aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor
Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö. Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat.
1690 1699 ülikool avati taas Tartus 1699 1710 Vene ohu tõttu kolis ülikool Pärnusse Eestikeelne kirjasõna Keskaja lõpuks olid juba ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud. Need olid enamasti vaimuliku sisuga ning olid mõeldud kohalikele kirikuõpetajatele abimaterjaliks. Paralleelselt levis 2 kirjakeelt: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 1637a. ilmus esimene eesti keelne grammatika raamat, autoriks H. Sthal. Sinna püüdis autor kirja panna eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj. II pooleni. Üritati jõuda ka Piibli eesti keeled tõlkimiseni. Rootsi aja lõpuks oli jõutud tõlkida alles pool Piiblist. 1686a. ilmus Vastne (Uus) Testament, mis oli Lõuna-Eesti keeles