kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse
püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Parlament vabariigi ajal: Hukati Charles I. Kaotati lordide koda ja kuninga ametikoht. 1649
· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme
saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad
o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga
Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele. 1562 puhkes ususõda kuna hugenottide jumalateenistusele tulid peale kuninga sõdalased ja tapsid kõik hugenotid. Hiljem anti hugenotidele teatud vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu
Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud. James I kehtestas parlamendi heakskiiduta makse ning müüs raha saamiseks monopoli õigusi, jättes paljud kaupmehed ja manufaktuurid ilma võimalusest tegutseda. James I ja parlamendi vaheline vaen kasvas ka sellega, et James I näis pooldavat Hispaaniat, keda aga parlament pidas Inglismaa peavaenlaseks. Charles I ajal suurenes parlamendi ja kuningavõimu vaheline vastasseis enamgi. Charles I kuulutas välja sundlaenu, kogudes makse, mida parlament polnud vastu võtnud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isiku-ja omandiõigusi ning võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, mille alusel ei tohi sundida elanikke makse maksma või laene võtma, mida pole kinnitanud parlament. Lisaks rõhutati, et ei tohi vangistada ega vara võõrandada
olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid) - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid Austrias) Tulemus: - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele) Vestfaali rahulepingu tagajärjed: 1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht. 2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik lagunes Saksamaa riikide liiduks.Territoriaalriiklus võitis universaalriigi idee Saksamaal) 3. Euroopa kaardile ilmusid uued suurriigid: Prantsusmaa, Rootsi ja madalmaad (Holland) 4. Pikemas perspektiivis algas uus moodne ajastu ehk järjest suurenev usuline tolerantsus.
riigiks Euroopa mandril,Euroopa suurriigiks sai Rootsi. Põhjasõda(1700-1721)Rootsiga sõdis Venemaa,Saksa,Poola,Taani.Põhjused:võimuvõitlus.Tagajärjed:Venemaa muutis jõudude vahekorda Euroopas, Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu. Hispaania Pärilussõda(1701-1714) Prantsusmaa,Inglismaa.Põhjused: võimuvõitlus,pärandus.Tagajärjed:Suurriikide seast langesid välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus Euroopa poliitikas. Austria Pärilussõda(1740-1748) Preisimaa Austria vastu, Suurbritannia toetas Austriat ja Prantsusmaa Preisimaad.Põhjused: Saksamaa koloniaalvallutused,Friedrich ll keeldus tunnistamast Maria-Theresia pärimisõigust.Sündmused: vallutati Sileesia. Tagajärjed: Preisimaa tõusis Euroopas suurriikide hulka,aksepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda(1756-1763) Suurbritannia ja Prantsusmaa.Põhjused: brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast.Sündmused: Venemaa vallutas 3-ks
tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei eksisteerinud reformatsiooni, võõrausuliste tagakiusamisega taandareneb Hisp majandus. Itaalia jääb varauusajal killustatuks. Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid. Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni
- püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused
Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane,
(alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust
→ valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus) → ametnikkonna kujunemine (armee kasv ; kindlustustööd ; valitsemissüsteemide tõhustamine ; maksud ; mõistusepärasuse väärtustamine → mõistusepärasuse väärtustamine, poliitilise ja kultuurilise invidualismi vastasus. Levik: → Prantsusmaa → Venemaa → Hispaania → Portugal → Taani → Rootsi → Saksa-Rooma keisririigi vürstiriigid ja Itaalia väikeriigid Absolutismi alguseks loetakse, kui kuningas Louis XII asemel valitseb kardinal Richelieu, olles esimene Prantsusmaa minister.
saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal
Parlament tekkis juba 1265. aastal. Koosnes kahest kojast: 1)alamkoda 2)sünnipärasest lordide kojast Inglise parlamentalismi areng on eeskujuks olnud tervele maailmale, kes demokraatiast lugu peavad. 1603 sai soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I 1) ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid 2) pidas ennast seadustest kõrgemaks 3) pooldas absolutismi 4) soovis välja astuda parlamendi vastu järgmine kuningas Charles I (1625- 1649) 1) nõudis makse, mida parlament polnud kinnitanud 2) kuulutas ennast parlamendist sõltumatuks. 1628 parlament andis välja Õiguste Petitsiooni 1) maksud ja laenud, mida parlament pole kinnitanud on kehtetud 2) kedagi ei tohi vangistada ega vara ära võtta ilma kohtu otsuseta 1629 saatis kuningas parlamendi laiali. Charles I vastu puhkes ülestõus ja tal puudus raha selle maha surumiseks. 1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat.
rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil...........
Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem
sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende
toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon. iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine); tekkis ka ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist, usuline ideoloogia jäi tahaplaanile; rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks; üha suurema tähtsuse omandas teadus, mis hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius, edusammud koolihariduses.
Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta.
John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel
maale jõudvat päikesekiirgust. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange.
Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18
tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled 3 sündinutest. 15 aastase keskmise eluea prognoos oli 16. sajandil 57 ja naistel 38. 18.
5. Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6 1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu
Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 1649. Pikk parlament, kodusõda, kuninga hukkamine Inglismaal. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. a. parlamenti uuesti kokku kutsuma
Prantsusmaale au ja kuulsus. Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja oskustöölised, lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse maadesse, kus neid lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes'i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Versailles` õukonnaelu: 1682
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
