õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur
Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Paljuneb eostega. Eoskupar asetseb lehtedeta oksa pikendusel (ebajalg). Võivad ka vegetatiivselt paljuneda varre ja oksa pistikutega või võsunditega. Kasvab niisketes ja märgades kasvukohtades, võivad kasvada ka vees. Valguslembesed ja Toitainete suhtes nõudlikumad liigid kasvavad madalsoos ja soometsades, vähemnõudlikud siirdesoos ja rabametsades ning kõige leplikumad rabas ja rabametsades. Valguslembesed taimed vajavad kasvamiseks happelist keskkonda ja suurendavad ise keskkonna happesust, lubjasisaldus pinnases mõjub sageli hävitavalt. Eestis kasvab 37 liiki, kellest sagedasemad on 15. Liikide määramine keeruline ja nõuab mikroskoopi. Huvitavat:
inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Eri taimeliikidel on erinev nõudlus. Näiteks valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas) 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline
· Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
Puitu kasutatakse kas kütteks, tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks. Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paju paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Pajud on valguslembesed. Kasvamiseks pajule sobivad kõige paremini parasniisked ja niisked mullad. Liigniiskust taluvad nad hästi, kui sellega ei kaasne öökülmaoht noortele taimedele. Veekogu lähedal võivad istandusele kahju tekitada koprad; Kasutatud allikad: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.htm www.eestiloodus.ee/artikkel1347_1346.html http://www.erm
metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata Mitme aastane suvehaljas rohttaim Vilion kõverdunud nokaga 4-5 mm pikkused paljad pähklikesed Vars: paljas või väheste karvadega Paljunemine: seemnetega või vegetatiivselt risoomiga Metsülane (Anemone sylvestris) Rahvapärane nimetus: anemoonid, kitsesilm, siidlill, surmalill Õitseb mais-juuni
valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda. Valkjas-punane - Juurestik maapinnalähedane, mükoriisaga värvus. Ühe ja kahekojalised. - Niisket, kerget, värsket liivapinnast
) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset? Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid
*atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat .
Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad. Viimased on ka võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes. Kibuvitsast saavad tolmeldavad putukad nektarit. Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida
Ökoloogia Maapinnani jõuab lühilaineline kiirgus, mis jaguneb: UVkiirgus alla 380nm: Väikestes kogustes soodustab Dvitamiini tootmist, suurtes kogustes kahjulik Nähtav valgus 380750nm Vajalik fotosünteesiks ja loomadel nägemiseks Infrapuna e. soojuskiirgus Soojuskiirguse abil tõstavad kõigusoojased oma keha temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad)
harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade poolest, samuti on oluline taimede leplikkus kasvutingimuste suhtes. Eelistavad heaks kasvuks päikeselist paika ning mitte väga viljaka pinnasega kohta
õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist
Mõttes seostatakse kiviktaimlat sageli päikesepaistelise asukohaga, kus üldreeglina on väga soe ja kuiv. Tegelikult võib kiviktaimla rajada kuhu iganes, ka väga varjulisse kohta. Väga kobe ja kerge muld ei ole valjus kasvavatele taimedele sugugi halb, kuigi varjulist kohta eelistavad taimed vajavad sageli palju niiskust. Mäestikutaimede heaks käekäiguks tuleb eelnevalt teada, kuidas nende kasvukoht võimalikult meelepäraseks muuta. Enamik alpitaimi on valguslembesed, seega on eelistatumaks kohaks päevaringselt päikesele avatud ala. Ideaalne alpiaia koht on päikesepaisteline ja liivane lõuna või läänenõlv, mida ei kata puude oksad ega õhtused pikad varjud. 5 Alpiaia stiilis võib taimestada kõnnitee plaatide vahesid, treppe, terasse, et neid siduda aiaga ja elustada suuri kivipindu. Sinna tuleks valida tallamiskindlaid
inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi
fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. – mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega? Süsihappegaasi molekulid paiknevad nii hõredalt! Miks on lehed poorsed? Fotosünteesi tähtsus • Taimesse talletub päikese energia. • Tekib orgaaniline molekul – glükoos • Fotosünteesi vaheproduktidest teeb taim kõiki teisi orgaanilisi aineid. • Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud
b)oodates 2 aastat a)Raiesmiku kohese kultiveerimise üks eeliseks on see, et väheneb oht rohttaimede poolt kuid puuduseks on kindlasti raiejäätmetepõletamise ja ülejäänu laialijätmisega suviseks kuivamiseks vähendame kärsakaohtu,kuid see jääb kaheks aastaks püsima. b)Oodates aga 2 aastat peaks olema kärsakakahjustuse oht möödas.Kuid selle puuduseks on see, et peale varjava puurinde likvideerimist on jõuliselt ja rohkesti tekkinud valguslembesed rohttaimed(eriti kastikud),mis võivad tugevasti varjutada kultiveeritud taimi ja hooldamistööde maht on järgnevalt suur. 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? Kõige varem kultiveeritakse varakult sulavate ja kiirestikuivavate muldadega alad- sambliku ja pohla kasvukohatüüp liivmuldadel ning leesikaloo- ka kastikulootüüp paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele. 5
Talvist lisasööta tehti siis lehisvihtadena (lehtedega peenemad oksad). Neid oli parem saada hõredalt kasvavatelt puudelt. Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j., massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum niidutaimkatte kujunemine. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Luha- ehk lamminiidud Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-
Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega KASK Betula Mullastik- VIST viljakat mulda Niiskus- Valgus- talub varju Haljastusväärtus- kasutatakse paljusid liike ja sorte Puu võra- Lehed- heitlehised, Õied- ühesugulised, urbadena, Viljad- kahe tiivakesega pähklike LEPP Alnus Mullastik- nõudlikud Niiskus- ei talu seisvat kõrget põhjavett Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- haljastuses eriti tähtsust ei oma, ainult üksikute puudena kasuatatkse Puu võra- Lehed- saagja servaga lihtlehed Õied- ühesugulised, Viljad- üheseemneline lapik pähklike, kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga HUMALPÖÖK Ostrya Mullastik- sobib ka väheviljakatele Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse pargipuuna 1 Puu võra-
Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka
ädallill ja sügiseti sügisene seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised. Valgus Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub. Kuigi tuntud on ka puurinne, esineb viimast ikkagi tunduvalt vähem. See omakorda annab võimaluse väga mitmetele taimedele, sest mugavad kasvutingimused on nii varju- kui ka valgust armastavatele liikidele. Valguslembesed on näiteks harilik jalakas ja harilik haab, varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht,
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas)
o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus.
..-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd
Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Millised taimed kasvavad metsas? Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Kuidas kujunevad metsad? Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest
: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit? · Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. · Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2. Lamminiidud · 3. Rannikuniidud · 4. Soostunud niidud Millised taimed kasvavad niidul? · Niidutaimed on enamasti valguslembesed taimed. · Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. · Niidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Aruniidud: · Levivad kuivadel või parasniisketel aladel. · Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb nimetatakse niitu puidniiduks · Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas · Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord Eestis- 74 liiki soontaimi ühel m2
Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks
kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon
Valguskiirguse mõju Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt
tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30%, kuusik 18%, põllukultuurid 10-35% (kuiv muld peegeldab tagasi 18-24%, märg muld 11-16%, liiv 18-40%, lumi 30-95% temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, pärn, pöök, jugapuu). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas). Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). 5.2 Mets ja temperatuur. Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuurikahjustused metsapuudel - metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad
Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask, jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. Kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 15. Osa produtsentide (rohelised taimed) poolt toodetud biomassist tarbivad esmased (taimtoidulised loomad) tarbijad toiduks. Seda kasutatakse uute, oma keha talitlemiseks vajalike ainete sünteesiks ja energia saamiseks
Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni.
tulikaliste sugukonda kuuluvad taimed. Korjates peab arvestama, et kui taime mahl jääb kauemaks nahale, siis põhjustab see vesivillide teket. Nagu paljud teised kevadlilled, koguvad ka võsa- ja kollane ülane juba eelmisel suvel oma maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata. Sinilillega võrreldes kulub ülastel õide puhkemiseks siiski rohkem aega, sest nemad kasvatavad kõigepealt varre ja lehe ning alles seejärel õie. Kuna ülased on valguslembesed taimed, peavad nad õitsemise lõpetama enne, kui võsa- või metsaalune puulehtede ilmumisega hämaraks muutub. (Lisa 1. pilt ülasest). Varsakabi (Caltha palustris) konnakapsas, ahunalill, kanakool, latiklill Aprillis, kui lumesulamisvesi ei ole jõudnud veel maasse imbuda ning jõgede ääres on üleujutus, hakkab õitsema ilusate suurte kollaste õitega varsakabi. Ta on niiskuslembene taim 8
kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Suurem osa neeldunud kiirgusest transformeeritakse soojuseks ja läheb vee aurustamiseks. Orgaanilise aine moodustumiseks kulub vaid 1-2% lehtedelelangenud kiirgusest. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valguspuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusnõudlikum ta on. Valgusnõudlikud – e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab) Varjutaluvad – e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök) Poolvarju taluvad – vahepealse varjutaluvusega liigid (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkus arvestades reastada järgmiselt: 1.Lehis 5.Tamm 9.Jalakalised 13.Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3.Mänd 7
koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk,
Lõunapoolsete liikide üleviimisel põhja poole kestab vegetatsiooniperiood pikalt ja puitumata võrsed kannatavad sageli külma all. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1
kauplustes. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel ? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid o Troposfäär o Stratosfäär o Mesosfäär o Termosfäär o Eksosfäär Atmosfäär *50% õhu massist paikneb 5,6 km paksuses kihis
Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14
klorofülli molekulid). b) pimedusstaadium - toimub nii valguses, kui ka pimeduses. Pimedusstaadiumi eest vastutavad stroomas leiduvad ensüümid. Kloroplastide jagunemine : 1. arenevad proplastiididest. 2. kujunevad teistest plastiididest välistingimuste mõjul. 3. paljunevad jagunemise teel. Tingimused, mis mõjutavad kloroplastide arvu rakus : *valgustatus *sõltub koe tüübist(sammaskoes on enimkloroplaste) *taime kasvamiskohast. (varju ja valguslembesed taimed.) Plastiidide üleminek : 1. viljade küpsemisel(kloroplastid -> kromoplastid) 2. porgandi säilitusjuures, mis ulatub mullast välja (kromoplastid -> kloroplastid) 3. Kartulimugulates valguse toimel. (leukoplastid -> kloroplastid) 4. Pimeduses rohi närbub (kloroplastid -> leukoplastid) Rakutuum : *esineb teatud eluetapil kõigis päristuumsetes rakkudes. *Tuumade arv : 1. mingil elujärgul tuum puudub (punased verelibled e. ERÜTROTSÜÜDID) 2
vahel puistus nimetatakse puude korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik taluvad temp. langust kuni -15 0 C: ranniksekvoia, diferentseerumiseks. põhjust: hukkub, seda valgusenõudlikum ta mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid erinevad. Ka ühe puu järglased on pärilikult kask, mänd, haab). külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed) Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. (põhjustatud risttolmlemisest). jugapuu, pärn, pöök)
ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks
on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate valgustingimustega on kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10
Albeedo sõltub pinna iseloomust, päikese kõrgusest jt. teguritest. Näiteks kuiv muld peegeldab tagasi 18...24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4
niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad. Millised taimed kasvavad niidul? Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi.
annaabi.ee 
