Mida tähendab, et valijat ja valitut seob - Volitus esindada ja kaitsta valija huve mandaat? - Õigus tegutseda ja erakonna programmi ellu viia Miks korraldatakse valimisi? - Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine- - Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul?
3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele Klassikuuluvus- 1970-80'ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass parempoolsete parteide poolt. Kindlaks pole tehtud, kas massimeedia mõjutab kuidagi valijate käitumist. Kas reklaamid, ajaleheartiklid jne panevad valijaid hääletama just selle kindla erakonna poolt või pideva üksteise mustamise tõttu tõugatakse valija hääletamisest eemale. Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale. Kindel otsus tehakse kas nädal või paar päeva enne valimiste lõppemist, kui on olnud veel kahtluse all kandidaat, kelle poolt hääletatakse. Osadel inimestel on alati olnud kindel lemmik. Otsuste tegemise hetke mõjutavad pere traditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaaniatel omapoolne mõju. 4.Erakonnad 4.1.Vasak- ja paremparteid Eestis
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada...
Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale. 4. Kahe ümbriku süsteem Eesti e-hääletamisel. ● Kuidas toimib kahe ümbriku süsteem Eestis e-hääletamise korral? Oluline on ära märkida, missuguseid krüptovõtmeid kasutatakse, mis operatsioone nendega tehakse ja kellele need võtmed kuuluvad. Selle kohaselt valija kõigepealt krüpteerib oma hääle antud valimiste avaliku võtmega, mille ta saab valimiste korraldajalt. See krüpteering moodustabki hääle ümber esimese kihi (ümbriku). Seejärel allkirjastab valija saadud krüptogrammi oma salajase võtme abil, see allkiri ongi teine ümbrik. Tulemus saadetakse serverisse.Serveris eemaldatakse kõikidelt häältelt kõigepealt välimine ümbrik, st tuvastatakse isikud, kes osalesid hääletamisel ja verifitseeritakse nende allkirjad
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier )
tuleb valimiste veebilehel viidatud e-hääletamise rakendusse PIN1-koodi abil sisse logida, pärast seda saab juba kandidaatide valikuga tutvuda. Pärast sobiva kandidaadi juures “valin” nupu vajutamist kuvab rakendus eraldi ekraanivaates tehtud valiku, mis tuleb PIN2-koodi kasutades digitaalselt allkirjastada. Lisaks mugavusele nimetab RIA e-hääletamist eriliseks ka seetõttu, et e-hääletamise perioodil on võimalik oma meelt muuta: hääletada võib nii mitu korda, kui valija seda teha soovib ning arvesse läheb viimasena tehtud valik. E-häälte lugemise protsess on avalik ja selle juures viibivad nii vaatlejad kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed. E-hääletajate arv on aasta-aastalt nii kohalike omavalitsuste, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel kasvanud (Vabariigi Valimiskomisjon, 2019). E-häälte statistika läbi aastate
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see,
1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem. 2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4
tahaksid. Kuna tegelikult on riigis kõrgeim võim rahval, peaks rahvale ka arusaadav olema see, mida nad teevad ning mis käib nende kui kodanike kohustuse hulka, mistõttu tuleks valimissüsteemi lihtsustada Teisalt on Eesti valimissüsteem minu arvates ebademokraatlik, sest nimekirjades üles- alla nihkumine, asendushäälte ning liikmete süsteem toob kaasa moonutusi ning on keeruline ja kaval. Seega võivad kodanikud õigusega öelda, et valija tahtega ei arvestata. Eesti valimissüsteem jätab poliitikutele suurema võimaluse viilida kõrvale valija tahtest ning toimetada nii, kuidas endale kasulikum on. Isegi kui eelnev väide poliitikute isetegevusest paika ei pea, võib jääda rahval siiski mulje, et üritatakse võimalikult seaduse piires väänata asju enda kasuks ning valijate teadmatust põhjenduseks tuues omavolilisi otsuseid tehakse.
Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias ja USAs, mis aga eeldaks majoritaarse valimissüsteemi eksisteerimist. See on lihtne ja arusaadav süsteem, kus häälte kokkulugemine on odav ning
demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõtmine) 3)Rahva usaldusele kinnituse saamine ning hariv funktsioon. 3. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (5 punkti) VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl)
kogum. bürokraatia - paberimajandus/valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem seltskond demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. otsene ehk vahetu demokraatia - võimu teostavad inimesed ise (rahvakoosolekud, referendumid, rahvaalgatus) esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused
või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. REFERENDUM- kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003) DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED VABA KONKURENTS- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida. ÜLDISUS- hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest. ÜHETAOLISUS- kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada.
5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3
esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi (keeruline) Karistusseadustik: § 113. Tapmine Teise inimese tapmise eest - karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Hüpotees – teise inimese tapmise eest (lihtne) Sanktsioon – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega (lihtne) Euroopa Parlamendi valimise seadus: § 54. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel (3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab riigi valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Hüpotees - Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja (alternatiivne)
et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt. Pärast valimisi saab parlamenti just need kandidaadid, kes on nimekirjas eespool ja vastavalt nii palju, kui suure osa moodustab selle erakonna häältearv koguhäältearvust. Avatud nimekirja puhul ei ole vahet, kus kohas asub kandidaat nimekirjas, ikka saab parlamenti see, kes kõige rohkem hääli kogub. Eestis on kasutusel poolsuletud nimekiri, kus valija saab hääletada nimekirjas ükskõik keda, ka
DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras
taotlus: riigi suur osa sots. Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad 6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid) Eesti Reformierakond-Andrus Antsip Isamaa ja Res publica Liit Urmas Reinsalu Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser 8. Mõisted:
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed, kui on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl Valimised on regulaarsed, valimised toimuvad kindla aja möödudes, näiteks: riigikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant; volikogu valimised iga nelja aasta tagant; Euroopa parlamendi valimised iga 5 aastata tagant Valimised on salajased, kui hiljem ei ole võimalik tuvastada, milline valija millisele kandidaadile oma hääle andis. Miks on valimistel seatud teatud piirangud? Kandideerimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsus peaks tagama lojaalsuse, teatav elukogemus. Valimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Põhjendused samad. Peamised valmissüsteemid Valmissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad valmimised rahvaesindusorganisse
Esimesel juhul on HTML faili päises
ja käskude vahel järgmine osa: Teisel juhul on HTML faili päises järgmine rida: CSS käskude vahele saab lisada kommentaare, märgiste /* ja */ vahele. Alljärgnevalt on tutvustatud CSS1 soovituses defineeritud omadusi ja nende muutmist. CSS reeglid esitatakse järgmisel kujul H1 { color : green } H1 on siin valija, mis näitab, millise HTML elemendi kohta reegel kehtib. Deklaratsioonid esitatakse valija järel loogelistes sulgudes. Deklaratsioon koosneb omadusest (color) ja väärtusest (green), mida eraldab koolon. Kui ühe valija järel loogelistes sulgudes on mitu deklaratsiooni, eraldatakse need üksteisest semikoolonitega. Fontide omadused font-family Märgib fondi nägu e. shrifti. Kui on määratud mitu fonti, valitakse esimese fondi puudumisel järgmine fonterakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle riigikokku ei pääse. 2. Valimisnimekirjad – suletud nimekirjaga on tegemist siis, kui erakonnad on ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest.
naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid:
ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääletus- presidendile(kuulutab välj)-avaldatakse riigiteatajas. Fraktsioon- saadiku rühm, erakondliku kuulumise järgi. Komisjon- valdkondade järgi: rahandusk, majandusk, maaeluk,riigikaitse,sotsiaalk. Valimised: 1)üldised- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 2)ühetaolised: Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli, hääled lähevad võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal, ole ehitaja v juht. 3)Otsene- Valitakse otse saadik valitavasse organisse. 4)Salajased: hääletaja õigus on see, et keegi ei tea, kelle poolt ta hääletas v kas üldse hääletas.
nimekirjas ettepoole ning saab suurema tõenäosusega parlamenti Suletud nimekiri hääle saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele, kuid parlamenti pääseb see, kes on erakonnas paigutatud nimekirja etteotsa o Üksiku ülekantava hääle meetod valija annab hääle üksikule kandidaadile, kuid tema häält on võimalik vajadusel ka üle kanda kandidaadile, kes märgiti valija poolt teiseks eelistuseks Valimised Eestis Kolme tüüpi regulaarseid valimisi: 1. Riigikogu valimised Iga 4 aasta tagant Valida saavad üle 18-aastased (k.a.) EV kodanikud Kandideerida saavad vähemalt 21-aastased EV kodanikud 2. Kohalike omavalitsuste valimised
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremin...
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4
tegevust õigustada; 3) valimised peavad olema üldised ehk massilised, mis tähendab seda, et enamus täiskasvanutest elanikest peab saama nendel osaleda (vanasti kehtisid mitmesugused piirangu ehk tsensused nagu varanduslik, hariduslik, paiksus, usuline jt., kaasajal ei saa valimistel osaleda vaimuhaiged, mittekodanikud ja vangid, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud); 4) hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; 5) salajasus- keegi ei tohi teada saada, kelle poolt valija hääletas, samas aga peab häälte lugemine olema avalik, et keegi ei saaks valimistulemusi võltsida; 6) ühetaolised- see tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel on võrdne kaal; 7) otsesed- see tähendab seda, et valija annab otse oma hääle kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega).
valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Valimiskünnis Eestis- 5% ülemaalistest häältest, kus lähevad osad hääled „kaduma“ Majoritaarne valimissüsteem- e enamusvalimise süsteem Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde Üksiku ülekantava hääle meetod- valija annab jääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimekirjas Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid
c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal
Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju muutub perioodiliselt. ruutvõrrandi kasutamine ühtlaselt kiirenevate protsesside iseloomustamiseks: ax2 + bx + c = y ax2-kui kiirelt mingi muutus toimub (kuidas toimub) bx-protsessi algkiirus c-algkiirus y-lõppkiirus Minu ratta algkiirus+ ma sõidan ehk mu kiirus muutub + minu lõppvoorus kuhu ma valija jõudsin Kui kiirelt see muutus toimub + mitu marja sekundis muutub + algkogus marju korvis = saan lõppkoguse marju korvis Võnkumiste kirjeldamine matemaatiliselt: Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks. x = A sin x - hälve tasakaaluasendist
omistamises; “avalik teade” – või “avalik notifikatsioon” – teadet, mis on avaldatud antud ringkonnas väljaantavas ajalehes (kui selline on olemas), või valimisi läbiviiva ametiisiku äranägemise järgi mingis ringkonnas levitatavas ajalehes, millise antud teade puutub; “kvalifikatsioon” – kvalifikatsiooni käesoleva akti alusel; “registreerima” – valijana registreerima; “registreeritud valija” – valija, kelle nimi on kantud valijate nimekirja; “registraator” – igasugust isikut, kes on käesoleva akti alusel teostab registreerimist; “registreerimine” või “registreerimise aeg” – päeva, mil keegi registraator kannab kellegi isiku nime valijate nimekirja; “valimisi läbi viiv ametiisik” – isikut, kes on käesoleva akti alusel määratud mingis valimisringkonnas valimiste läbiviimiseks;
aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku. Selline olukord võib olla ka põhjuseks, miks valimas käimine ei ole nii populaarne, kui võiks. Samas on meie valimissüsteemi plussiks see, et ringkonnast edasipääsevate kandidaatide arv sõltub piirkonna hääleõigluslik kodanike arvust. Seega on kõik võrdselt jagatud ning iga valija hääl on sama kaalukas. Arvan, et see on kasulik ka sellepärast, et näiteks piirkonnad, kus elab palju teisest rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke, ei saaks liiga palju sõnaõigust näiteks mõne väikese Eesti maakonna üle. Positiivseks pean ka seda, et parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis kohti. Kui majoritaarses valimissüsteemis, kus saavutavad võimu üldjuhul suured erakonnad, siis Eestis
· Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades · Paiksustsensus kohalikel valimistel 2)Ühetaolised e võrdsed st · Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl · Tagada kõikidele kandideerivatele parteidele võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 3)Otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadiku kandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4)Salajased st puudub kontroll valija tahteavalduse üle. Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas. 5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt 156 KOV, PS pt 60 RK) 6)Valimistel on vaba konkurents st: · Kanditaatide ülesseadmise õigus on igal seaduslikult legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada
Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja tuua, on minu arvates väga riskantne, sest ei või kunagi teada, kuidas maailmas asjad kulgevad. Näiteks üleeelmistel valimistel lubati Eesti viia viie rikkaima riigi hulka. Hoopiski tuli paljudes riikides ja ka Eestis majanduskriis ning see lubadus jäi täitmata. Aus poliitika ei tähenda üksnes valija ja tema tahte austamist, vaid ka järjekindlust lubatu elluviimisel. Aus poliitik peab seisma rahva huvide eest. Ta peab tegema kõik selleks, et need lubadused, mis said välja öeldud, saaks ka täidetud. Tänases Eesti poliitikas on pettunuid rohkem kui kunagi varem. Paljud ei oskaks ja ei tahaks parlamendivalimistel ühtki erakonda teisele eelistada. Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule
vastuvõetamatu. Mida tähtsam on positsioon või küsimus, seda tõenäolisemalt võib inimene antud informatsioonile tundlik olla ning negatiivset informatsiooni riskina näha. Riski suhtes tundlik inimene võib negatiivse informatsiooni suhtes väga ratsionaalselt tegutseda või sellele positiivsest informatsioonist tugevamalt reageerida. Poliitiliste skandaalide puhul on oluline, kas negatiivne informatsioon on valija vaatepunktist vaadatuna riskantne. Inimene peab kindlaks tegema riski määra, mis tema huvisid juhul, kui informatsioon osutub tõeseks, mõjutab. Inimeste motivatsioonipuudus muutmaks oma arvamust poliitiku kohta tuleneb eeldusest, et antud poliitiku kohta käivad süüdistused ei ohusta valijate silmis kedagi või midagi. Ilma täpsustatud hinna või valija poolt riskantseks peetava asjaoluta puudub
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat.
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5....
Prantsusmaa on presidentaalne riik ja seal ei ole kahepartei süsteem välja kujunenud. Absoluutse enamusvalimise korral kandideerivad kaks esimeses voorus enim hääli saanut (kui keegi ei saanud kohe 50% häältest + 1 hääl) ja võitja peab saama üle poole häältest. Parlamendivalimistel ei ole sageli kasutatav, kuid küll presidendi ja näiteks Saksamaal ka linnapeade valimisel. Enamusvalimisega on sarnane ka üksiku ülekantava hääle meetod. Seal valija võib meelepärased kandidaadid järjestada ja valituks osutuvad suhteliselt kõige populaarsemad kandidaadid. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil. Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist
(õpitud ka ajalookursuse raames): konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Konservatism-traditsioonilised väärtused Liberalism- inimeste vabadused ja õigused Sotsiaaldemokraatia-riigi sekkumine majandusse stabiilsuse huvides Eesti suuremad erakonnad ja nende juhid. Ref – Ansip Kesk – sibulEdgar Irl – Urmas Reinsalu SDE – Sven mikser,rohelised, Ekr Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti). Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. ● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus, ● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia
3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel.
tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate seas ning nende valitud ametnike ettevõtmiste seas. Ühtse heaolu nimel peab rahvas arvestama sellega, et nende valitu ei pruugi saada piisavalt hääli, et minna linnapeaks või riigikokku. Valimistel peab valija olema kindel oma otsuses, mitte niisama valima suvalise isiku. Tänapäeva Eestis ei toimi demokraatia päris nii nagu peaks. Riigikogulased on väga uhkeks ära läinud, enamus nendest ei mõtlegi riigile vaid iseenda heaolule. Loomulikult tuleb enda heaolule ka mõelda, kuid riigiametniku põhitöö on siiski vaadata, et riigis oleks kõik korras. On olemas mitmeid tõestusi, et riigikogus ei tehta oma tööd: mitmetes loengutes ei tehta
Koos lubadustega kasutatakse palju reklaami. Me kõik oleme näinud valimiseelsetel nädalatel linnades tähtsate nägudega poliitikute plakateid, mis kaunistavad või siis risustavad iga posti, puud ja prügikasti. Pesuvahenditele ja kõnekaartidele ei jätku saatepauside ajal aegagi, teleriekraan on pidevalt sini-kolla- roheline. Kas ka taoline tegutsemisviis kellegi häält mõjutab, on kaheldav. Igaüks teab ise, kes on talle sümpaatseim või siis kõige vähem ebsümpaatseim. Valija südame võitmiseks kasutatakse ka lähedasemat meetodit. Pole harv, kui saad sõbralikelt parteilastelt tänaval kaasa erakonna nänni, olgu see siis maiustuse, õhupalli või mingi muu asja kujul. Mis on ju iseenesest tore? Võimule saanud erakonnad nimetavad ametisse valitsuse. Parteid, kes valitsusest välja jäävad, moodustavad opositsiooni. Valitsuse suhted vastasrinnaga määravad tolle edukuse järgnevateks aastateks, kuna opositsioon kontrollib ja ka mõjutab valitsuse tööd
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab k...
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
· reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku!
kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Olulised on valija vanusega seotud nõuded nii hääletamisel kui kandideerimisel. Enamuses riikides saab hääletada alates 18.eluaastast, Eestis võib kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 3 2.2 Valimistel on vaba konkurents: Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust
arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtlemist taotleme, saab usaldus poliitikute vastu suureneda ja võib välja kujuneda usaldusväärne poliitika. Momendil tunnen, et Eestis eriti poliitilisi meeleavaldusi korraldada eriti ei saa. Sest meil
Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika. Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole. Kuidas siis printsiipi rakendada? Demokraatias on valija hääle esmaseks funktsiooniks tekitada valitsus. See võib tähendada üksikute ametnike täieliku hulga valimist. Niisugune tava on siiski peamiselt kohaliku omavalitsuse tunnusjoon ning jääb seetõttu edaspidisest vaatlusest kõrvale. Riigivalitsuse korral tähendab valitsuse moodustamine otsustamist, kellest saab juhtiv isik ehk peaminister. On olemas ainult üks demokraatia, kus valijaskonna hääl teeb seda otseselt, nimelt Ameerika Ühendriigid
kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS NATURALISATSIOONI KORRAS Vastava riigi territooriumil Laps omandab sündides oma ° Kodakondsuse seaduse sündinud inimene omandab selle vanemate kodakondsuse. tingimuste alusel.
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
