INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12
2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne,
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada.
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6
kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib
Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine
.") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse,
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et
ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb neljast komponentist: Sisu tahk väljendatakse verbaalselt, sõnadega Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..
On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks (sakslased, rootslased) ja neid, kes pole kuigi altid kuulama (prantslased, hispaanlased).Inimese kõnes on tavaliselt ka selliseid häälitsusi, mida inimene ise tähele ei pane (köhatused, ohkamine, aga ka parasiitsõnad). 1.2.2 Mitteverbaalne suhtlemine Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms.
rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma 6. Selgitage taju valivust Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama
fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt) Avatus ja usaldus Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni enda kohta - avatakse ennast , mis on seotud suhete arenguga. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista käitumist. Võimaldab saada tagasisidet enda kohta. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu
", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine
jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks
· ei minda isiklikuks · jälgitakse/korrigeeritakse tegemiste käiku · olulisel kohal on eesmärgi saavutamine · vajadusel osatakse võtta aeg maha · ollakse paindlikud · tehakse vahekokkuvõtteid · jõutakse ühistele kokkulepetele Võtmesõnasid meeskond ja koostöö seovad alati... ... Usaldus meeskonnasiseselt. ... Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. ... Kriitika kuulamine ja kritiseerimine. ... Omapoolsete ettepanekute tegemine ja nende põhjendamine. ... Meeskonnatöö vahendid koosolek, ajurünnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ülesanded, ühiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi.
Alati kui Sa midagi väidad tuleb alati ka PÕHJENDADA! 9 Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud seidukohtadest, kuid samas ei tohi korrata sõna-sõnalt teema arenduse mõtteid.
Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda
Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või
Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 20. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 21. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada om mõtteid, tundeid ja soove
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
