Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) ...
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. a...
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
Vanemuine Ajalugu Aastal 1865 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. juunil 1870. aastal. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu Vanemuise väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967. aastal uus teatrihoone. Arhitektuur Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud Vanemuise suur maja asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2 km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga Vanemuise väike maja, mis ehitati aastatel 1914–1918. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel Emajõe kaldal asuv Sadamateater. 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aasta...
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid e...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lah...
Heelika Uuk I Üldlaulupidu 1869 Carolyn Pippar Enne I Üldlulupidu · Baltisakslaste laulupeod · 1867. Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni · Kell 6: äratusmängud · Kell 9: rongkäigu algus · Kell 10: juubeli- jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt ...
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta a...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõttev...
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva hari...
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kav...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
Eesti esimene üldlaulupidu referaat Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Idee...............................................................................................................................................3 Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus ................................................................................................ 3 Luba......................................................................................................................................... 4 Teade........................................................................................................................................4 Annetused...............................................................................................
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastap...
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...
docstxt/.txt
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
Rakvere Ametikool Kristin Lapsanit MT09 TARTU Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism......................................................................................
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ..................................................................................................................4 1.3Rootsi aeg...................................................................................................
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase...
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema ...
1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu...............................................................
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab l...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu......
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetat...
Lennart Meri ELULUGU Lennart Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik ja Eesti president 19922001. Lennarti isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jut...
Venemaa 20. sajandi algul 12. klass ajalugu Urmas Persidski http://paraspiracy.com/viewtopic.php?f=246&t=7347 20. saj alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu. Rahvaarv 170 milj. 19. saj keskel 60 milj 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne. kogu võimutäius koondunud keisri kätte (1894 aastast Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu). Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst. http://02varvara.wordpress.com/2008/07/16/ Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust. Karikatuur vene ühiskonna püramiid http://www.johndclare.net/Russ2_Social_Pyramid.htm 19041905 VeneJaapani sõda. Vene propagandaplakat http://riowang.blogspot.com/2010/01/mod...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium LennartGeorg Meri Referaat Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk sissejuhatus · 4. 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama, kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Lennart Meri oli teist...
annaabi.ee 
