Vanuatu Vabariik (0)

Vanuatu Vabariik
Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias. Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. Pindalaliselt on tegu Eestist neli korda väiksema riigiga ning elanikke on seal umbes 220 000. Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli elanike kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud. Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel.
Vanuatul on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid . Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini.
Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4 tuhat aastat tagasi. 1200 aastaks oli Kesk-Vanuatul välja arenenud kõrgelt kihistunud ühiskond, mille alusepanijaks oli traditsiooni järgi suur pealik Roy Mata. Tema surma tähistati keerulise rituaaliga, mille käigus maeti elusalt üks naine või mees igast klannist, mida Roy Mata oli valitsenud. Vanuatu põlisrahvastele on oluline side mineviku ja esivanematega. Paljudel saartel kogunenvad klanni mehed õhtuti kava’t jooma ning esivanemate hingedega ühendust võtma. Kava on nende rahvusjook. See on mittealkohoolne pruul, mida algselt ainult mehed manustada tohtisid. Kavat tehakse samanimelise taime juurikast, mis kooritakse ning siis kas näritakse või riivitakse peenikeseks massiks. Vastavalt “tootmismeetodile” see pudi siis kas sülitatakse lihtsalt välja või segatakse joogivee hulka. Vedel mass filtreeritakse läbi kiulise palmikoore kausikese sisse ning sõltuvust tekitav märjuke ongi valmis. Kava sarnaneb mudaveega ja ka maitseb nii ning tema mõju all olles muutub keha tuimaks, kuid paljud naudivad seda. Kavat kutsutakse kohalikus keeles teiseks naiseks . Kui kell saab 5 õhtul, jätavad mehed naised lastega koju ja seavad sammud kavabaari poole.
Vanuatulaste rahvustoit on lap lap. See on tärkliserohkest tarost tehtud ja kividel banaanilehe sees küpsetatud mass.
Vanuatu avastasid eurooplased mais 1606 Pedro Fernández de Quiróse juhtimisel. 1839. aastal randus esimene misjonär, kes pandi kiirelt nahka. Kohalike arvamus, et valge mees on puhas ja teda ei pea enne küpsetamist pesema , pidurdas oluliselt sisserännet muust maailmast ning võõra kultuuri juurutamist. Isegi tänapäeval võib mõnel eraldatumal saarel kohata külaelanikke nende traditsiooniliste kehakatete, mehi peenisevarjete, naisi aga kõrreseelikutega.
Vanuatu on alates 1994 jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest. Igal provintsil on kohalik omavalitsus , mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega.
Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism , finantsteenused ja karjakasvatus. Vanuatulaste traditsiooniline sissetulekuallikas on kookospähklid, millest toodetakse kas kookosõli või kookoskütust, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum kui nafta . Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu.
Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana .
UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluvad Vanuatu liivajoonistused. See on väga omapärane traditsioon. Tänapäeval saavad liivajoonistuste meistrid oma oskusi kogukonnas näidata ja edasi anda ka festivalidel ja muudel üritustel. Samuti on plaanis luua fond, mis tagaks neile kindla sissetuleku, ning lisada liivajoonistuste kunst üldhariduskoolide õppekavasse.
Vanuatu üks turimiatraktsioone on Hideaway saar, mis on sobiv sukeldumiseks ning, kus asub ka maailma üks vähestest veealustest postkontoritest.
Aastal 2006 nimetas Happy Planet Index Vanuatu kõige õnnelikumaks maaks 178 riigi hulgas (Eesti paiknes selles pingereas 173. kohal).