Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemise erinevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
anastasia, mõted, küsimustik, vaatate, paberil, aitähhttp://escu.ee/content/haridusplatvorm (08.04.2015) 32 Lisa1 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond Hea vastaja! Mina olen Võhma Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Kaile Eiert. Teen loovtööd teemal "Õpimotivatsioon ja õpikeskkond". Selleks viin läbi küsitluse Võhma Gümnaasiumi ja Haljala Gümnaasiumi 8. 9. klassi õpilaste hulgas. Ankeet on anonüümne ning vastuseid kasutatakse ainult käesoleva loovtöö raames. Aitäh! * Kohustuslik 1.Milline on hea õpetaja? * 2.Kas teie koolis on head õpetajad? * o Jah o Ei o Muu: 3.Mida arvate teie õpetajate ning kooli personali arengust ja profesionaalsusest tänapäeva inimeste suhtlusviisidest ja tehnikast arusaamisest? * 1 2 3 4 5 Väga halb Väga hea 4.Kas teie koolis on direktor heaks eeskujuks õpilastele
Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1. Kas suhted vanematega on head ? Tulemustest võib järeldada, et suhteid vanematega peetakse headeks. 69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab, aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA Rassismi ja võõraviha (ksenofoobia) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega. Harjutus 6 - OMADUSED JA SEOSED Aeg: 5 minutit. Vanus: 7.-9. klassi õpilased. Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema. Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend. Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b. Õpilastele: a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: Arutada õpilast
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus......................................................................................
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
valged linad, mis pidid meid kujutama kui kitoonides kreeklannasid. Eriti osavõtlik oli õpetaja. Kellel oli seljas piimapakkidest valmistatud pluus, mis nägi välja väga omapärane ja püüdis õhtu jooksul palju tähelepanu. Õpetaja kujutas mütoloogilist tegelast, kellel puudus nimi. Peale õpetaja kostüümi tutvustust, andsime õpilastele ülesandeks välja mõelda õpetajale nimi. Iga rühm pidi oma nime esitama paberil. (Lisa) Nime loosisime välja meie, aga kuna meil tekkis kaks lemmikut, siis tegime klassis hääletuse kahe nime vahel, milleks olid Piimatilk ja 7 Nümfinna piim. Võitjaks osutus Piimatilk, selle nimega võisid õpilased kutsuda õpetajat terve järgneva nädala. Seejärel tegime algust esimese ülesandega, milleks oli piltide peal olevate ehitiste, ajalootegelaste ja tegevuste arvamine. Pilte oli kokku 14. Enamus
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 2.1. Meetodi valiku põhjendus..........
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
et iga rühmliige saaks rääkida. Võistlus teiste rühmadega võiks aidata neile keskenduda probleemi lahendamisel. 6. Põrgulik klass Uues koolis uue klassiga ma kindlasti küsiks kolleegidelt õpilaste käitumisest. Kui on teatud, et klassis on probleemid distsipliiniga, siis katsuksin esimesest tunnist olla enesekindel ja range. Ma räägiksin käitumise reeglitest klassis ja mis juhtub, kui neid ei täitakse. Kui on võimalus, siis vormistaks neid ilusti paberil ja riputaks üles stendil. Kui tegemist on ainult ühe probleemse lapsega, siis uuriksin, kuidas ta suhtleb teiste õpetajatega, kas tal on probleemid, mis ei ole seotud kooliga. Siis prooviksin rääkida temaga käitumisest klassis, mida ootan temalt ja kuidas see võib mõjutada tema õpiedukust. Selle juures rõhutaks, et ma ei näe temas parandamatu koletist, vaid inimest keerulises situatsioonis. 7. Tasakaalustatud suhe
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Garderoobid seisavad vastamisi siniste metallkappidega. Mälumäng "Bumerang" Jõhvi Gümnaasiumi võistkond saavutas mälumängul "Bumerang" vahefinaalis 4.-5. koha. Maakondlik voor toimus veebruaris Jõhvi Gümnaasiumis, kus saavutati 2. koht. Võistkonnas olid Triin Pärnpuu, Triin Kuusemets, Tanel Vähk ja Kalle Tark. 24. märtsil toimus Rakvere Reaalgümnaasiumis vahefinaal. Küsimustik sisaldas teemasid Eesti ja maailma kergejõustikust olümpiamängudeni. Ka sportlasi pidi pildi järgi ära tundma. "Kodus vaatasin erinevate sportlaste püstitatud rekordeid ja lugesin Eesti Olümpiakomitee kodulehelt eestlaste suuremate spordisaavutuste kohta," rääkis Triin Pärnpuu oma ettevalmistusest olümpiaadiks. "Seal olid päris peadmurdvad küsimused," kommenteeris Triin võistlejatele esitatud küsimustikku. Jõhvi Gümnaasium jäi 4.-5. kohta
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded............................................................................................................................4 L
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Muu (palun täpsustage) _______________________________ 12345 10. Palun hinnake digitahvli üldist hariduslikku sobivust ja efektiisust skaalal ühest kümneni: (10 on kõige kõrgem) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Soovin lisada: ................................................................................................................................... Täidetud küsimustik palun tagastada Daire Krabi postkasti. Aitäh! Lisa 2. Küsitlus digitahvlita õpetajatele Tere, olen Sven Ruugla, 11R klassi õpilane. Teen uurimistööd teemal ,,Digitahvel õpetaja abivahendina". Palun leida aega vastata järgmistele küsimustele. 1. Millised on teie õpetatavad ained? .................................................................................................................................................. ...........................................................
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus.
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
annaabi.ee 
