Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab Lääne-Eesti ja saared
1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare. 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis - Rootsi võim Põhja-Eestis - Saaremaa Taani riigi osana Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema
muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustuS tõi d lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja- Eesti ja Hiiumaa Rootsile.
sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata
Rentnikul keelati anda ihunuhtlust taluperemehele. Talupojad said kaevata kohtusse, kuni kuningani välja. Keelati ka talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti talupoegade seis ei olnud küll veel nii hea, kui Rootsi vabatalupoegadel, kuid siiski parem kui enne. Sageli talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud. Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost
Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud takistasid ka talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. 10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106) 1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17
siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat.
hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust kärbiti, Maapäev õis tegutseda kindralkuberneri juhtimisel. Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Linnade arv võrreldes Rootsi ajaga ei muutunud (10). Linnade tähtsus polnud aga sama. Kaks olulisemat linna olid Eesti aladel Tallinn ja Narva. Tartu, mis oli keskajal oluline, jäi uutest kaubateedest kõrvale ning muutus väikseks provintsilinnaks
a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama
juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507
esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000 – 75 000 inimest. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veel enam kui poole võrra. Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimeseni.Tänud soodsatele tingimustele kasvas 18.sajandil rahvaarv kiiresti, jõudes sajandi lõpuks poole miljoni inimeseni. Kui seni oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti ja
kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Peeter I-Vene tsaar 16821721; 1700. aasta oktoobris alustas peavägi Peeter I juhtimisel Narva linna ägedat pommitamist. Boris Seremetjev-Venemaa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja; tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult. Ronga Tehvan ehk Stephan Raabe-eesti talupoeg, kes olevat juhtinud rootslaste ratsanikud venelasste selja taha Narva lahingus, mis taganudki rootslastele kiire edu. Karl XII-oli Rootsi kuningas aastatel 16971718; 15- aastaselt troonile tõusnud Karl XII oli küllalt kogenematu; Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale, sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel: ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706.
Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Vene ajal 1737. aastal sõnastati aga Roseni deklaratsioon , mis oli talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses
muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid,
sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti
muutsid kombed metsikuks; kaubandus ja linnad käisid alla Rootsi-Poola tülid (Rootsi-Poola sõda (1600-1629)) Altmargi vaherahu 1629 – Poola ja Rootsi, Lõuna-Eesti (kogu Mandri-Eesti) läks Rootsile. Oliwa rahu 1660 – Poola loobus lõplikult Liivimaast Rootsi-Taani tülid 1645 Brömsebro rahu – Rootsi ja Taani, Saaremaa läks Rootsile Põhjasõda (1700- 1721) Põhjused: Aadlike pahameel (reduktsioon). Vene+ Taani+ Poola koostöö Rootsi vastu (Rootsi liitlasteta, riigikassa tühi, näljahäda, noor kuningas Karl XII). Venemaal uus auahne, energiline tsaar Peeter I Sõja käik: - 1700 Riia – Poola kogus väed Riia lähedale - Taani purustamine - 1700: Narva lahing (suur lumetorm, venelased kaotavad) - 1704 Rootsi alistumine Venemaale - 1704 Narva ja Tartu vallutamine - 1708 Tartu linna hävitamine, linlaste küüditamine, sõda väljaspool - Rootsi suund Poolale (edukas); Rootsi suund Venele (ei olnud edukas) > 1709 Poltova lahing (Peeter I võit) > 1710 Eesti linnade alistumine
4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. Aastad Rahvaarv Languse põhjused 1550-1620 250 000 300 000 Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel 120 000 140 000 Näljahäda 160-1603 Neist eestlasi 82,9% Katk 1570. aastatel mitte-eestlasi 17,1% 1695-1698 400 000 330 000 Suur näljahäda Düsenteeria ja tüüfuse levik 17.sajandi 30.aastail hakati sõdade tõttu tühjaks jäänud maid uuesti kasutusele võtma. Sellele aitas kaasa nii sise- kui välismigratsioon. Sisemigratsiooni põhjuseks oli: vabad soodsates paikades olevad elukohad.
Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele vakuraamatud, kus oli kirjas täpselt kõik talupoja kohustused ja mittekohustused mõisniku vastu. Kuigi tihti peale ei pidanud mõisnikud nendest kinni ja lugesid seadusest välja täpselt seda nagu neile endile parasjagu sobilik ja kasulik oli. Rootsi aeg
Poolaga läbirääkimised ebaõnnestusid, · Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud aga Ivan IV koostöö idee meeldis, tahtis luua Moskvast sõltuva vasallriigi vabadused: pärisorjus · Ivan andis Magnusele mandril tugipunkti (keskus Põltsamaa). 1570. aastal saabus Magnus o Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada
tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud. Maakonna tasandil kohtud EM meeskohus ja LM maakohus (nt kui talupoeg tappis teise). Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud. Põllumajandus ja talurahva olukord
sajandi keskpaigaks saavutas Eesti rahvaarv taas 350 000 ning 1780. aastaks oli see juba 490 000, sellest 3–4% sakslasi, seega Vene ajal kasvas Eesti rahvaarv 110 000 võrra vähem kui Rootsi ajal. Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus, kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. 1645.aastal fikseeriti uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Põhja–Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas.Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esi
kohaliku keele ja kombed · Kui sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks, siis toimus kiire assimileerumine · Võõrasustus säilus aladel, kus elati kompaktselt koos päritolumaa lähedal (venelased Peipsi ääres, rootslased Lääne-Eestis) 7. Arutlege, mis põhjustas vaadeldaval perioodil rahvaarvu tagasilööke? · Sõjategevus ja rüüstamine: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda, Põhjasõda · Viljaikaldused ja näljahädad: 1601-1603, Suur näljahäda 1696-1697 · Haigused: tüüfus ja düsenteeria Suure näljahäda ajal, katk 1710-1711 8. Mille poolest on rahvastiku olukord sarnane 17.ja 18.sajandi alguses? Milles erinesid nimetatud perioodide rahvastikuprotsessid? · Sarnane: Rahvaarv vähenes umbes poole võrra Terved piirkonnad inimtühjad · Erinev: Põhjasõja-järgne sisseränne oli väiksem Põhja-Eesti ja Saaremaa asemel kasvas Lõuna-Eesti rahvastiku tihedus 9
eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345)
Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all Kohalik aadli võim (säilis) endiselt suur Eesti ala valitsemine
Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks. Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid. Roosi aeg väga vastuoluline. Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus
Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine,
1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil toimus sisemigratsioon (linnadest liiguti hõredama asustusega paikadesse ja saaretelt liiguti mandrile). Vene talupojad asusid elama peipsiäärsetele aladele (Venemaal kiusati vanausulisi taga). Eestisse asus elama ka soomlasi (põhjuseks sõjaväekohustus), lätlasi, rootslasi (saartele)
Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt: *Vilja väljavedu Rootsi eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes *Ei tohtinud olla tsunftides (Oleviste gildis), järelikult ei saanud müüa käsitööd, Kanuti gild suleti *Keelati vana maausk, nõiaprotsessid, luterluse ainuvalitsus *Rõhutati sunnismaisust - Clas Totti, koormised, pärisorjus Tegelikkus: *Haridus arenes, talupoegade koolid, ülikool, eestikeelne kirjandus, grammatika *Osad talupojad riigistati, reduktsioon, ei ole omavolitsemist riigitalupoegadega (vakuraamat, kaebeõigus, maade mõõtmine ja hindamine) *Eestikeelne jumalateenistus (?) - osalt ei ole hea Põhjasõda Toimus 1700 1721 Lehekülg 92 õpikus 1699 moodustasid kolm riiki Rootsi-vastase liidu *Eesmärk oli saada tagasi maad, mida Rootsi oli oma naabritelt röövinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
