poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute maksukoormust 10. tõeliste levellerite põhiseisukoht on, et inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused.
Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu.
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt
põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase
Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud · Liikmed on vähem spetsialiseerunud · Tegeleb põhiliselt välispoliitikaga (Alamkoda tegeleb põhiliselt maksupoliitikaga) · Vähem liikmeid Alamkoda: Spiiker, kes omab Kongressis kõige suuremat võimu, pärineb enamasti enamusparteist. See on ainus Esindajatekoja ametikoht, mis on põhiseadusega sätestatud.
Esindajatekojas liikmeid (välja arvatud maoorist liikmed); d)selliste ringkondade suurused peavad olema vastavalt sellised, et igale ringkonnale tuleks üks liige, kusjuures kuni ringkondadeks jaotamise hetkeni on ringkonna elanikkond koos ülalpool mainitud lisaga peab olema võrdne saadud kvoodiga, arvestades edaspidi paranduste suhtes kehtivaid määrusi; e)üksikute ringkondade moodustamisel tuleb pöörata nõutavat tähelepanu valimisringkondade eksisteerivatele piiridele, huvide ühtsusele, ühendusteede olemasolule ja maastiku topograafilisele iseloomule; f)kui see on võimalik, siis tuleb valimisringkondade piirid kehtestada sellisel moel, et vastavad territooriumid, mille suhtes kehtib litsentsi mõju, ei oleks lülitatud ringkonda, mille üle ei laiene määrus litsentsidest; kui aga, komisjoni arvates, ei ole võimalik sellest reeglist kinni pidada, siis see erand peab olema
b)valitsusel; c)bürokraatial. 104. Eesti kohtusüsteem on a) kaheastmeline, b)kolmeastmeline; c) neljaastmeline. 105. Riigikontroll kontrollib a)riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste majandustegevust; b) riigiasutuste, riigiettevõtete, riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste majandustegevust; c)riigiasutuste, riigiettevõtete j a muude riiklike organisatsioonide majandustegevust. 106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter a) ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, b) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, c) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a) valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b) valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c) valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 108. Ühiskonna huvisid on sunnitud kõige laiemalt arvesse võtma
on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33.Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a)uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter a)ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, b)mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, c)mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a)tegemata jäetakse; b)tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 47.Kõrged väljumisbarjaarid a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse. Üheks enamusvalimise eeliseks on kindla piirkonna esindaja olemasolu, kuid puuduseks võib olla piirkondlike huvide domineerimine riigi huvide üle.
ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. Ühekojaline parlament, kuningavõimu asendamine vabariigiga. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees,, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Monopolide kaotamine, kehvikute maksukoorma kergendamine. Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt.
Need hääled, mis kandidaat kogus üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab nii toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodid puudu jää, ning suurendada sedasi kogu erakonna esindatust. Näiteks viimastel Riigikogu valimistel kogus Edgar Savisaar niipalju hääli, mis võimaldasid veel peale tema mitmel erakonnakaaslasel pääseda parlamenti). Kolmandaks tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus osutub valituks mitu inimest. Valimisringkondade arv võib olla väga varieeruv ning hetkel on Eestis neid 12. Neljandaks tunnuseks on see, et paljudes riikides, sh. Eestis rakendatakse valimiskünnist, et vältida paljude pisiparteide pääsemist parlamenti, mis raskendaks viimase tööd ja valitsuse moodustamist. Künnis tähendab seda, et partei, mis ei kogunud valimistel nõutud protsenti häältest (Eestis 5%), ei pääse parlamenti. Proportsionaalsete
mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. · Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. · Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse. · Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Sotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. · Alamkoja ülesanded on seadusandlus, valitsuse tegevuse kontroll, esindamine. Ülemkoda · Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd. · Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud(eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud, vaimulikud aadlikud). · Ülesanded on seadusandlik võim, valitsuse järelvalve. Monarh
keeles nimetama Jaapani Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. 1992. aastal puhkenud uus korruptsiooniskandaal õõnestas veelgi Jimin- To positsioone. Mitu väikest gruppi lõi parteist lahku. Uueks peaministriks sai Jaapani Uue Partei liider Hosokawa Morihiro, endise peaministri Konoe tütrepoeg. Oma lühiajalisuse tõttu suutis Hosokawa valitsus ellu viia vaid kaks olulist reformi: taaslubati aastast 1993 keelu all olnud riisi import ning valimisreformiga muudeti valimisringkondade ja proportsionaalse esindatuse süsteemi. Aastal 1996- 1998 oli võimul liberaaldemokraatide vähemusvalitsus eesotsas Hashimoto Ryutaroga. Tema valitsus kavandas ulatusliku reformide programmi, mis oli suunatud bürokraatia vähendamisele, riigikassa olukorra parandamisele, majandus- ja finantsseisundi reguleerimisele, ühiskonna vananemisega seotud probleemide lahendamisele jne. 2000. aasta parlamendivalimistel suutis LDP taas oma seisundit parandada, võites 233 kohta 480- st
alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. · Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. · Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse. · Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Sotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. · Alamkoja liige on peaaegu alati parteisaadik ning allub parteidistsipliinile. · Aastal 2005 osutusid valituks kaks üksikkandidaati. · Alamkoja ülesanded on seadusandlus, valitsuse tegevuse kontroll, esindamine. Ülemkoda · Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd. · Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes.
Salajased valija täidab valimissedeli hääletamiskabiinis; ei tohi seal kellegagi aru pidada. Valimiste funktsioonid 1) Vahendada võimudele kodanike arvamust 2) Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 3) Rahva usalduse indikaator (kõrge või madal) 4) Hariv funktsioon (informatsioon erinevate ideoloogiate kohta) 16. Peamised valimissüsteemid I. Majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem: Valimisringkondade arv = parlamendikohtade arvuga Ringkonnast pääseb edasi vaid ÜKS (see, kes enamuse saab) Ülejäänud hääled lähevad kaotsi Valimiskünnis puudub Plussid: Lihtsus; Valimiste tulemusena moodustub tugev üheparteiline valitsus Miinused: Kaotsiläinud hääled; Soosib suuri erakondi Näidisriigid Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA II
seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; osavalla ja Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta pole vastu võtnud linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; volikogu või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; valimisringkondade vastu võetud eelarveaasta alguseks; arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
· rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee · seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine · usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik · demokraatliku konstitutsiooni projekt ,,Rahva kokkulepe" o milles nähti ette üldist valimisõigust kõikidele meestel al 21 eluaastast ja valimisringkondade moodustamist elanike arvust lähtuvalt o parlament ühekojaline o kuningavõim tuli asendada vabariigiga o rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust · majanduses nõudsid monopolide kaotamist · nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist Tõelised levellerid ja digerid · intensiivistunud olid tarastamised kogukondliku maa kasutuse lõpetamine
küsimuste lahendamisel - Valimised: nii esindusdemokraatia kui ka vahetu. Sõltuvalt rakendatavast omavalitsusmudelist võib vahetult elektoraadi poolt valimisele kuuluda ka mitte üksnes esinduskogu, vaid ka täitevorgani juht. Enamikus munitsipaalüksustes on kehtestatud majoritaarne (ühemandaadiline) valimissüsteem. Kuid seadus lubab ka mitmemandaadiliste valimisringkondade moodustamist. Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega. Rootsi- unitaarne, jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks) - KOVi teostatatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaaltasandil läänides. - Lään on geograafiline baasüksus lääni-valitsusele ja lääninõukogu-dele - Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse esindaja läänitasandil),
rohkem hääli kogunud kandidaat. Puudus esindamata jäävad hääled, mis jäid vähemusse. 3 13.Proportsionaalse valimissüsteemi mõiste ja puudused. Proportsionaalne valimissüsteem on mandaatide jagunemise mitmemandaadilistes valimisringkondades vastavalt saadud häälte proportsioonidele. Võimalikuks puuduseks mandaatide arvu ebavõrdne jaotus erinevate valimisringkondade vahel ja siit tulenev mandaatide erinev esinduslikkus. 14.Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Aktiivne valimisõigus on hääletusõigus valimistel. Passiivne valimisõigus on kandideerimisõigus valimistel. 15.Riigikogu valimiste põhimõtted ja kord. Riigikogu valimised leiavad aset iga nelja aasta tagant. Hääletusõigus on kõigil vähemalt 18 aastasel kodanikel, kandideerimisõigus vähemalt 21 aastasel kodanikul. Valimisõiguslikud ei ole teovõimetuks tunnistatud kodanikud
NB! Kui ei ole üleriigilises nimekirjas seda nõuet ületanud kandidaate -> saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat Valimistega seotud probleemid Registreerimiskohustus: mõnes riigis peab end enne registreerima ajavahemikul enne valimis nt USAs Võimalikud ja tegelikud valijad: kõik ei saa valida Väärjaotus: valimisringkondade esindajakohtade suhe ei vasta nende elanike arvu suhtele Valimisringkonna piiridega manipuleerimine Valimispettused Valimiskäitumine - tähendab inimeste käitumismustrit valimisolukorras. Valimiskäitumist mõjutavad: Klass Usk Teemapõhine hääletamine Meedia Sotsiaalsed võrgustikud Institutsionaalsed mõjurid Poliitiline kommunikatsioon - hõlmab teadete edastamist, poliitikaga seotud
ning trükivabadus. ° Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. ° Levellerite liikumine muutus massiliseks. ° Nendega ühinesid sõdurid, kes olid talupojad, käsitöö- ja kaupmehesellid ja õpipoisid. ° Levellerite programm formuleeriti dokumendis pealkirjaga ,,Rahva kokkulepe". ° See oli sisult demokraatliku konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast ja valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. ° Parlament pidi olema ühekojaline ja kuningavõim tuli asendada vabariigiga. ° Rõhutati võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. ° Nõuti ka monopolide kaotamist ja kehvikute maksukoorma kergendamist. ° Levellerite kõrgpunktiks kujunes sõdurite ülestõus mais 1649. ° levellerite liikumise mahasurumisega said independendid oma kontrolli alla sõjaväe, see aga
valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. 48. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21 a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21 EL kodanik. 49
kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. Häälte kadumaminemist valimiskünnise rakendamisel õigustab Riigikogu töö normaalse funktsioneerimise tagamise vajadus, sets kui riigikogusse pääseks palju väikese toetajaskonnaga erakondi, oleks raskeluua stabiilset koalitsiooni. Ühetaolisuse printsiipi on võimalik mõjutada järgnevalt: valimisringkondade jaotus või (sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist. Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta. 2.2.3 VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE Valimispõhimõtetet või seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD
Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse. Üheks enamusvalimise eeliseks on kindla piirkonna esindaja olemasolu, kuid puuduseks võib olla piirkondlike huvide domineerimine riigi huvide üle.
antavale laenule; 9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
süsteemi, mis staadiume reguleerivad. Valimisprotsessi staadiumitena võib nimetada järgmisi: 1.valimiste päeva määramine. Kui korraliste valimiste päev on põhiseaduses täpselt fikseeritud, siis iseenesest pole korralisi valimisi eraldi vaja välja kuulutada (näiteks Ühendriikides). Harilikult siiski kuulutatakse korralised valimised välja ka siis, kui põhiseadus fikseerib täpselt korraliste valimiste aja (näiteks Eestis). 2.valimisringkondade moodustamine - Harilikult moodustatakse valimisringkonnad valimisseadusega. 3.valimisjaoskondade moodustamine 4.valimisi korraldavate organite (mitmesugused komisjonid) moodustamine 37 5.valijate registreerimine 6.kandidaatide üles seadmine 7.valimiskampaania 8.hääletamine 9.häälte lugemine ja valimistulemuste kindlaks määramine 10
kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35
kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35
küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus: 1) vajalike uuringute tegemise; 2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise; 3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise. Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi eelpool nimetatud küsimuste lahendamist. Valimisringkondade ja 1 -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele
9. valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15. vallavanema või linnapea valimine; 16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist
laiem poliitiline spekter kui valitsuses, mille moodustavad üldjuhul ainult valitsevasse koalitsiooni kuuluvad poliitilised parteid. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter (võimalikult erinevad ühiskonna poliitilised huvigrupid on parlamendis esindatud) kahtlemata mitmemandaadiliste vali- misringkondade ja parteinimekirjade puhul. Ühemandaadiliste valimisringkondade korral valitakse väga suure tõenäosusega parlamenti peamiselt üle viiekümne aasta vanused kõrgharidusega, veel parem teaduskraadiga, soliidsed ja tasakaalukad meesterahvad. Selline valimissüsteem kindlustab küll parlamendisaadikute tiheda sideme oma valijatega ning koostöö naaberringkondade ka teistest parteidest parlamendisaadikutega, kuid tingib
Eestis valib kaudsete valimiste teel presidendi Riigikogu või valijameeste kogu. 48. Mida tähendab ühetaolisuse printsiip aktiivse valimisõiguse puhul ja selle seos valimisgeomeetriaga? Mida tähendab ühetaolisuse printsiip passiivse valimisõiguse puhul ja mida tähendab kuriaalne valimissüsteem? Ühetaolisuse printsiip aktiivse valimisõiguse puhul- Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja et erinevate valimisringkondade valijate häältel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Seos valimisgeomeetriga Ühetaolisuse printsiibiga on vastuolus nn valimisgeomeetria, mille korral ühe ja sama mandaatide arvuga valimisringkondades on valijate arv oluliselt erinev, mistõttu on oluliselt erinev ka nendes ringkondades antavate häälte kaal. RKVS järgi tähendab ühetaoline valimisõigus seda, et Riigikogu valimistel on igal valijal üks hääl.
valimiskomisjonide tegevust kogu riigis, tagab valimisdokumentatsiooni valmistamise ja jaotuse ning juhendite koostamise seaduse alusel, valimiseelarve ja teiste ressursside jaotamise, lahendavad valimisproteste lõppinstantsina ja teostavad järelevalvet alamate komisjonide tegevuse üle. P. 4. VALIMISSÜSTEEM Valimissüsteem tähendab valimisreeglite kogumit valimisringkondade ja jaoskondade süsteemi kujundamisel, mandaatide arvu määramisel, hääletamise korraldamisel, hääletustulemuste kindlakstegemisel ning selle alusel mandaatide jaotamisel. Hääletustulemuste kindlakstegemise viiside: - - metodoloogiline aspekt tähendab matemaatiliste ja muude reeglite rakendamist tulemuste kokkuvõtete tegemisel ning mandaatide jaotuse määramisel; - org.-tehniline aspekt tähendab reeglite kogumit kuidas valimiskomisjonid peavad
annaabi.ee 
