kuid usun, et lendlehti revolutsiooniideedega trükiti edasi nö põranda all. Hea oli see, et nii hoiti võib-olla ära revolutsioonid teatud aja jooksul, kuid arvan, et täielikult ei olnud võimalik blokeerida ideede levikut. J. V. Jannsen alustas Perno Postimehe tegemist ning ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuse üle, nõudma haridust, majanduslikku edukust. Väljaanne oli valgustusliku sisuga ning pakkus materjali laia maailma kohta. Arvan, et J. V. Jannseni idee, et rahvas nõuaks haridust ja majanduslikku edukust, tuligi just Prantsuse revolutsioonist, kuna ka Prantsusmaal oli majanduslik olukord talupoegade seas halb ning peale revolutsiooni saavutati rahvustunne, mida soovis Jannsen Eestissegi. Arvan, et Prantsuse revolutsioon mõjutas Eesti 19. sajandit päris mitmes aspektis.
tabusid, mis inimese loomulikku arengut piirasid. Samas ei tähtsustanud uute vabaduste nõue valgustajatele anarhia õigustamist. Vastupidi ,, loomuliku inimese" ideaal seoti tihedasti kodanikutunde ja kodanikuvastutusega. 1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks
Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis
1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid....................................................................................................................... 3 2. Elulugu.........................................................................................................
TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18
4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6
Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö. valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks
12) Mis põhjusel sai alguse jakobiinide diktatuur? Väideti, et ainult terroriga saab Prantsusmaad päästa, kuna toimusid välisõjad ja ülestõusud riigi sees. 13) mida tähendab ütlus: " Iga revolutsioon sööb oma lapsed?" Revolutsiooni juhid muutuvad revolutsiooni käigus ise ohvriteks ja nad hukatakse. 14) valgustatud absolutism. Nimeta kolm kuulsamat Euroopa valgustatud monarhi. - 18 saj. tekkinud valitsusvorm, kuningale kuulub absoluutne võim valgustusliku reformide elluviimiseks. Monarhid: Maria Theresa, Joseph II, Katariina II 15) valgustatud monarhide viis olulisemat reformi. Keelustati piinamine, kehtestati usuvabadus, kaotati pärisorjus, kehtestati üldine koolikohustus, kehtestati üldine sõjaväekohustus, piirati aadlike privileege 16) USA iseseisvussõda, millal toimus? 1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783.
mis nõudsid valitseva ebaõigluse vähendamist ja eestlaste olukorra parandamist. Selliseid seisukohti esitasid Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Nad toetasid rahvahariduse edendamist ja aitasid sellele erineval määral kaasa. Näiteks osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel. Ning talurahva tõusva kirjaoskuse tõttu sai areneda ka eesti kirjandus. 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus ja juturaamatud 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi algusest hakkas eestikeelse kirjavara hulk aegamööda suurenema. See oli seotud valgustus- ja romantismiideede jõudmisega siinsesse kultuu- riruumi. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma
eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero . Väliselt kõige tagasihoidlikum. Tema põhienergi kulus suure valgustusliku ,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama. Tema parimad romaanid"Nunn", ,,Fatalist Jaques"ja ,,Romeau vennapoeg ,, avaldati alles pärast autori surma. Tema teoreetiliste kirjutiste ja komöödiate mõjul arenes eelkõige draama. Teater hülgas klassitsismi karmis reeglid, tuues lavale lihtinimese ja käsitles reaalse elu konflikte. Voltaire(1694- 1778)
19. sajandi esimesel poolel tehakse püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”
teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa eestlased". Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike Öppetus..." väljaandmisel. Rahvaharidus Rootsi ajal anti sundus, et leerist ei saa läbi lugemisoskuseta ja leeritamata ei saanud abielluda. 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Oluline tõuge oli kohalik
Seal oli feodalismi- ja kirikuvastane ühiskonnakriitika eriti tugev. Mõõdukamad taotlesid reforme ülalpool. Üheks selliseks ideeks oli valgustatud absolutism, mida toetas Voltaire. Montesquieu pakkus välja võimude (seadusandliku, täidesaatva, kohtu) lahususe mõtte ja toetas konstitutsioonilist monarhiat. Hoopis tõsisemad plaanid olid radikaalsete valgustajate esindajal Rousseau'l. Tema ideaaliks oli looduslähedane elukord ja rahva võim. Valgustusliku ideoloogia oluline levitaja oli esimene prantsuse entsüklopeedia (1751-1772), mida toimetasid Diderot ja d'Alembert. Prantsuse kuningas Louis XVI püüdis ka ajaga kaasas käia ja läbi viia mõningaid reforme. Üldplaanis need aga ebaõnnestusid. Rahulolematus riigis aina süvenes. Tekkis vajadus muude lahenduste järele. Meeli köitis antiikaeg, kuna just selleaegset riigikorda ja elu tervikuna peeti ideaalseks. 1789
Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele. Senine aristokraatilik agraarne tootmisvorm ei vasta industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides.
baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid Valgustusajastu põhimõtteid järgivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima Balti kubermangude provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 8. Kultuur ja kommunikatsioon. Suulisest pärimuskultuurist ja rahvakoolidest kuni ajakirjanduse kui valgustusliku kultuurikanalini. Eestlaste kultuuriline areng vättis täiskäigu ikkagi alles pärast reformatsiooni (1517) kui munk Martin Luther oli oma teesid avaldanud. Sinnamaani kui reformatsiooni käigus kujuneb eesti kirjakultuur, hakkas domineerima ja liigutama kogu eesti kultuuri arengut rahvuslikkuse suunas. Eesmärgiks oli see et kõik inimesed peaksid saama jumalaga suhelda oma emakeeles. Sinnamaani iseloomustab eesti kultuuri (kuni 16.saj) üks konflikt maagilise ja religioosse teadvuse vahel
Mickiewicz on Pool romantismi tähtsaim esindaja, ta on sündis Leedus, õppis Vilniuse ülikoolis kirjandust ja loodusteadusi ning töötas seejärel Kaunases gümnaasiumiõpetajana. Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides". Venemaal valmis ka Leedu ajaloo teemaline poeem ,,Konrad Wallenrod" (1828), mis kajastab ühtlasi dekabristide ülestõusu mahasurumise järgseid meeleolusid. 1829. a. õnnestus M.-il Venemaalt pääseda ja sellest alates elas ta maapaos, peamiselt Pariisis.
Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides.
lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808. Romantism Kujunes 18 saj lõpp, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt. Tekkis kuna Prantsuse revolutsioon tõi kasu ainult kodanlusele, mitte kõrgemale klassile. Kodanlus oli romantismile vastuoluline. Romantism rõhutab üksikisikut, kodanlus rohkem masse. Hiljem oli romantismi kantsiks ka Prantsusmaa ja ka terve maailm, aga eri piirkondades oli erinev mõju. Nooremates kultuurides oli valgustusliku kallakuga nt. Ida-Euroopa. Toodi tulevikulisi toone, romantikud rõhutasid vabadust ja õiglust, vabaduse ja õiglust vaatlus-ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne, tulid maagia, müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused
vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, kaotati kaubanduspiirangud; piirati sõjalisi kulutusi ning 1788. aastal kaotati Taanis pärisorjus
kunst, rõhutud muudele asjadele, kui ainule ühe gooti loo jutustamisele. Suur osa romantikuid kasutavad ka gooti osa. 20.02.12 Filosoofilised konstruktsioonid nt autoritest. Romantismile on üheks eelkäijaks Reusseu, Saksamaal "tormi ja tungi" liikumine, eriti Goethe, 70. aastate looming, nt "Noore Wertheri kannatused", "Faust" on ülemineku teos. "NWK" tugiteos, kirjutatu 1774. aastal, mille laadseid teoseid 19. saj alguse proosas loodi õige palju. ROMANTISM Võiks defineerida ka läbi valgustusliku optimismi - optimism, et maailma asjad paranevad, kui suudetakse kehtestada uus ühiskonnakord. Siit tekkis üks alus, mille pinnale rajanes romantism, lootuse meeleolud asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem
· Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. · 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. · 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena
mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Need mehed uskusid,et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel). Valgustusajastu avaldus oli ka üleeuroopalise kuulsuse saavutanud näitekirjaniku August von Kotzebue tegevus Tln-s saj lõpul. Rahvaharidus (lk 145) Tlp-de harimisega oli algust tehtud juba Rootsi ajal. Põhjasõda seda algatust ei hävitanud.Aja jooksul seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud läbi leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda. 1739.a
ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid. Referaat sisaldab lühiülevaadet Prantsusmaa valgustusajastu filosoofi Voltaire elust ja teostest. Eraldi on välja toodud teosed Eesti keeles ja kuulsaimad tsitaadid nendest. Samuti ka Voltaire vaated ja filosoofia.
Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. ,,Prantsuse suur entsüklopeedia". Mahult kõige suurem. Sinna kirjutasid suured prantuse entsüklopistid. Sealt saame tolle hetke teadusest väga palju. Sinna pandi kirja kogu ajastu. Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1
Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli valgustatud absolutism. Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel. Valgustatud monarhideks on peetud Preisimaa kuningat Friedrich II Suurt, Saksa-Rooma keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid, näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka. Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele
Arvustas Põhjamaid käsitlevaid teoseid. Nicolaile oli Hupel oluline eelkõige Venemaa-eksperdina, sest sellealased retsensioonid pävisid ADB lugejate hulgas positiivse vastukaja. Kuna Gadebusch oli laitnud Hupeli teoseid, siis Hupel retsenseeris ADB-s kõiki Gadebuschi edasisi publikatsioone ning rakendas nende suhtes järjekindlalt hävitavat kriitikat. Negatiivselt retsenseeris ta ka teiste saksa kirjanike teoseid. Oli järjekindel valgustuse poolehoidja. Avaldas arvamust Liivimaa valgustusliku kirjanduse tähtsamate teoste kohta. Kaastöö teistele ajakirjadele Teistele ajakirjadele tegutses ta niisamuti anonüümsena. Kirjutas nendelegi Balti ja vene teemadel. Peale Saksamaa ajakirjade tegi ta ka kaastööd Venemaa bibliograafilisele ajakirjale. VI VENEMAA-KÄSITLUS JA KUVANDID Liivimaa Venemaa-kuvand enne valgustusajastut Lääne-Eiroopale oli Venemaa täiesti teistsugune, eksootiline, poolpaganlik maa. Venelase kui rahva kirjeldusi Liivimaa kirjanduses ei kohta
(On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel. Vt: U. Plath,Heimat: Rethinking Baltic German Spaces, lk 78.) Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja- armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski pidada esmaseks, valgustusliku algega faasiks, ning romantilise pilgu lisamist n-ö arengu märgiks üks ei andnud teisele järge üle, vaid vajadus objektide tehnilist seisukorda täpselt jäädvustada kasvas koos muinsusteadlikkuse tõusuga ning on sellisena tänini säilitanud oma aktuaalsuse. Dokumenteeriv ja romantiseeriv taotlus esinesid tegelikult peaaegu alati korraga ja põimununa: ka katsed kuivalt dokumenteerida jäid ikka emotsionaalseiks. Võib koguni
Mõistatused ja õpetused. Valgustuslik kirjandus · Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi
Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli
7 IV BALTI – SAKSA PROFESSIONAALSE AJALOO-UURIMISE KUJUNEMINE JA ARENG 19.SAJ-20.SAJ ALGUL Balti ajaloo historiograafia 19.saj I poolel 19.sajandi algul jätkus 18.sajandi teisel poolel alguse saanud baltisaksa provintsiaalhistoriograafia, mida iseloomustas varasema kroonikakirjutamisega temaatiline ainekäsitlus, laiem ning kriitilisem allikakasutus. Siduvaks lüliks valgustusliku ja romantistliku ajalookäsitluse vahel Herderi vaimus oli Liivimaa kindral-superintendent Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), kes oli kiriku-ja kooliajaloo uurija, kasutas rohkesti arhiivimaterjale. Taunis pärisorjust, kutsus üles kirjutama siinse talurahvaseisuse vabaduse ja heaolu ajalugu. TÜ roll. Taasavamine pani aluse baltisaksa ajaloouurimise professionaliseerumisele. Tugevnes vaimne side Saksamaaga (õppejõud) ja Venemaaga (haritlaste tellija ja teadusuuringute finantseerija).
3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus . Valgustusliku realismi tunnused on segunenud Kreutzwaldi tegevuse üks põhisuundi vararomantilise muinsus- ja pseudomütoloogia rahvavalgustus; maailmavaade lähedane deismile, joontega. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus valgustuslik-demokraatlik. Esteetilistel vaadetel 3 on üldse kõige silmapaistvam dokument lähtekohta: eesti folkloor, Euroopa 19.sajandil, mis on faktirikkas, valgustab mitte
Sai koolitust koolis kui ka kirjanikelt. Lemmikud on Rousseau ja Voltaire. Tuli kirjandusse idüllilise luulekoguga ,,Küla armastus". Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku. Oma loomingulise konseptsiooni arendab välja poleemikana valgustusliku romantismi vastu, mistõttu võib temast rääkida kui pesuehtsast romantikust. Ülejäänud looming oli kristlusega seotud. On ka rojaliste toetavaid poliitilisi panflette kirjutanud. Eksam. 28. mai viimane loeng. viimane eksam. , 4. juuni. 11. juuni korduseksam. 7.5 uus loeng Dickens on väga originaalne autor. Erinevatel aegeadel on olnud inglise kirjanduses kirjanikke kes inimesi karikatuurlikult kritiseerivad. See ei pruugi
Pr revolutsioon polnud midagi uut, vaid vana korra arengu jätk. Selline hoiak tõi maa peale revolutsionistid, mida on imetatud liberalismi veriseks kogemuseks. Saksamaal nimetatakse saksamaa arengut Sonderweg. See termin sai kuulsaks, et taheti näidata, et saksamaa on maha jäänud. Sonderwgiga põhendadatakse, miks sai näiteks Hitler võimule. Tänapäeval tähendab see saksamaa arengut liberaalsuse suunas. Saksamaa oli killustunud ning saksamaa riikide valitsejad olid olnud valgustusliku absolutsmi valitsejad. Preisimaa ja austria kuningas säilitasid oma autoriteedi sellega põhjendati miks jäi saksamaa ühiskond võimukeskseks. 29/4 RIIK 19. saj jõuavad riigijuhtimisse ka kodanikud. Napoleon kui kõige olulisem riigi edasiarendaja, muutis riigi efektiivsemaks, kompaksemaks bürokraatiaks. Corn Laws 1815-1846 inglismaal konservatiivide poolt sisse viidud tariifid viljale, et
Kultuurilooliselt on oluline Masingu ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825), vähese leviku ja kahjumiga leht, kuid omas ajas tõuseb hea keele ja sõnastusoskusega esile, ajalehte on hiljem nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu probleemidest. Masing tähtis eestikeelse kirjasõna soetamise, kirjakeele arendamise, rahvahariduse ja valgustusliku tegevuse, perioodika avaldamise poolest. 12. K. J. Petersoni elu ja looming. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Viljandimaalt isa pärit, Riia kirikuteenri peres sündinud, õppis Riia gümnaasiumis, 1819-1820 Tartu ülikoolis teoloogiat, keeli, hiljem õpetas Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga. Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C
Pärisori vabanes härrustest ajapikku. Bauerbefreiung on talurahva emantsipatsiooon. Termini tõi käibele G.F.Knapp . Knapp peab Bauerbefreiungi protsessi veel pigem 18 saj nähtuseks, 19 saj põhilised sots maj probleemiks on palgatööliste olukord, mitte enam põllumaj probleemistik. Bauerbefreiungi mõistest on Lauri artikkel, mis on kohustuslik kirjandus iseenesest. Põhjused, mmiks pärisorjuse kaot teele 18 saj II p asuti, on palju diskuteeritud ( valgustusliku kirjanduse mõju / propaganda uue korra rajamisest, pr rev mõju). Maj räägiti ka suurest s ots kriisist, kus talumaj ei suutnud enam rahuldada kasvavat maaelanikkonda. Hulk maata tp. Adam Smithi mõju on hakatud rõhutama ( rõhutas, et palgatöö on efektiivsem kui orjatöö , kus on orjal lohisev mentaliteet, laisk j amittemotiveeritud). Liberaalsem aadel hakkas pooldama Thaeri ideid, kes 19 saj alguses oli saksa põllumaj teaduse rajaja, kes selgelt
Õpingud jäid aga pooleli halva majandusliku olukorra tõttu. Hiljem avanes tal siiski edasiõppimise võimalus avatava seminari õpetajaks. 1825.a-l lõpetas gümnaasiumi ja läks Peterburi Arstiteaduse Akadeemiasse. Suundus aga TÜ-sse Peterburi kalli elu tõttu. Juba kreiskoolipäevist kogus ta rahvaluulet. Selleks tegi ta ka pikemaid reise mööda Eestimaad. Ülikooli ajal süvenes ta huvi kirjanduse vastu, suheldes Faehlmanni ja ÕES liikmetega, samuti lugedes Euroopa valgustusliku ja saksa romantilist kirjandust. Ta läks Võrru linnaarstiks ja oli seal 44 aastat. Õhtuti pühendus ta kirjandusee. Abiellus. 3 last. Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus
annaabi.ee 
