis andsid linnad Mesopotaamiale ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sest inimesi ei jaotatud varandusliku olukorra järgi: oli vaid kolm seisust vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Perekond oli patriarhaalne. Pereisal oli väga suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks varalised suhted. Pruudi vara kuulus naisele, lahutades tuli vara naise sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist. Vabadel kodanikel, kes harisid põldu, tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Orienteerumiseks 1
võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ja kõiki teisi liitlasi käsitati võrdsete partneritena. lidu ühisotsused tulid kinnitada nii ateena rahvakoosolekul kui ka liitlaste esindajate ühiskogogul, mis käis koos Ateenas 6.Sotsiaalne areng IV sajandil. Varandusliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pimged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Sitsiilia V saj lõpul ja IV saj. I poolel: võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon.
18. Tormi ja tungi liikumine sai oma nime F. M. Klingeri samapealkirjalisest draamast. 19. Tormi ja tungi liikumisse kuulusid noored saksa kirjanikud. Goethe, Lenz, Bürger, Schiller. 20. Tormi ja tungi liikumist iseloomustab kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla. 23
Kõige väiksem administratiivne valitsus Prantsusmaal on comune Mis on tsensusepõhine, mis üldine valimisõigus. Mis kriteeriumide alusel määratakse valmisõigus ühe ja teise puhul? Millega õigustatakse teatud elanikegruppide valimisõigusest ilmajätmist? Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu. Mida tähendab otsedemokraatia, mida esindusdemokraatia? Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits).
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem
timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad seaduse ümbernii et valitsejatel võib olla isiklik vara. Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad lõid varandusliku sensuse- sul peab olema vara et valida ja veel rohkem raha et kandideerida. Oligarhid said aina rikkamaks ja rahavs jäi vaesemaks. Rahvas võtab võimu üle ja tuleb uus võim: demokraatia mis teadagi tähendab rahvavõim. Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning demokraatia ei suuda enam üless liikuda aristrokraatia juurde. Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali,
kehtestada ei õnnestunud. 1640.aastal kokku tulnud parlament (sotimaa mässu mahasurumiseks vajas kuningas parlamendi abi), esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, mille järel Charles I saatis ka selle esinduskogu laiali. See sama aasta tuli kuningal jälle parlament kokku kutsuda. See läks ajalukku kui Pikk Parlament. Parlament koosnes kahest kohast. Ülemkojas istusid kõrgaadlikud ja vaimulikud. Alamkoja liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessost elanikkonnal. Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust
haisupommiks. Majaemandail-isandail rippus vööl nahkne kukkur ja võtmekimp Keskajal enamkantavateks eheteks olid sõrmused, käevõrud ja kaelaehted. Kõrvarõngaste hiilgeaeg saabus alles renessansi perioodil. Ehtematerjaliks oli põhiliselt kuld, hõbe ja vääriskivid, ka vask. Palverändurid kandsid tinast ja vaesed inimesed raudehteid. Ehete kandmist jälgiti hoolikalt. Ka varakate bürgerinaiste ehted pidid vastavuses olema abikaasa poolt maksunimekirja märgitud hulgale ja kaalule. Varandusliku seisundi ja luksusmäärustega lubatud ehete kandmise vastu eksinuid trahviti. "Vääritutel" kutsealadel tegutsevate meeste kaasadel oli keelatud kanda samalaadseid ehteid linna auväärsete emandatega KAITSERÜÜD Kaitserüüsid hakati kasutama muinasajal, alguses valmistati neid loomanahast ja riidest. I aastatuhandel enne Kristust hakati Assüürias valmistama rõngassärke. Liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü (rüütlite kaitserõivas) saab oma
arengumaades) Tänapäev (C)- Kõrgklass ja alamklass on võrdselt enam-vähem võrdselt jaotunud, kuid ülekaalus on keskklass. Iseloomustab Põhjamaid ja Lääne-Euroopa riike. Suurima osa moodustavad keskklass, vähemuses on kõrg- ja alamklass. Majandusliku heaolu kasvu mõju sotsiaalsete klasside propotsioonidele- Majandusliku heaolu kasv ei taga automaatselt elanikele paremat elujärge, see sõltub prioriteetidest riigi poliitikas, ebavõrdusest ühiskonnas. Varandusliku jõukuse muutudes on võimalik liikuda ühest klassist teise Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus- poja või tütre ühiskondliku positsiooni erinevus vanemate või vanavanemate omast. Seisuslik ühiskond- eksisteeris ajaloos, positsioon pandi paika sünnipäraga ning liikumine klasside vahel oli väga raske. Sündisid talupojana, jäid talupojaks. Sotsiaalne mobiilsus Eestis 19. sajandil:
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kuningate ajal oli kaks seisust: Patriitsid, pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad Rooma rahva Plebeid , esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem hakati nii tähistama lihtrahvast. Plebeid jagunesid varandusliku seisundi järgi: ratsanikud ( kõige jõukamad, kes vabariigi ajajärgu lõpul kuulusid juba koos patriitsidega valitsevasse klassi), keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid. Et end võimaliku vägivalla eest kaitsta, siis kujunesid välja kliendisuhted. Vaesemad kodanikud andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana.
Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini
Nende kahe riigi võim maailmameredel ei püsinud kaua. Riigid nagu Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa rajasid tähsamad kaubasadamad ja hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt. Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus. 4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika
ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. Pilet 3 1) Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus. Varandusliku kihistumise alusel. Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale. Sotsiaalne kihustumine mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna. Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset.
Balzac näitab kaasaegset tegelikkust kui põrgut. Teos on tohutu uurimus Prantsuse ühiskonnat restauratsiooni ja juulimonarhia perioodi tagasivaadetega revolutsiooni ja Napoleoni keisririigi ajajärku. Kujutatakse kõigi ühiskonnakihtide elu, püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel
Agnese pärast. Lõpuks hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. Selle teose ainetel on tehtud ka film ,, Viimne reliikvia" (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he ) Veel Bornhöhe teoseid: Raamat ,, Anni neitsipõlv" on kirjutatud romaani ,,Irrunger-Wirrunger" mõjul. Tegelased ja sündmused on üle võetud ja tehtud omaaegse Tallinna olustikega sobivaks. Peamine tähelepanu keskendub varandusliku ebavõrdsuse probleemidele. See avaldub mõisnikupoja Hugo ja pesunaise tütre Anni suhete kujunemises. ,,Kollid" on võrdlemisi keeruka sündmustikuga teos. Seal kujutab Bornhöhe 80-ndate aastate Tallina elu läbi erinevate linnarahva kihtide. Ta on püüdnud iseloomustada neid kihte ja 6 selgitada nende põhjusi. Kõigerohkem on teda huvitanud endiste maaisandate ja nende kunagiste orjan suhted uutes oludes.
39.8. Immigrandid ei integreeru Eesti ühiskonda 1 2 3 4 5 39.9. Keelelised probleemid, nt eesti keele mitteoskamine 1 2 3 4 5 39.10. Varandusliku kihistumise suurenemine 1 2 3 4 5 39.11. Muu oht 1 2 3 4 5 40. Kes peaks Teiepoolt märgitud ohtude ennetamisega tegelema? Eesti Vabariigi valitsus Kohalik Omavalitsus Politsei
Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele. Levis 2 põlluharimisviisi alepõllundus ja söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles. Selge oli, et põllumaa oli eraomanduses ja elati perekonniti. See omakorda tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse. 2.3 Matmiskombed Nooremal pronksiajal maeti .. Kivikirstkalmetesse maapealne matmispaik, mis kujutas endas kirstu matusega ja selle ümber laotud üht kuni kolme kiviringi, rajati ajavahemikul 1000 3000 a eKr Laevkalmed oma nime said sellest, et kirstu ümber laoti laevakujuline müür;
eKr, raud u 1500 eKr). · Oli välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval tegelesid osad inimesed käsitööga ning ühiskonnas kasvas preestrite osatähtsus. · Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks ning sõltlastest orjadeks. · Seoses varandusliku ebavõrdsuse tekkega kujunes välja riiklus. Rikkamad ülikud kontrollisid ja suunasid sunni ja seaduste toel ülejäänud ühiskonna toimimist. · Riigivalitsemise lihtsustamiseks ja majandusaruannete koostamiseks kasutati kirja (piltkiri mõistekiri silpkiri). · IV III at eKr hakkasid kujunema linnad, mis said riikluse algeteks (linnriigid).
annaabi.ee 
