Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väljendusoskus KT (spikker)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
publik, publiku, grup, põhiidee, auditoorium, vältimine, intervjuu, laske, struktureerimineüsib, viimistlemine, arusaamiseasutage, loome, stereotüübiodeerimine, sõnumid, vastuste, usutavus, taadindlus, silmside, lugejas, laused, vastuvõtja, stereotüübid, funk, fraas, nendi, lõppsõnauulajate, inimsuhete, tahtlik, hoidke, silmsidetSee on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida.
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul seisukohal. · Argumentide arv Kui inimesed on lähedalt käsitletava teemaga seotud, on vaja vähe, aga tugevaid argumente. Kui inimesed ei tunne põhjalikult käsitletavat teemat, on parem, kui argumente on palju. · Rühmatunne Kui grupp inimesi pooldab küsimuste ebaõiget lahendamist, siis üksikud asuvad sageli neid pooldama. · Info ebapiisavus Sageli tehakse otsused ebapiisava informatsiooni tingimustes. · Järjekord
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete
ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid:
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt
tulemusele ning need tekivad teatud organisatsioonilises keskkonnas, mis reageerib konfliktile erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö * Kompromiss * Koostöö on parim - ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng. 7 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE VÕIMALDAB * Formuleerida probleeme * organisatsioonis, * suhetes * Viia sisse muudatusi
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine.
suunavaid küsimusi) f. kõnele asjust, mis klienti huvitavad (vajadusel tekita huvi) g. lase kliendil tunda end teretulnu ja tähtsana Parimad soovid ja viisakas kontakti lõpetus, panevad aluse järgmisele tulevikus tekkivale kontaktile ja suhtumisele teenindajasse ehk siis firmasse. 7. Käitumine kriisisituatsioonides Konfliktide vältimine KÕIGE KERGEM VIIS VAIDLUSES VÕITA, ON MITTE VAIDLUSESSE LASKUDA! 28 7.1. Pahatahtliku kliendiga suhtlemine. Ebaviisakas klient Neutraalsus ärritab! Paku kliendile istet Pöördu kliendi poole tema nime nimetades. Kui Sa seda ei tea, siis küsi kaudselt: "vabandage pr./hr. ... (paus, mis võimaldab kliendil oma nime nimetada); ma ei pannud tähele Teie nime ..." jne. Kui suhe
.............6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR...............................................................................
tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; · konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Eelnevast ei saa järeldada, et kõik konfliktid on head. Oleneb sellest, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse, võib konflikt olla konstruktiivne (vastuolud lahendatakse loominguliselt, püüdes leida võimalikult soodsaid alternatiive ega üritata üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste - emotsioonide,
propageerida parimat, mida on kogu maailmas teada saadud ja mõteldud. Uuendab kultuuri. Peab keskenduma teosele "nagu see iseeneses päriselt on”. Loob atmosfääri tõeliste loomesaavutuste jaoks. T. S. Eliot Kriitika eesmärk on kunstiteoste selgitamine ja maitse korrigeerimineteostevaheliste ajalooliste seoste uurimine. Kriitika peab tegelema esmajoones faktidega, mis aitaksid teostele valgust heita. Northrop Frye Kriitik kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle 1 žanre ja kategooriaid, kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid.
Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Koht: Teater kui koht, ehk maja, kus teatrit tehakse, etendusi mängitakse.
nende vältimiseks. Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks. Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine). Erinevad arvamused ja huvid, kui nad välja öeldakse, neid kaalutakse ja diskuteeritakse, võivad viia täiesti uute arusaamade ja loominguliste lahendusteni. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konstruktiivne tüli on suhteid hoidev, aitab kohaneda ning vastastikku kompromisse tehes üksteisest paremini aru saada nagu peale äikesevihma on õhk puhas ja värske.
· meeskonnaliikmed tunnevad end vabalt · ei tunne muret selle pärast, kui tugeva toetuse osaliseks nende ideed saavad juhtimise funktsioonejagatakse kõigi meeskonna liikmete vahel · jäävad liikmed hiljaks, puuduvad · tulevad meeskonna koosolekutele ettevalmistamatult · koosolekul domineerivad ühe eriala esindaja arvamused · otsusteni jõutakse diskussiooni- des, kuid ei jõuta lõplike otsusteni, või ei panda paika vastutusi otsuste läbiviimiseks · probleemi(de) vältimine · ebaküps ideede hindamine · halb eestvedamine · riskantsed otsused · alternatiivide genereerimise ebaõnnestumine · grupimõtlemine 19 2. PSÜHHOLOOGIATEADUS Termin ,,psühholoogia" tuleneb kreeka keelest psyche ´hing´ ja ,,õpetus" logos ´hingeteadus´, ´hingeõpetus´. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb ja seletab vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholooge huvitab, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja
Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant.
metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada
suhtes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Õpetajale olulised suhtemisoskused: 1) Esinemisoskus 2) Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti. 3) Oskus konfliktidega toime tulla. 4) Oskus kuulata. 5) Oskus saavutada reeglite täitmist. 6) Oskus oma emotsioonidega toime tulla. 7) Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada. Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi:
taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4. Veenduge, et teie mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega. 5. Olge tagasisides täpne. 6. Ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit “täitesõnadega”. 7. Ärge laske enda ja teiste hinda alla - Nt: Näiteks öelda töötajale, et tema tehtud töö kvaliteet on halb, aga anda ka konstruktiivset tagasisidet ja olla viisakas ja teise tundeid arvestav. 24. Selgitage tüüpilisemaid suhtlemisbarjääre. 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus. 3
keegi teine tegi seda enne *tunne kui vastureakstioon on antud, siis saabub rahu Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd. Väljapääs: kasuta viisakaid sõnu, isegi siis kui teine neid üldse ei vääri Konflikti ennetamine: *läbirääkimisoskus mõlemal partneril *siltide vältimine *lugupidav suhtumine partnerisse *vaatan peeglisse et äkki on viga minus (atributsiooniviga) Millised on distressi tekitavad paarissuhted (mõlemad on õnnetud): 1. Düsfunkstionaalne interaktsiooni stiil (kriitika, solvamine, katse, eemaletõmbumine) 2. Negatiivsete tunnete vastastikus- üks partner väljendab negatiivseid tundeid ja teine vastab samaga Parandamiseks tsükli 2 komponenti(mõlemad vajalikud): 1) positiivne komponent: positiivne kommunikatsioon, et lõpeta (vabandust)
annaabi.ee 
