Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maalikunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maalikunst, vaas, rooma, kreeklased, roomlased, vaasimaal, vaasid, figuurid, mosaiik, seinamaalid, motiiv, apollodoros, apelles, sünnimaa, koopiad, orjad, tempera, tehnikat, enkaustika, vahaga, amfora, krateer, dipülonvaas, vaaside, kaunistamiseks, arhailisel, geomeetriline, autorit, võistlused, pompei, herculaneum, vulkaanipurse, mattis, tapeediVANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne).
· Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2
· Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):
Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest. Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid, mis leiti Türgist Ankara lähedasest Catal Hüyük'ist, kus pärineb ka kõige vanem teada olev maakaart, kust algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr. Catal Hüyük'is kasutati majade katuseid käimiseks ning majadesse siseneti samuti katuse kaudu. Katused olid lamedad. Catal Hüyükis oli kõrgelt arenenud põllumaj ja karjakasvatus. Selles ajastust algab teada olev kivi arhitektuur. Kõige vanem kivist ehitis praeguste andmete
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus
(Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised, inimfiguurid egiptuse poosis, populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika:värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi. Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse
kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst.
kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst.
reeglipärane. Nt. et sambad tunduksid täiesti vertikaalsed, kallutati ülaosa pisut sissepoole. Algselt ei olnud kreeka templid valged. Paljud detailid olid üle värvitud. Värviga tõsteti esile üksikuid detaile ja friisikaunistusi (E. H. Gombrich, 1997). Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusehitisel krepidomal. Krepidoma viimast astet nimet stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka tempel ei hoia midagi salajases, tal puuduvad suletud ruumid. Kreeka tempel ei mahuta suurt rahvamassi, seepärast liikusid pidulikud tseremooniad ümber templi. Kreeka arhitektide anne avaldus eriti Ateena akropoli ehitamisel, millest kujunes kultuuri ja kunstikeskus ja mida tänapäeval nähakse antiikkultuuri sümbolina. Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure
usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst 4. GRAAFIKA tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil *Kõrgtrükk *Sügavtrükk
4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head
Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid, tavalised elamud)
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Inimesi kujutati egiptusepäraselt jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Klükoopilised müürid olid Mükeene linnamüür, mis olid laotud hiiglaslikest kivipankadest, arvati,et selliste müüride ehitamine käib inimestele üle jõu nind need ehitati hoopis klükoopide poolt. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi;
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel
naisi, taimi, loomi. Inimesi kujutati egiptusepäraselt jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Klükoopilised müürid olid Mükeene linnamüür, mis olid laotud hiiglaslikest kivipankadest, arvati,et selliste müüride ehitamine käib inimestele üle jõu nind need ehitati hoopis klükoopide poolt. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks
Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses Knossoses
väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud. Maalikunstnike puhul on imetlusväärne tähelepanu- ja iseloomustamisvõime, suur maitse, joonte
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST
Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. 3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 e.Kr - 323 e.Kr (sureb Aleksander Suur)
sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst? Egeuse kunsti avastas Heinrich Schliemann, kes oli saksa kaupmees ja ajaloohuviline. Vanakreeka kunst 1
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Prantsusmaa * Honore de Daumier. Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon.
Joonia- sammas peenem ja elegantsem Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud Samba kolm põhiosa- kapiteel, tüves. baas Ehitusmälestised- tempel, teater Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Skulptuur( arhailine, klassikaline, hellenistlik- võrdle neid omavahel) Arhailine ajastu- need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Ehitisi on inimkond loonud mäletamatutest aegadest peale erinevatel eesmärkidel. Alati on vajatud
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga
Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. EGEUSE KULTUUR Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel
annaabi.ee 
