Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal
PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.......................................................................
...........................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ......................................................................
mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas.
Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik
vabastataks. Mees pidi saama korralikult sporidga tegeleda.(Teemägi_1963) 4 7. mail 1945. aastal toimus Tartu jaamas haarang. Teiste hulgas võeti kinni ka Heino Lipp, kes plaanis sõita ema juurde toitu tooma, ja viidi Tallinnasse filtreerimislaagrisse. Seal tuli teha luudasid ja punuda korve, mida laagriülem hiljem maha müüs.(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla
Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid.
Tema oli see, kes õpilase pärast närve kulutas ja nii mõnigi kord tema eest kostis, pannes iseenda reputatsiooni ohtu. 6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad NSV Liidu rahvaste spartakiaadile läks Aun ilma suurema ettevalmistuseta, kuid samas seisus olid ka Otsmaa ja Paalo. Kellelgi neist polnud vigastused lasknud tervet programmi ühtejärge läbi võtta. Esimene võistlusala Luznikis oli 100 meetri jooks, mis näitas kohe ära, et Aun on vormis. Rein Auna ja ta tugevaima konkurendi Viktor Mihhailtsenko saavutatud 11,0 jäigi Luzniki raskel rajal kümnevõistlejate parimaks tulemuseks. Kaugust pidi Aun hüppama oma nõrgemalt jalalt, mistõttu 6.78 oli väga lähedane tema plaanile hüpata 6.80. Kuulitõukes viis Aun isikliku rekordi 14.93-ni. Vihmasadu raskendas sportlaste olukorda veelgi. Kõrgushüpe kujunes seetõttu nii mõnelegi
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD
Klass: 11rl Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest Uurimistöö Juhendaja: Ülo Liblik Kilingi-Nõmme 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs....................................................... 4 MEETOD I............................................................................................................................................... 5 MEETOD II............................................................................................................................................. 6 MEETOD III........................................................................................
rekordiomanik Aivar Haller. Alarühma juhi kohustuslikud töölõigud: * kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine; * mitmeaastase ettevalmistuse planeerimine, koordineerimine, kontroll; * alarühma lepinguliste kohustuste täitmise tagamine; * eelarve koostamine; * alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine. Alarühma juhile allub alarühma vanemtreener. Kiirjooksu alarühma vanemtreeneriks on Valter Espe. Alarühma vanemtreeneri töölõikudeks on: tihe koostöö sportlaste ja nende treeneritega; alarühma kergejõustiklaste andmebaasi koostamine nende sportlikest saavutustest, eesmärkidest ja tegevustest, kuidas eesmärke saavutatakse; andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine; regulaarne õppetreeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine; teiste alarühmadega
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia
nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse
Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi
Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912
Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa
4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend "valmis!" - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed
..............................47 Jaan Rannap..........................................................................................................................................48 2 Heino Väli............................................................................................................................................50 Edgar Valter..........................................................................................................................................51 Charles Perrault...................................................................................................................................51 A. Milne...............................................................................................................................................54 Astrid Reinla...........................................
1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise
korda maailmarekordit, viies selle lõpuks 77.23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m. Esimese, ja tänini ka ainsa, 1984. a visatud 100m ületava fenomenaalse odaviske maailmarekordi autor on Saksa kahemeetrine hiiglane Uwe Hohn tulemusega 104.80. Fantastika!!! Kahjuks katkestas vigastus selle üliandeka, kui mitte kõigi aegade andekaima odaviskaja sporditee. Saksa treenerite sõnul oli U. Hohn kõige kiirem, kõige osavam ja loomulikult jõult kõige tugevam, lisaks veel hea akrobaat ja maailmatasemel võrkpallur! Uskumatu, aga tõsi U. Hohn oli rekordi püstitamise ajal alles 22-aastane. Mis jäi meil nägemata? Kus oli selle mehe võimete lagi? Pärast U. Hohni maailmarekordit oli vaja muuta oda parameetreid, sest ala muutus väga ohtlikuks, kuna
" 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1
Koolipoisina „Noorus“ ja „Jõud“, hiljem „Kalev“. Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid? Ma arvan, et vähemalt neli korda nädalas, suvel rohkem. Millised on Teie tähtsamad võistlused ja eredamad võidud? Mängijana Eesti ja spordühingute meistrivõistlused. Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele.
Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast
a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg.
Õpingutel ja treeningutel oli kriips peal. Ta mõtles, et oleks Paidesse jäänud oleks kõik rahulikum olnud. Lõpuk viidi Tallinna haiglasse. Ta ei läinud haiglasse vaid oma isa koju. Kartis küll, sest isa ei teadnud tema spordist midagi. Ema hakkas nutma, et mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema
BC Zalgirise peatreener oli Jaak Salumets, kelle käeall mängis Kullamäe ka Kalevis ning Eesti koondises. Pärast edukad hooaega Leedus liitus ta taas Kaleviga ja tuli aastatel 1995 ning 1998 Eesti meistriks. Aastatel 1998, 1999 ja 2000 valiti ta Meistriliiga parimaks mängijaks. Hooajal 2000-01 liitus ta Belgia liiga klubiga Telindus Oostende. Belgias ei olnud tema karjäär kõige edukam, sest teda vaevas tõsine küünarliigese vigastus ja ta oli sunnitud naasma Eestisse. Pärast vigastusest paranemist liitus Kullamäe Saksamaa klubiga Brose Basket, kellega ta võitis kahel hooajal järjest Bundesliigas teise koha. 14 Järgmisel hooajal liitus ta Hollandi klubiga Eiffel Towers, kellega ta tuli aastal 2006 Hollandi meistriks. Suvel 2006 naasis Kullamäe taas Eestisse, seekord Tartu Ülikool/Rocki ridadesse, kus ta on ka kapten. Aastal 2007 ja 2008 võitis ta oma 5. ja 6.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
