Viimne Reliikvia filmi muusika ja arhitektuuri kirjeldus (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020


Sisukord 2 SISSEJUHATUS „   Viimne   Reliikvia”   on   legendaarne   film,   mis   loodi   aastal   1969.   Filmi   sisu   põhineb  Eduard Bornhöhe   romaanil  "Vürst  Gabriel   ehk   Pirita   kloostri   viimased   päevad”.   Filmi   režissööriks   on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. 


Olulistemaks näitlejateks filmis on  Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis,  Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa,  Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks.  Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster.  Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan.  3 MUUSIKA KIRELDUS Filmis   kajastus   erinevat   muusikat,   vastavalt   sündmustele.   Oli   nii   harmoonilist,   rütmikat,   kiire tempoga kui ka aeglast. Igale sündmusele oli taustaks pandud täpselt tegevusega kokku minevat muusikat. Muusika annab edasi filmis toimuvaid sündmusi ja tegevusi. Näiteks kui kiriku ja rahva suhted olid keerulised, oli kasutusel vastavalt oludele kas harmooniline muusika või siis rütmikas ja aeglane. Kui lõpuks viimne reliikvia puruks visati olid inimesed rõõmsad ja kõlama hakkas laul reliikviast mis omakorda oli nii harmooniline kui ka rütmikas. Oli üsnagi tempokas muusika, kuna


inimesed said valida kas jäävad kloostrisse või saavad vabaks, mis tähendas et võisid kloostrist lahkuda jäädavalt. Kui aga tekkis ohtlik situatsioon, näiteks kui Gabriel läks Agnest mässajate käest päästma. Mässajad tahtsid ukse maha raiuda aga Gabriel päästis Agnese akna kaudu välja. Kõlama hakkas rütmika ja kiire tempoga muusika.  Filmis kasutusel olev muusika on hästi kaasahaarav ja meeldejääv. Tekitab tunde, et tahaks kaasa laulda.  Filmis olevas muusikas on kasutusel kitarr, viiul, orel, tamburiin kui ka mõningad puhkpillid. Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv.   Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester.  4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga  (preestrivennad)  olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks  olid   siis  käsitöölised,  teenijad   jne  olid   ilmalikud,   aga  ei   välista  ka  seda   et  nende   seas vaimulikke polnud. Kloostri omad kandsid musti rüüsid ja poolvennad kandsid halle rüüsid. 


Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid. Vaimulikel naistel olid seljas nunna rüüd.  Filmist saab aru, et tegemist on keskaja filmiga, kuna riietus, relvad ja üldine olustik filmis on keskajale kohane. Relvadest olid kasutusel mõõgad, pistodad, vikatid, pussnoad, väikesed käsirevolvlid pika toruga ja odad.  Ajastu arhitektuur on seevastu väga erinev, kuna film on üles võetud eri kohtades. Näiteks Tallinna Vanalinnas, kus ehitised on tänaseni säilinud.  Filmis   nähtud   hooned   olid   põhiliselt   ehitatud   maakividest,   mis   oli   korrapäratult   laotud.   Maja ülemine osa oli tehtud puit laudadest. Aknad olid kõrged ja väikeste ruutudega. Katused olid roost. Majal oli ka rõdu, mis oli tehtud puidust.  Kloostri seinad olid tehtud maakividest,mis oli üle lubjatud. Kloostri katus oli tehtud põletatud savist, millest tehti katuse ehitamiseks vajalikud kivid.  Värav oli tehtud maakividest, mis oli mehaaniliselt avatav. Seinade kivid on üle lubjatud. 5 KOKKUVÕTE Film   meeldis   mulle   vägagi.   Oli   kaasahaarav   ja   kohati   ka   naljakas.   Meeldis   ka   filmis   kajastuv muusika, mis andis olustikku hästi edasi.   Muidugi   olid   ka   mõned   kohad   mis   jäid   filmis   arusaamatuks,   aga   üldmulje   filmist   jäi   ikkagi positiivne.  Muidugi oli ka hea teha sellist tööd. Sai filmi kohta palju uut informatsiooni erinevatest allikatest, mida varem ei teadnud.  Kui nüüd seda filmi võrrelda Eduard Bornhöhe raamatuga siis ütleks, et film oli muidugi parem kui raamat. Filmis oli mõningad asjad hoopis erinevad kui raamatus. 


6 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viimne Reliikvia film   https://www.youtube.com/watch?v=GANBrHgj6IQ 2. Raamat  Paavo Kangur (2011 a.) "Viimne reliikvia. Pilk legendi taha"  3. Eduard Bornhöhe romaan "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” 4.   https://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia     5. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/huvitavat-lugemist    


7 LISAD Lisa 1 Poster


https://netikino.ee/viimne-reliikvia?lang=ee LISA 2 PILT https://m.famousfix.com/post/viimne-reliikvia-25488565 8 LISA 3 PILT https://viimne-reliikvia.weebly.com/filmi-ja-raamatu-sisukokkuvotildete.html


LISA 4 PILT https://ajapaik.ee/photo/201838/stuudio-tallinnfilm-mangufilmi-viimne-reliikvia-filmimine/ 9