Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda
Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku
2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad,
· Erinevused olid tingitud majandusest, ühiskonna arengust, kultuuritasemest ja taustast Rooma langused põhjused majanduslikud: maksude tõstmine, vähendati raha väärismetallisisaldust, mis tõi kaasa hindade tõusu poliitilised: kitsenes linnade omavalitsus, uus haldus- ja kaitsekorraldus neelas tohutult raha ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse
Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt LääneEuroopas taastatud. (Karl SuurEuroopa isa). Karl Suure pojad jagasid Verduni lepinguga valdused kolmeks (843). Keisri tiitel kaotas autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses? Lõuna Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel
Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristiusu, millega sai endale kogu katoliikliku kiriku toetuse. Karl Martell tema võttis endale frangihertsogi tiitli, viis läbi sõjaväereformi ja lõi raskeratsaväe, Poitiers lahingus peatati araablaste pealetung. Pippin Lühike tema valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. Tal õnnestus ka dünastiate vahetus merolingidest karolingideks. Karl Suur tema valitsusajal jõudis riik oma haripunkti, ta laiendas riiki palju, ta krooniti keisriks ja seega oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele
seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste rüüsteretki, Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked, teed lagunesid,
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas
valitsusajal. Karli pojapojad jagasid riigi aastal843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida- Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk.L- Eu. killustatust ja kodusõdu kasutasid ära araablased. 9. saj. lisandusid neile Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked.10. saj. lisanudsid veel ungarlased, kelle kiire ratsavägi terroriseeris aastakümnete jooksul Eu. maid. Linn.elu ja kaubandus: Lä-Eu jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik.Hispaania ja Põ- Aaf. arvukad uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks.Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud.Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud
aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Lääne-Euroopat hakkas ühendama katoliiklus. 2) Kõrgkeskaeg (11.-13.sajand). Toimusid ristisõjad, tekkis hulgaliselt linnu. Kujunes linna kultuur. 3) Hiliskeskaeg (14.-15.sajand) Raske ja karm aeg (kliima külmenes, mis põhjustas näljahädasid; suured katkuepideemiad; saja-aastane sõda), mille tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes
Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal
Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps
hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusaja (741-768) tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kuningriigile. Lääne-Euroopa poliitiline killustamine Linnaelu ja kaubanduse allakäik: Naturaalmajandus Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki. Ka treditsioonilised kaubandussidemed Vahemere ida- ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja-Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem
truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine:
IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal. Hääbus antiikne linnakultuur
annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.Loomade ohverdamise kõrval toodi vahelka inimohvreid. Skandinaavlased kasutasid Taanist vastuvõetud Ruunikirja,mis koosnes 16 tähemärgist. Neid tekste võib näha haua-ja mälestuskividel. Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord
keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli.
valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid
keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse
5.saj. Pärast Clodovechi lagunes Frangi riik, sest see jaotati ära kolme poja vahel, mis tõi kaasa vennatapusõjad. Siis oli nii-öelda nõrkade ja laiskade kuningate ajastu, sest reaalselt olid võimul hoopis majordoomused ehk selle aja peaministrid. Frangi riik oli jaotatud erinevate majordoomuste vahel ära. Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast.
lagunes. Peale Frangi riigi lagunemist hakkasid võimust võtma feodaalid. Nad pidasid ennast võrdväärseteks Karl Suure järeltulijatega ja püüdsid koguni kuningatrooni. Selle tulemusena puhkesid kodusõjad, milles võitlesid küll feodaalid, kuid kannatasid talupojad. Põlluharimine ja talupojad Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Feodaalide elu
Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta, Sitsiilia; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu.
Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
