Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus? (5)

Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?
Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord , keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus , viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel , olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus?
Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud – linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa väita, et kogu Lääne-Euroopa linnaelu oli allakäinud – põhjapoolsetel aladel, näiteks London, Verdun , olid heal järjel, kuid toimisid eelkõige admistratiivsete ja usuliste keskustena, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena.
XI sajandil kujunes välja feodaalkord, millest omakorda sai tõuke pärisorjuse kujunemine – talupojad otsisid kaitset isandatelt pidevate sõjakäikude, röövretkede ning majandusliku kitsikuse eest Frangi riigis. Vastutasuks isandale pidid talupojad loovutama kaitsjale oma maa ning sega regulaarselt, isanda käsul, harima . Selline olukord andis feodaalile võimu kohelda talupoegi kui orje, pakkudes küll turvatunnet, kuid isiklikvabadus kui selline oli minimaalne – talupojad muudeti sunnismaiseks, feodaalidel oli õigus nende üle kohut mõista ning erinevused talupoja ning orja vahel olid kadunud, ehk siis neist said pärisorjad.
Seda ajaperioodi iseloomustab pigem ühiskonna langus igas eluvaldkonnas: feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset , mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu Karolingide-aegsetele ümberkirjutustele, samuti käskis Karl Suur rajada koole kirikute ja kloostrite juurde, kus saaksid haridust ka ilmalike ülikute pojad ning just varakeskaegses kirikuelus kinnitatakse ristiusk , mis on oluline rohkem kui poolele maailmale. Varakeskajal Euroopas tehti palju vigu, kuid me peame neist õppima ning mõistma, et miks see nii juhtus ning me võime vaid oletada, mis oleks kui asjad oleks teisiti läinud.