Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi
10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat
2012.aasta uuringus selgitati välja, et 12% euroopa elanikest on protestandid. Eestis on protestante umbes 600 000. Kultuur. Kuigi reformatsioon on usuline liikumine on siiski tugev mõju ka teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud juhtivad positsiooni( nt: piiskopid ) protestantlikus kirikus. Kuna taheti, et kõik kiriku liikmed oskaksid Piiblit lugeda, siis hakati suurt rõhku panema haridusele. Sotsiaalne õpetus Protestandid on rajanud haiglaid, kodusid puudega inimestele ja vanuritele, haridusasutusi ja organisatsioone, mis pakuvad abi arengumaadele. Pühendunud protestandismi liikmed oli
Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood.
a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus: · Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili,
tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Prantsusmaa Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks)
Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel
6. Oli oluline selle poolest, et ta oli üks esimesi, kes pööras Eestis pilgu sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide poole. 1904. aastal sai temast Tartu muusikaelu üks juhtfiguure. Paraku jäid aga Eesti muusikamaailma piirid tema jaoks kitsaks ja ta läks välismaale, kus ta oma teostega samuti kuulsust kogus. 7. Olulisemad zanrid Artur Kapi heliloomingus olid sümfooniad, mida ta kirjutas viis tükki, mis on sümfooniate kohta üsna suur arv. 8. Kreek kirjutas rohkem vaimulikel rahvaviisidel põhinedes, Saare loomingus oli aga tähtis koht loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei
samuti raamatukogudee võrk. Lourre muuseum Ühiskondlikud suhted Kaoati seisuslikud eesõigused Inimestel oli vabadus ja kõik olid võrdse, see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele Üldiseks kõnetusvormiks sai „sina“ Religioon Püüti vähendada kiriku mõju Usuvabadus Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused Hävitati religioossed sümbolid Vaimulikel anti korraldus kiiresti abielluda Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? Ta arvestas rahva arvamusega Tal oli väga suur ja hea armee Muutis ümber seadusandluse 7
ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna
polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII
paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII.
Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes
1799 ning seejärel uusrikastele (direktoorium) rahvaesindus; kiriku Seadusandlik Korpus lahutamine riigist Viiesajanõukogu (kirik majandas ennast (alamkoda) ja ise, kirikul ja Vanematenõukogu vaimulikel pole mingit (ülemkoda). rolli valitsemise Vahepeal oli ka mingi juures), kohtu Revolutsiiniline pidamine seaduse Tribunal alusel 1795 uus põhiseadus. 1
nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad,
Katoliiklus on ristiusu peamistest vooludest vanim ja rohkearvulisima järgijaskonnaga (levinud nt kogu Ladina-Ameerikas, Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Iirimaal, Poolas, Leedus, jne). Katoliku kirikut juhib Rooma paavst (aastast 2005 on selleks Benedictus XVI ehk Joseph Ratzinger). Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole
- suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma Püha vaim lähtub isast Püha vaim lähtub isast ja pojast Abielu keeld vaid kõrgvaimulikel Abielukeeld kõigil vaimulikel - ikonoduulid ( ikoonide austajad, ikooniteenijad, nende arvates pühapiltide ehk ikoonide austamine lubatud) ja ikonoklastid (ikoonide mittelubajad, ikoonipurustajad, 730. a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel
Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks olid siis käsitöölised, teenijad jne olid ilmalikud, aga ei välista ka seda et nende seas vaimulikke polnud. Kloostri omad kandsid musti rüüsid ja poolvennad kandsid halle rüüsid. Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid. Vaimulikel naistel olid seljas nunna rüüd. Filmist saab aru, et tegemist on keskaja filmiga, kuna riietus, relvad ja üldine olustik filmis on keskajale kohane. Relvadest olid kasutusel mõõgad, pistodad, vikatid, pussnoad, väikesed käsirevolvlid pika toruga ja odad. Ajastu arhitektuur on seevastu väga erinev, kuna film on üles võetud eri kohtades. Näiteks Tallinna Vanalinnas, kus ehitised on tänaseni säilinud.
kehtima, kardeti vabaduse levikut. Esialgu sai Prantsusmaa Preisi vägedelt lüüa, kui pärast rahva kokku kutsumist vallutati Madalmaad, Itaalia ja Saksamaa. Tekkis hääd lause: ,, Rahu hurtsikutele, sõda paleedele". 2. Prantuse revolutsioon tõi endaga kaasa tähtsamate isikute inimestesõbralikuma suhtumise kodanikesse, mis muutus viisakaks kõnetusvormiks. Loobuti usust ja kirikuvõimsut, vaimulikel kästi abielluda ja religiooseid sümboleid hakati hävitama. Kui hiljem selgus, et sunniviisiline usuvabastamine toob kasu asemael hoopis kahju. 3. Üleriigiline raamatukogude rajamine ; Louvre'is hakati säilitama kultuuri(maalid, skulptuuri jne.) ; Loodi rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsela arhiivindusele ; kasutusele võeti meeter mõõdustik kümnend süsteemi alusel ; barbaarsus ; poliitika. 4
Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele. Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele. Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga, sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni. Üle Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud. Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid. 17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis
valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad: Antoine de Bouebon, tema poeg Henri, prints Louis de Conde ja admiral Gaspard de Coligny. Teised absolutismi vastased tahtsid säilitada oma vanu õigusi ja neid juhtis perekond Guise. Mõlemad tahtsid haarata võimu riigis enda kätte ja nende vahel tekkis vaen. Samal ajal kasvas ka tõsiusklike hugenottide arv. 16. sajandi keskpaigaks oli neid umbes 400 000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. Kaotati kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikel oli nüüd kohustuslik must kuub. Teel kodusõdadele katoliiklaste ja protestantide vahel olid pidevad konfliktid. Katoliiklased levitasid hugenottide kohta juttu ja protestandid omalt poolt hävitasid kirikuid, pilte, kujusid ja tapsid katoliiklasi. 1559. aastal lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560 sai kuningaks Charles IX, kes oli siis alles kümneaastane. Seepärast hakkas tema asemel valitsema leskkuninganna Katariina di Medici
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz.
Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. 1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau, kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid reforme (ebaõnnestunult). 1913 valiti presidendiks raymond Poincare, kelle juhtimisel valmistuti sõjaks Saksamaaga. Prantsusmaa välispoliitikas toimusid järgmised sündmused:
tihedad. Hiljem hakkas ta juuksekasv siiski märgatavalt hõrenema ning tal ei jäänud muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise kord. Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, edaspidi ilmusid parukad "Lõvilakk" ja "Puudel", mis otseselt viitasid nende loomade väljanägemisele. Parukad kasvasid ka kõrgusesse, millega Louis XIV pikendas oma lühikest kasvu. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni JUUKSED NAISED Louis XIV noorukipõlve perioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud XVII sajandi 60. aastast levis tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat - Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi
hakkas pandma parukaid. Sellega seoses kehtestas ta ka üleüldise parukakandmise korra. (3) Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, kuid edaspidi ilmuvad parukad, said endale nimeks ,,Lõvilakk" ja ,,Puudel". Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse (3) Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni. (3) 17. sajandi 60. aastast levis naiste seas tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. Ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuna kuningale selline song meeldis, siis asuti teda otsekohe jäljendama
kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli:
SEISUSLIK KORD: NB! Keskajal olid inimesed jaotatud 3 seisusesse e. inimeste rühma: neil oli ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus: I seisus vaimulikud kuni 13.saj. tavaliselt feodaalide nooremad või füüsiliselt nõrgad pojad (NB! seaduslikud järeltulijad tsölibaadi nõude tõttu vaimulikel puudusid) alates 13.saj. pärines enamus vaimulikke linlaste ja talupoegade hulgast ülesanne- kanda hoolt inimeste hingeõnnistuse eest privilegeeritud ja maksudest vabastatud II seisus feodaalid e. elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma aadlikud võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine
päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kirikuhoone Jumalateenistuste väärikaks pidamiseks oli vaja pühakodakirikut. Kirik tuli ehitada uhke ja vastupidav, selle müürid pidid olema ilusatest kividest hästi laotud. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas
Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma ja et mehed ei hülgaks naisi
1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud kirikud puhastati pühadest piltidest, kloostrid saadeti laiali, kirikumaad riigistati. Piibel ja jumalateenistud muutuvad rahvuskeelseks. Pihist, pühakute säilmete kummardamisest ja palverännakutest loobuti (va anglikaani kirikus). Vaimulikel must-valge riietus, pöörduti tagasi algkristluse poole (kalvinism,vaesus, lihtsus), anglikaani kirikus sai kirikupeaks kuningas ja Canterbury peapiiskop. J.Calvin muutis Sveitsis jumalateenistuse Prantsuse keelseks, rajas Genfi ülikooli. Ta seadis ranged käitumisnormid, keelas lõbustused, nõudis vaimulike tumedat riiestust, inimese saatus on ettemääratud, algkristluse juurde pöördumine. Ei pidanud armulauda tähtsaks. Peateos „Ristiusu õpetus“- predestatsiooni idee
Martin Luther: Elu, tegevus, vaated: Ta oli päris Saksimaalt, isa soovil oleks pidanud õppima juristiks, aga ta läks Wittenbergi teoloogiat õppima. Ta ei pidanud indulgentside müümist õigeks. Ta lõi 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis laialdaselt levisid. Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel, tunnistas vaid armulauda ja ristimist, vaimulikel oli õigus abielluda, oli kloostrite vastu, tõlkis Piibli saksa keelde. Ta kuulutati lindpriiks. || Toonane paavst Leo X Medic suhtus alguses ükskõikselt sellesse. Talle meeldisid ilmalikud huvid. (teater, maskeraad). Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Kui paavst viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, oli juba hilja. Katoliku kirik Lutheri õpetus
Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista. Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri.
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati
peale jumalariik. (ajaliku maailma lõpp) -Puhastustuli kannatused, mis aitavad patte lunastada ja paradiisi pääseda. Puhastustuli saab osaks neile ristiusulistele, kelle patud pole väga suured 7. 1054 Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054 paavst oma saadiku patriarhi juurde lahendusi leidma, aga mindi tülli KIRIKULÕHE 1. katoliku, ladina keeles, paavst, vaimulikel abiellu mittesobiv, Püha Kolmainu osa Püha Vaim sõltub nii Isast kui Pojast, ristimärk 5 sõrmega, armulaual ilmalikud hapendamata leiba 2. õigeusk (kreeka katoliku), kreeka keeles, patriarh, abielu siiamaani sobiv, Püha Vaim sõltub Isast, ristimärk 3 sõrmega, kõik said hapendatud leiba 8. Katoliku kiriku hierarhia piiskop (ülevaataja), preester (presbüter, vanem) ja diakon (abiline, teenija). 9. Mungaordud
Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Katoliiklus Protsetantlus *Jumalateenistus ladina keeles *2 sakramenti *Vaimulikud ei võinud abielluda *Vaimulikel õigus abielluda * Usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades *Rahvakeelne jumalateenistus mitmesugust sümboolikat (näiteks *Pühakirja vaba tõlgendamine zeste, liturgilisi värve ja vaimulike riietust, *Kirikud lihtsad, tavalised pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit). *Kärbiti maad- olid kasinavõitu *Kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid *Kloostrid puuduvad selle otsused vajavad paavsti kinnitust. *Loobuti pühakute säilmete
märtsil 1938. Suri 1964) 32.Franklin Delano Roosevelt, ametis 1933-1945, demokraat (New Yorgi senaator, mereväe asesekretär. Viis majanduse, panganduse ja tööstuse parandamiseks läbi õigusaktid nimega Uus Kurss, alustas üleriiklikke töötalguid, toetas vaeseid peresid, andis riiklikke laene olulistele firmadele. Oli ametiühingute vastane. Valiti neli korda presidendiks.) 33.Harry Truman, ametis 1945-1953, demokraat (sõjamees, töötas ellenevalt vaimulikel ametitel. Aastal 1940 valiti Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks. Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi, Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle." ) 34.Dwight David Eisenhower, ametis 1953-1961, vabariiklane (sõjaväelane, poliitik, NATO esimene ülemjuhataja. Jättis paljud oma poliitilistest otsustest asepresidendile, Richard Nixonile
nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
· Kariklased · Põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud · Ideoloogideks olid ülikooli teadlased. · Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419
Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati
1) ratsionaalselt tõestamatud; 2) baseerub emotsioonidel; 3) ei saa kontrollida. (2009-03-09 2009-03-23) POLIITILINE KLASS EHK ELIIT 1. Erinevad teed (valimised, parteides otsustati ära ning rahvas sai ainult urni visata); 2. Teatud isikuomadused (kui puuduvad, siis ei pääse poliitikasse): a) Sõjaväeline vaprus sõjaväeline aristokraatia; b) Rikkus ettevõtja; c) Pühadus omadus, mida arvatakse olevat teatud tüüpi inimestel, nt. vaimulikel. Jumalate abi on vaja, iga inimene saab aru, et inimese teha ei ole kõik asjad. Alati tuleb loota võimsale väele e. siis vaimudele, jumalatele. vaimulikud. d) Teadmised 3. Juhtimisoskus 4. Juhtimiskogemused: a) !Kasvatus kuidas istuda ja astuda. Võim <- teed? 1) Pärimine -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs) 2) Koopteerimine (sisse arvamine) -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs)
kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt.õpik lk.26). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja
Eelärkamisaeg Iseenesest mõistetav on see, et miski ei toimunud üleöö ei ärgatud ühel hommikul üles ja ei mõeldud, et nüüd me "ärkame"! Ärkamisaja eellugu algab juba 18. sajandi lõpus, kui rahvusliku liikumise ideed, mis said alguse Saksamaalt, jõudsid Eestisse. Paljude sündmuste kokkulangemise ja koosmõju tõttu leidsid haritumad eestlased väära olema selle, et meie omal maal, kus eestlasi on enamus, võimutsevad võõrad. Tähtis roll sündmusteahela käivitamisel oli vaimulikel, kes võtsid ülesandeks rahvakoolide edendamise ja hariduse andmise emakeeles. Koos vaimulike tekstide õpetamisega muutus tähtsaks ka ilmalike sündmuste kajastamine. Keskseks ideeks oli eestlastele sisendada usku meie rahvasse ja tuua näited, sellest, et mitte alati ei ole me olnud võõra rahva valitsemise all (Jansen 2001). Seoses koolide arenemisega suurenes ka õpetajate hulk, kellel oli samuti oma külas
Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad
Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas. Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid teede kaubateede ristumispaikadele, sadamate lähedusse, jõesuudme alale, silla või koolmekoha juurde. Tähtsamad linnad olid Rooma, Marseilles, Veneetsia, Pariis, Flandria, Lombardia ja Toscana. 17
Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad
allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi
Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. 4 2.Vaimuliku seisus 2.1 Vaimuliku kasvatus Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väiksearvulisem osa. Vaimuliku
allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi
1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto)
annaabi.ee 
