Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-kreeka kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võistlus, tragöödia, olümpiamängud, komöödia, võistlused, lüürika, poeet, komöödiad, dionüüsiad, gerda, sport, aegadest, aristokraatide, gümnastika, linnriigis, olümpiamänge, olümpias, hellenid, kiirjooks, staadionijooks, lisandusid, pikemad, maadlus, kombineeritud, kavva, kanti, lühivormid, aristokraadid, armastatud, koorid, solonAvalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.
· Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada · Trgöödiad olid tõsised ja ülevad, enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused, need kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Samas ei pakkunud trgöödiad kindlaid lahendusi. Tuntumad autorid: Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu 7. Sport · Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt
Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur. Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu.
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet. 776 eKr olümpiamängud. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik
majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 Herodotos tegi 5.saj eKr algust ajaloo uurimisega kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest tema teose pealkiri ,,Historia'' sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks hilisemad põleved andsid talle nime ajaloo isa 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik. Teater sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid talvistel Dinysose-pidustustel, mille seas kõige olulisematena tõusid esile suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes. Ateenlased püüdsid dionüüsiatega näidata kõigile oma riigi jõukust ja vägevust. Traköödia – tõsised ja ülevad, enamasti olid tuntud müüdisüžeede uudse õpetlikud
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia kurva sisuga näitemäne, kömöödia lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia maailma puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni,
Näitemängud Juba muistsetel aegadel esitasid kreeklased veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algselt toimusid need etendused looduses, hiljem aga teatrites. Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil. Teatris mängis ainult kaks või kolm näitlejat ja koor. Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske. Tragöödiad ja komöödiad Tõsiseid ja kurva sisuga näidendeid nimetasid kreeklased tragöödiateks. Sageli rääkisid tragöödiad kangelastest ja nende kannatustest, sega oli vaatajatel kõik ette teada. Kurbade sündmustega tragöödiatele pakkusid vaheldust lõbusa sisuga näidendid ehk komöödiad. Komöödiad rääkisid põhiliselt igapäevaelust ja tihtipeale pilgati seal riigi- mehi. Igal aastal korraldati Ateenas suur komöödia ja tragöödia võistlus. Võistlusest võttis osa
pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks.
rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). · Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. · Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. · Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater 1. Spordivõistlused a. Spordi tähtsustamine: · Aristokraatide meelisharrastus · Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid
Makedoonia. OLÜMPIAMÄNGUD. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele
meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus)
meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus)
vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid „Iliase“ ja „Odüsseia“ autoriks pimedat laulikud Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas „Ilias“ ja „Odüsseia“ on ühe ja sama või mitme autori looming. Kuid sellest hoolimata nimetatakse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Enamik uurijaid arvab, et „Ilias“ ja „Odüsseia“ loodi VII- VIII sajandil eKr.
tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate) olümpiamängude toimumise aasta 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. saj
eluaastast saadeti poisid kodust eemale tegelema kehaliste ja sõjaliste harjutustega. 20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks. Sellega seoses said nad õiguse omada maad ja perekonda. Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all. Nii sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Algselt oli Ateena aristokraatlik linn, kuid 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon nende eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Lihtkodanike tähtsus suurenes 5. saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia
Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 13 1."Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika. Meditsiin. Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes:
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (tae
Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi
Hakati hindama inimese keha ja hinge harmooniat ehk tervikut - inimene on jumala loomingu tipp Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist Petrarka (1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet Johvani Pocacho - Dekameron Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt*
Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant. Vahepeal korraldasid riigi elu 500-
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Seevastu Hesiodose uskumist mööda kaitsevad jumalad, eriti Zeus, kindlalt inimlikke õigusnorme. Tumeda ajajärgu lõpul esile tõusnud aristokraatia (kr k aristos parim; aristokratia parimate võim) domineeris kogu arhailise perioodi vältel. Eriti hästi ilmneb see arhailisel perioodil õilmitsenud kreeka lüürikast, mille autorid pärinesid ülemkihi hulgast, väljendasid selle meelsust ja kajastasid oma värssides aristokraatlikku elulaadi. Kui 7. sajandil kuulsust kogunud poeet Archilochose salvavalt irooniline ja kohati traditsioonilisi väärtusi naeruvääristav luule oli pühendatud peamiselt poeedi isiklikele tunnetele ega puudutanud otseselt laiemad ühiskondlikke teemasid, siis mitmed järgnenud poeedid teiste seas ka Ateena kuulus seadusandja Solon (6. sajandil) osalesid aktiivselt oma kodulinna poliitilises elus. Mõnegi poeedi värsid kujutavad poliitilistest vastuoludest lõhestatud kogukondi, kus ülikute tülidele lisandusid vastuolud
annaabi.ee 
