Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt
Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige
Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:................................................................................................ 4 Prantsusmaa valgustus:............................................................................................ 4 Voltaire:......
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda.
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas).
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,
saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika
· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused:
................................................................ 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja
SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS".......................................................................................................................5 ,,MIKROMEGAS".....................................................................................................
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil...........
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus.
..............................................................................................................................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi
rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi
Valgustus murrang inimkonna vaimuelus Kui enne oli inimeste peamiseks prioriteediks kõik, mis oli seotud kirikuga, siis 18. saj algab Euroopas suur vaimne liikumine, mida iseloomustab ratsionalism ning empirism, mis muutuvad rahva seas aina levinumaks. Valgustusajastu nimi pärineb esseest "Mis on valgustus?", kus Immanuel Kant ütleb, et valgustus on inimkonna vabanemine autoriteetide eestkoste alt. Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse
t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast. · Uus euroopalik elulaad uus ajaarvamine kristuse sünnist. · Majanduslik reform- riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut hakkas juhtima Püha Sinod (kollegiaalne 1us), See oli võrdne teiste valdkondade kolleegiumitega. Koolihariduses Peterburi loodi Teaduste Akadeemia 1724. a. Peeter esimest võib põhja Euroopas nimetada sarnaseks Louix XIV. Kuna Peeter Esimene oli oma pojas pettunud tegi ta ümberkorraldusi, et keiser võib olla ka naissoost. Valgustusajastu.
Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel
Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad
Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes. René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´.
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31
iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus
Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.
empirism ehk meeleorganite tähtsust rõhutav koolkond 17. Millist Jumala tõestust Descartes pooldas? V: ontoloogilist Jumala tõestust 18. Milles seisneb ontoloogiline Jumala tõestus? V: kuna inimese mõistuses on olemas täiusliku olendi idee, siis tõestab see Jumala olemist 19. Kas inimesel on kaasasündinud ideed, mis pole temaase jõudnud meeleorganite kaudu? V: jah 20. Millised 2 substantsi on olemas Descartes'i arvates? V: vaim ja keha Voltaire (1694-1778) 1. Kus Voltaire sündis? Mis oli Voltaire'i õige perekonnanimi? V: Pariisis, õige perekonnanimi oli Arouet 2. Kes oli Voltaire'i isa ametilt? V: notar 3. Kus koolis Voltaire' õppis? V: jesuiitide kolleegiumis 4. Miks sattus Voltaire Bastille'i kindlusvanglasse? V: sarkastiliste pamflettide tõttu 5. Millise 2 filosoofi teostega tegi Voltaire tutvust, kui ta viibis Inglismaal pagenduses? V: Isaac Newtoni ja John Locke'i teostega 6. Millised olid Voltaire'i usulised vaated
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
