pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. 3. MUUSIKALISED ETTEVALMISTUSED Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis valiti kõrgemad aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viidsid. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest leid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud, lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest.Kokku oli 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm
orelimängijana ● 4. Augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga ● Suri Viinis 1791.aastal ● Oma viimastel eluaastetel komponeeris osa oma tuntuimatest teostest Looming ❖ Kokku on loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose ● “Allegro” ● “Figaro pulm” ● “Võluflööt” ● Sümfoonia Nr. 40 ● Sümfoonia Nr. 41 ● “Türgi marss” Huvitavat Ta on üks universaalsemeid muusikuid, suutes teha originaalseid teoseid väga erinevates žanrites. Vaimulikest teostest on kõige kuulsam Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. https://www.youtube.com/watch?v=kCLHJIV8V-Y Kasutatud allikad ● http://www.britannica.com/EBchecked/topic/395455/Wolfgang-Amadeus-Mozart#toc15610 ● http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart ● http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_areng.htm
väljapaistvamate muusikute hulka • Isa lõi Wolfgangile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused Lapsepõlv ja õpingud • 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees • Algasid pikad ja kurnavad kontserdireisid • 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema • 1787 suri Mozarti isa Vokaalmuusika • Ooperid “Haaremirööv” (1782) “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787)
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine
aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad, loominguperioodid · 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) · 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu · 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks · Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli · 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema- Anna Maria Mozart
1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju.
KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. Nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. MONTE CASSIONI KLOOSTER- Benedictuse rajatud klooster, mille eeskujul loodi läände veel teisi kloostreid. POITERS’I LAHING- kokkupõrge frankide ja araablaste vahel. Hiljem tekkis Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. VERDUNI LEPING- leping Karl Suure poegade vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi 3ks
Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku
1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 8-aastasena esimene sümfoonia 12 aastasena esimene ooper "Teeseldud lihtsameelsus" Pariis, London, Viin, Itaalia 1763-1773 Reisimine- Kohtumine kuulsate muusikutega(Johann Christian Bach) Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. Hinnatud klaverivirtuoosina Sel ajal parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Keskendus ooperile ("Teatridirektor"; "Figaro pulm") Kuulsus haripunktis, kuid ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike
milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid,
Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust
Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium
pandi kirja kõik töövõimelised talupojad, korraldati iga 7-8 a. tagant Vakuraamat - selles peeti arvestust, kui palju talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised. Manufaktuuri omanik ei pruukinud käsitööst midagi teada konsistoorium- ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest jailmikutest. Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. aa, see et õpi saksakeelsed linnade nimed ka selgeksn nende eest saad töös 5 p
,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa. *Ta on loonud 41 sümfooniat. *Ta sündis 1756.aastal ning suri 1791.aastal. *Ta sündis perre seitsmenda lapsena. *Tema sünnilinnaks on Salzburg. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Hakkas juba lapseeas esinema palju ning reisis ringi Euroopas. *1770.aastatel komponeeris Mozart kõige suurema osa oma vaimulikest teostest. *Hiljem ilmusid orkestrimuusikasse dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. *Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787.a sõidab Beethoven Viini ja kohtub Mozartiga. *Sündis 1770.a detsembris, Bonnis.
· Hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi. Usupuhastusliikumine levib teistesse Euroopa maadesse. Defineeri e selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Dogma - on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse. Kalvinism Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool. Presbüterlane Shotimaa Kalvinistliku kiriku pooldaja Konsistoorium - ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust.
Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae
ametis ka tema isa. 14- aastaselt võeti Mozart Itaalia reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ja rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1773. tuli Salzburgi vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske iseloomuga (“valgustatud despoot”) ega võimaldanud enam reisida, tekkisid vastuolulised suhted. Noor helilooja pidi alluma õukonna reglemendile. Kuid sel aastakümnel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest, milleks olid missad ja motetid. Toimus ka stiilimurrang loomingus („tormi ja tungi liikumine“), tulid välja dramaatilisemad jooned, jõulised karakterid ja isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt.
Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal
Kirik ja vaimulikkond Prantsuse revolutsioonis Generaalstaatide valimisel rahvaesindusse pääsenud vaimulikest 200 olid lihtsad külavaimulikud, kes pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine
Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal
ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algusest peale püsivalt vaenuliku ja koloniaalse iseloomu. Siinse feodaalse ühiskonna 3 privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid prantsuse, soti, iiri, tatari jt
Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Nii sai raudteeühenduse Pärnu Valgaga,
savinõudele juba erinevad mustrid. Nendes kultuurides tekkinud algne põlluharimine ja karjakasvatamine jäävad Eesti aladel kestma sajandeid. Meie kultuuri mõjutas ka tekkinud kaubavahetus teiste rahvastega ja ränded. Haridus Konkreetne haridus puudub, kuid Keskajal hakkas haridus aina rohkem inimesed arenevad loodust tundma tähtsust omandama. Vaimulikest õppides ja töötades. Distsipliin oli algselt asutustest arenesid esimesed koolid. väga nõrk ja arenemisjärgus, kuid Katoliiklike ja luterlike koolide loodusest õppisid inimesed ettevaatlikust, põhimõtted olid väga erinevad. kannatlikust, austust ja ka hirmu. Katoliiklike koolide põhieesmärgiks oli
Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks
hobuseid ja veiseid ei kasutatud.. 12. Ristiusk, nisu, puuvill, raud, alkohol, tulirelvad, hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike
Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest - Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat (liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr
Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 21. Parlament Inglismaal: · Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest. · Alamkoda oli moodustatud valimiste teel kodanlastest ja maa- aadlikest. Kaks olulisemat parteid: · Toorid-esindasid vana maa-aadlit(hiljem konservatiivid) · Viigid-esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust(hiljem liberaalid) Miks oli vaja 1830. Aastatel ellu viia parlamendireform? · Valimissüsteem oli aegunud · Probleemiks olid pehkinud kohad ehk piirkond, mis olid jäänud inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti
5. Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. 6. Vanausuliste all mõeldakse enamasti Peipsi lääne- ja põhjarannikul elavaid venelasi, kes olid mõisnike juurest põgenenud sunnismaised talupojad või õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud. Eestis on nad elanud juba aastasadu. Nad olid reformidele vastuseisjad ning nende ideoloogias on palju ühiseid jooni protestantlike usulahkudega. 7. Eesti kultuuri tutvustus: a) Ameeriklasele: Eesti-pisike täpp maailmakaardil kuid siiski märgatav
Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja- aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete- vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Zanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas. Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. Ooperitest oli üks tuntumaid "Don Giovanni". Kuna lool on dramaatiline lõpp, ja mängus üleloomulikud jõud, pole see koomilise ooperi jaoks tavaline süzee. Da Ponte nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikalise opera buffa, operia seria ja singspieli stiili
Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes. Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid
kaasaegsed on nimetanud "valgustatud despoodiks" Ta nõudis Mozartitelt alates 1773.aasta algusest ka teenistust Sellega said läbi lõputud ametipuhkused Noor Mozart, harjunud publiku imetlusega, ei suutnud toime tulla allumisega õukonnareglemendile Taoline konflikt sõltumatu kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukonna vahel on ajastule iseloomulik Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sel perioodil komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teostest: 14 missat, neli litaaniat, kaks vesprimuusika tsüklit, kirikusonaate jpm. Stiilimurrang loomingus, tihti seostatud ka "tormi ja tungi" liikumisega: teostesse ilmuvad dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sellest perioodist ebaõnnestumisi nii töises kui isiklikus elus Pakkus end 1777 Mannheimi õukonna teenistusse, kuid pakkumine lükati tagasi
ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". Paljud vaimulikud suurvormid on lihtsas helikeeles, et neid saaksid laulda ka mitteprofessionaalsed koorid. Nakatav rütm ja väga lihtne helikeel on teinud ka paljud tema vaimulikest lauludest ülipopulaarseiks, nagu näiteks laul "Kiitkem südamest Mariat". Urmas Sisaski töötuba nii loeng-kontsertite, astronoomiliste vaatluste kui ka loomingu jaoks. Urmas Sisask on öelnud, et teose kirjutamiseks ei ole Tal vaja muud, kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas Ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui Tal
koolmekoha juurde,sadamapaika või mujale.Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks. 3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest 4)Mida tead mustast surmast 5)4 ristisõja erinevus eelmistest 6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest 7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt
päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda
14- aastaselt võesti Mozart Itaalia reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ja rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1773. tuli Salzburgi vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske iseloomuga ("valgustatud despoot") ega võimaldanud enam reisida, tekkisid vastuolulised suhted. Noor helilooja pidi alluma õukonna reglemendile. Kuid sel aastakümnel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest, milleks olid missad ja motetid. Toimus ka stiiimurrang loomingus (,,tormi ja tungi liikumine"), tulid välja dramaatilisemad jooned, jõulised karakterid ja isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt.
taotlesid endale suuremaid õigusi; mõningane kodanlik areng oli tekitanud vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel; Välispoliitilised probleemid: vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga; Generaalstaadid Generaalstaatide(seisuste esindused) koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused; Riigivalitsemise alal oli esimeste põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused; kolmanda seisuse eesmäärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest; Aadel omakorda nõudis vastupidist-oma õiguste laiendamist Richelieu ja kuningavõim Piiskop; ta oli kuningas Louis XIII usaldusalune ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja; pani aluse prantsuse absoluismile; hugenottide vastupanu mahasurumine; itendandid- seati kohalikuks valitsemiseks Mazarin ja fronde Fronde-võimude vastu tegutsemine; Mazarin oli Lois XIV ema Austria Anna armuke; tema sai riigi tegelikuks valitsejaks; Absolutism Louis XIV ja Loius XV valitsusajal
Itaaliasse. Mozarti võeti seal vastu kui tippheliloojat. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. Bologna Muusika Akadeemia võttis Mozarti oma auliikmeks, seal õppis ta kuulsaima muusikaõpetaja Samarantsi juures. 1772.a. tuli Salzburgis võimule piiskop Coloredo, kes oli väga range ja nõudlik inimene, ta nõudis Mozartilt täpset teenistust. Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid) ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. ( Roomas, on müüt, et Mozart osales Allergi's Misere esinemises. Ta tahtis noote saada, kuid kui keegi ei nõustunud talle neid andma ning ta kirjutas muusika peast.1770 oli Mozarti esimene peamine ooper, Milanos. 1772 määrati kontsertmeisteriks orkestris Archbishopis Salzburgis ). 1777 1778.a. tegi Mozart reisi koos emaga Saksamaale Manheimi, seal armus ta 16
Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja
1610.aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik
õnnetu armastuse, tänu millele ta kirjutas nii palju klaveriteoseid. Peagi tekkisid esimesed märgid kõrvakuulmise halvenemisest. Oma teoste kõige viljakama perioodi elas ta kurdina, kuid sõltumata kurdistusest kirjutas ta edasi. Sel ajal kirjutas ta oma kuulsaima toesed "9. sümfoonia". Kurdina tõmbus ta teistes eemale. Beethoven kirjutas kaua ning lihvis iga väiksematki detaili. Ta kirjutas 5 klaveri kontserti + lühipalasid ja variatsioone. 32 klaverisonaati, ühe ooperi "Fidelio", vaimulikest teostest "Missa solemnis", 9 sümfooniat. Samuti on ta Euroopa Liidu hümni looja.
Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt üle muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased. Tüli korral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele ja see ristiusk tuli neile niimoodi kasuks. 6.Milles seisnes kiriku tähtsus? Juba vanaaja lõpul oli enamik rooma keisririigi elanikke vastu võtnud rstiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista
Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail
Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu „Eesti Laulik”. Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. 5 J.V
d) vokaalsümfoonia 20. Nimeta W.A.Mozarti loomingu muusikalise eeskujud ja mõjutajad. Mõjutasid - Leapold Mozart, J.C. Back Eeskuju – F.J. Haydn 21. Ülevaade W.A.Mozarti elukäigust. Sündis 27. jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. 1761 aastal pani tema isa kirja tema kaks väikest klaveripala. 1762 aastal korraldas isa last esinemise Münchenis Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikkad kontserdireisid. 1773-1781 Saltzburgi peapiiskopi õukonnas (seal komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) 1781-1791 vabakutseline elu Viinis. 22. Ülevaade W.A.Mozarti loomingust ja muusika iseloomustus. „Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, 41 sümfooniaid, 27 klaverikontserti, instrumentaalsonaadid. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Julge ja järskude kontrastidega. 23. L. van Beethoveni loomingu ülevaade žanrite kaupa. Klaverimuusika • Alustas karjääri klaverivirtuoosina; klaver jäi talle olulisimaks pilliks
Amadeus alustas väga noorelt. Tema isa Leopold juhtis tugevalt poja muusikalist arengut. Tema kohta öeldakse, et ta oli geniaalne improvisaator, haruldase kuulmisega ja fenomenaalse mäluga. Juba 5-aastaselt kirjutas ta oma esimesed palad. 6-aastaselt alstas ta kontserdireisidega mööda Euroopat. 9- aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia,10-aastaselt esimese ooperi. 1773.-1781. Töötas ta Salzburgi peapiiskopi õukonnas ja seal komposeeris enamiku oma vaimulikest teostest. Seejärel oli ta Viinis vabakutseline. Kui Mozart oli 14-aastane, tegi Paavst temast Kuldkannuse rüütli. See oli väga eriline tunnustus. Tema loomingut peetakse väga mahukaks, dokumenteeritud on üle 600 teose. Neist on 41 sümfooniad ja 27 on klaverikontserdid. Oma esimese kvartetikogumiku pühendas Mozart Haydnile, keda ta austas väga. Tema täitsaimaks vaimulikuks toeseks peetakse "Reekviemi". Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas vaid mõni kuu enne
John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult
teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile. 10. Merle Lend `` Vaimulikud laulupeod.`` (2010) - Merle Lend annab ülevaate üleriigilistest vaimulikest laulupäevadest ja -pidudest, otsib vastuseid küsimustele: millal ja kus sai see traditsioon alguse, kuidas nad toimusid ning kuidas jätkuvad tänapäeval. Raamatu eesmärk on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid. 11. Vardo Rumessen `` Lisandusi eesti muusikaloole.`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest
3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused
vaid kolme kuuga. Tundub lausa uskumatuna, et kogumikule ,,Eestirahva 50-aastase Juubelipiddo-Laulud" andis Liivimaa konsistoorium lõpliku trükiloa alles 20. aprillil ja Tartu tsensor kinnitas selle 5. mail. Kui juurde arvata veel trükkimise ja laialisaatmise aeg, siis ei saanud noote tervikuna kasutada rohkem kui kuus kuud. Laulupeo repertuaar sisaldas 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Vaimulikest paladest tulid esitusele B.Kleini kantaat ,,Jumal on suur", F.Brenneri laul ,,Taevas ning maa kaovad", C.Palmeri ,,See on kaunis, lõbus ja hea", L.v.Beethoveni ,,Kõik taevad laulavad Jehoovale kiitust" ja W.A.Mozarti ,,Tere, tere, Jeesus Kristus". Ilmalikest paladest lauldi F.Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", C.Kollani ,,Mu meeles seisab alati", A.Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel
annaabi.ee 
