Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi reguleeritud Eesti psühhiaatrilise abi seadusega. Psühhopatoloogia on psühhiaatria alldistsipliin, mille ülesandeks on kirjeldada ja süstematiseerida häirunud psüühilise tegevuse erinevaid avalduskujusid ehk sümptomeid. Psüühikahäire Üheselt mõistetavat tähendust sõnal "psüühikahäire" ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni arusaama kohaselt sõltub mõiste "psüühikahäire" sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest. Üldiselt mõistetakse psüühikahäire
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed
psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske psüühikahäire korral kasvab tõenäosus, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele. (Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. 2000). Orgaaniliste psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest keha organitest või süsteemidest. Alkoholi ja ravimite kasutamisest põhjustatud peaajuhäired on klassifitseeritud F10-F19 all, kuhu on koondatud kõik psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tekkinud häired. Psühhopatoloogiliste nähtude spekter on lai, moodustavad nende häirete põhilised avaldused kaks peamist rühma
Venemaal saadeti 9-10 saj psüühiliste häiretega inimesed kloostrisse ravile. Ilmalike varjupaikade loomine toimus Moskvas, Peterburis ja Novgorodis 18. sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla, kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele. Tartu Ülikooli juures loodi 1872 a. psühhiaatria õppetool. Prantsusmaal rajas arst P. Pinel(1745-1826) varjupaigad psüühilistele haigetele. Jaotas psüühilised haigused 4 liiki:melanhoolia, maania, dementsus ja idiootia. Pineli reforme täiendas tema õpilane J.E.Esquirol(1772-1840), kes oli haigetesse humaanselt suhtumise propageerija ja uuris eelkõige meelepetteid. C. Wernikce(1848-1905)tõestas, et psüühika häired on seostatud kindlate anatoomiliste struktuuridega ajus.E
näitavad, et BPH prevalents on ligilähedaselt 1%. Depressioon 17,3 % Ärevushäired 15,8% Psühhiaatrilise abi korraldus ja psüühikahäirete ravipõhimõtted. Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud.
Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus,
[Võrgumaterjal] Leitav: http://raulpage.org/erivajadus/haired.html [Kasutatud 26.11.2015] Preston, J., 2010. Kuidas jagu saada depressioonist. [Võrgumaterjal] Leitav: http://raulpage.org/depress/depress8.html [Kasutatud 25.11.2015] Ravimid, 2014. Psühhoteraapia ja nõustamine. [Võrgumaterjal] Leitav: https://ravimid.wordpress.com/alternatiivid/psuhhoteraapia/ [Kasutatud 25.11.2015] Sarma, J., 1980. Kliiniline psühhiaatria. Tallinn: Valgus, lk 75-103 Terviseportaal Inimene, 2007. Dementsus. [Võrgumaterjal] Leitav: http://static.inimene.ee/index.php?disease=d&sisu=disease&did=914 [Kasutatud 25.11.215] Usberg, G., 2011 Täiskasvanud patsiendi neuroloogilise seisundi hindamine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/neuroloogilise_seisundi_hindamine/teadvusehirete_jaotus_ja_hindamine
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada:
tegevust tervikuna. - Instinkt - üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks (on kaasasündinud). Instiktiivne tegevus on iseloomulik alates alates närvisüsteemi evolutsiooni kahekülgse sümmetria etapil. Selgroosete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toiminud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkud vahel. - Libiline süsteem - algeline aju ning reguleerib selliseid tegevusi nagu toitumine, soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine ning mitmesuguste muude vajaduste tekkimine ja rahuldamine. Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste nähtuste tajumine.
Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet Nn emakurbus (Baby blues) Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal Enamasti 3-da sünnitusjärgse päeva paiku tekib ärritus ja nutuvalmidus, mis möödub II nädala lõpuks Seisundit seostatakse kiirete hormonaalsete muutustega naise organismis Psühhoos Sünnitusjärgne psühhoos on harv, aga väga tõsine seisund, mida esineb 1- 2 naisel 1000-st avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade, nädalate jooksul, aga võib ka ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja kesta kuid kindlat tekkepõhjust ei teata vahel mõne psühhootilise häire esmane avaldus bipolaarse häire ägenemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist Psüühikaravimid ja rasedus
4. Ühtsusel tuginev seletus teeb häiresse suhtumise kergemeelsemaks. Ei ole fatalismi lootusetule ummikteele sattumise pärast. Peale seletavate osade tahab käesolev kursus pakkuda ka mõned kirjeldused. RHK-10 kaudu saame lühikese ülevaate psüühika- ja käitumishäiretest, omandame olulisemate häirete diagnostilised ja diferentsiaaldiagnostilised tunnused. Häirete seletamise ja ravimise tänapäevase seisu mõistmiseks on hea teada natuke ka patopsühholoogia ja psühhiaatria ajaloost. Käesolev tekstikogumik pole ei süstemaatiline ega põhjalik, vaid just sissejuhatav tutvustus, et huvi äratada ja edasi juba päris raamatuid lugema ahvatleda. Õppematerjali lisas leiduvad mõned haigusjuhtumid nende jaoks, kellele loengute põhitekst liiga kuiv on, ning kompilatsioonid häiretest ja teraapiatest neile, kellele see tekst liiga lahjaks osutub. MÕNED ÜLDMETODOLOOGILISED ÄÄREMÄRKUSED
diagnoosimisel ning ravil. Arvestades mõnede ravimite võimalikke kõrvalnähtusid, peaks medikamentoosse ravi määramine toimuma koos psühhiaatriga. Psühhiaatriaõe peamisteks ülesanneteks on eaka seisundi hindamine, hoolduskava koostamine ja hoolduse planeerimine, teiste hooldusprotsessis osalejate (ennekõike hooldaja ja tegevusjuhendaja) juhendamine, hoolduses osalemise ja eakaga suhtlemise kaudu eaka tervisliku seisundi jälgimine ning psühhiaatri ja perearsti informeerimine eaka tervislikust seisundist ja selle muutustest. Koos perega elava eaka puhul on psühhiaatriaõe ülesandeks ka pereliikmete koolitamine ja juhendamine. Hooldaja ja tegevusjuhendaja on peamised kroonilise psüühikahäirega eakat igapäevaelus ümbritsevad ja toetavad professionaalid. Nad on eakale kõige lähemal, temaga ajaliselt kõige kauem koos ja vajadusel kättesaadavad. Nende peamisteks ülesanneteks on eaka
korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne
(kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu............................................................................................................................. 4 3
-Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32. Mis on motivatsioon? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon? Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Kultuuriline motivatsioon tuleneb ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid end kultuurilises keskkonnas. Eesmärgiks saada ühiskonnas hästi hakkama. Uudishimu - uute muljete ja kogemuste vajadus
laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse kolm faasi: 1. "Äge" faas (ägenemine): Sümptomid ja tunnused on (taas)ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu 2
Vaimuhaigus · Psüühilise tegevuse sügav häire, mille puhul tegelikkuse tunnetamine on moonutatud, tegelikkusega kohanemise võime raskesti häiritud ja isiksuse struktuur põhiolemuselt muutunud. · Skisofreenia, muud psühhootilised häired, raskemad orgaanilised ja sümptomaatilised psüühikahäired (nt psühhoosid). · Orgaaniline häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus. · Sümptomaatiline peaaju haaratus on sekundaarne · Skisofreensed häired mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi)
Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt. sõrme ära tõmbamine kuuma eseme juurest). Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Selgroogsete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toimunud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkude vahel. Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste nähtuste tajumine. 3.5. Teisi käitumismehhanisme Hormoonid. Hormoonid on mitmesuguste keha sisenõrenäärmetest toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. (nt. testosteroon, östrogeen, prolaktiin)
o.tapmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Isiku emotsionaalse seisundi hindamisel eeldatakse psühholoogi poolt nn afektiseisundi tuvastamist. Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste valguses ei ole afektiteooria kooskõlas kaasaegsete teaduslike seisukohtadega emotsionaalsete seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. Emotsionaalsete seisundite hindamine on oluline teema, kus psühholoogide ja juristide ühistegevuse
ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). · Hüpnoos on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele. Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni. Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias. · Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega · Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale · Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad.
Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogiat: 1. Eelteaduslik psühholoogia - süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus 2. Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus - Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga.
6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused.
keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju automaatsed liigutused
patopsühholoogia, psühhoteraapia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogia, personali- ja kutsepsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, reklaami- ja tarbijapüshholoogia (kaubanduspsühholoogia), eripsühholoogia (füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia), sprodipsühholoogia Neuropsühholoogia – ajukahjustustega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimine (katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused me ei tunneta füsioloogilisi protsesse, vaid nende vaimseid tagajärgi NÄRVISÜSTEEMI (NS) ALLSÜSTEEMID: somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa 2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid)
Mõnikord saab seda diagnoosida juba vaatluse käigus. EEG-s on näha K-kompleks. Ööune nõrgenemine ja katkemine põhjustab päevast väsimust. Sageli ei teadvusta patsiendid endale jäsemete öiseid liigutusi, kaebavad lihtsalt halva magamise üle. Öist müoklooniat tuleb eristada uinumishetke aegselt too on füsioloogiline. Tavaliselt aitab väike annus bensodiatsepiinrea preparaati. Ravi alustada 50- 100 mg. ühekordse annusena enne magamaminekut. Sündroom ,,rahutud jalad" Sündroomi kirjeldas 1985 a. Willis. Erinevalt öisest müoklooniast hakkavad rahutud jalad vaevama juba õhtupoolikul, ärkveloleku ajal. On ebameeldiv tunne mõlemas alajäsemes, mille tõttu patsiendil on vajadus pidevalt jalgu liigutada, see aga raskendab uinumist. Sündroom on seotud mitmete haigusprotsessidega (aneemia, ureemia, kroonilised kopsuhaigused jne.) ja ravimitega. Ravis on oluline vähendada öist kohvijoomist. Liikumine paar tundi enne und aitab rahuneda
Neuroleptikumid vaigistavad psühhootilis häireid, kuid avaldavad seejuures ka toimet tavalistele vaimsetele funktsioonidele: suured ravimiannused kutsuvad esile väsimust, mõttetegevuse aeglust, emotsionaalset tuimust. Vahel võib tekkida meeleolu alanemine või pahurus ning mälu ja omandamisvõime ajutine halvenemine. Neuroloogilised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed võivad ilmneda kas kiiresti pärast ravi alustamist- need on ägedad- või pärast ravimi tarvitamist- need on hilised e. tardiivsed nähud. Ägedate kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised sümptomid: 1) Ravimparkinsonism - esineb käte ja jalgade värisemine ja kangus, liikumisraskused, näolihaste liikuvuse vähenemine. Nähud arenevad aeglaselt. 2) Düstoonia - tekivad ebaloomulikud näo- ja kehalihaste tõmblused, mis sageli haaravad kaela piirkonna, silmamunade pöördumine, keele ebatavaline asend jne. Nähud tekivad kiiresti.
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks – ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Kestvuse alusel sensoorne mälu, lühimälu, pikaajline mälu(lapseae amnesia) Meelteinfo alusel motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline. Sisualusel protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline,
• Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Illusioon – väär moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. 16.Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel jaotamine – Motoorne mälu ehk liikumismälu – Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemistele. Seda liiki mäluga inimesed on hea
loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range 2 mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhl, kui eeltingimused on samad. On olemas psühholoogia teaduslikud seaduspärasused. Paraku ei ole tänapäeval veel sugugi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Psühholoogia ja psühhiaatria Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika haiguse või kahjustuse olemust, põhjusi , teket, arengut, mõju ning ravi.Psühholoog ja psühhiaater on erineva ettevalmistusega spetsialistid ega saa teineteist asendada, mis sest, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
