Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaimuelu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baltisaksa, kultuurielu, rebeka, friedrich, kihelkonnakool, seminar, rahwa, näddali, vaimuelu, teaduskonda, parrot, kreiskool, tartusse, valgas, saksakeelne, mindi, kirjasõna, tarto, masingu, 1821, reinhold, kreutzwald, voldemar, jansen, perno, postimees, eduard, raadi, tollane, vaimueliit, kultuurielus, seltsiliikumine, klassitsism, viidud, piirePT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805
tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia.
III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl
Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer
viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid.
linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik tsensus. Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. Kasvas eestlastest haritlaste,ametnike arv. Õigustelt teisejärgulised kodanikud, linnades valitses saksa keel,kombed. Kõrgemale jõudnud eestlased, kes oma päritolu varjasid-kadakasakslased. Vaimuelu: Tartu ülikooli asustamine-1630 rajati Tartusse akadeemiline gümnaasium, muudeti 1632 ülikooliks. 1802 avati uuesti.4 teaduskonda:filosoofia, usu, arsti ja õigusteaduskond. Saksa ja ladina keeles. 1 rektoriks G.F.Parrot. 828-39 töötas ülikooli juures proffessorite instituut-üle 20 teadlase sai koolituse. 19saj algul viidi läbi reform. 1892 muudeti õppetöö venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus
a) avamise põhjus, dateering; b) teaduskonnad; c) silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; d) tähtsamad ülikooli hooned; e) Professorite Instituut. N. Pirogov. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 lk 146-147 Vene alamatel keelati õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides (et takistada „mässuliikumise“ kandumist impeeriumi aladele) ning hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele Venemaal. 1802. aastal taasavati ka ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Taasavatud ülikooli rektoriks sai Parrot. Ülikooli tarvis hakati ehitama hooneid ja Toomemäele rajati Inglise stiilis park. Hoonete projekteerijaks oli Krause. Tema tehtud on ülikooli peahoone,
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku
(arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool maakondades ning gümnaasium kubermangu linnades ning ülikool. 16. Õpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar. – 1828a Tartusse (esimene), oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar. 17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821-1823, 1825
· Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Vabrikutööstus sai alguse 19. saj esimesel poolel villatöötlemisest. Tööd alustasid kalevivabrikud. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Kreenholmi manufaktuur. 19. saj lõpuni jäi Narva tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam Tallinnas ja Pärnus. Edukad olid need, kellel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või käsitööliseks. Kadakasakslasteks hakati kutsuma eestlasi, kes tahtsid end igal viisil näidata sakslasena. §33. Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel Tartu Ülikooli taasavamine. Põhjasõja ajal katkes ligi sajandis võimalus saada Eestis kõrgharidust. Keiser Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda. Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks
arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu,arsti,õigusja filosoofiateaduskond Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku Õppekeel oli ladina ja saksa keel Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner
10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H
teaduskeskusi. Siin tehti maailmamainega teadust(astronoomia, füüsika, arstiteadus) ning ülikooli tase oli väga kõrge. Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks
ehk liha, vili, muna jne, rahamaksud 2) Riik pearaha (1738 70 kopikat meestelt), nekruti andmine (1796 sõjaline koormis) vabastatud olid taluperemehed, õpetajad, talupärijad ning kogukondade juhid 3) Kogukondlikud teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine ning muud valla piires tegemist vajavad tööd 4) Kirik maksud kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks ehk 1/10 kirikukümnist VII VAIMUELU 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL 1802 Tartu Ülikooli taasavamine, direktoriks G.F.Parrot, kes oli Aleksander I sõber, mis andis talle otsustamisvõime. (esmaavamine oli 1632, 1700 Põhjasõja eel suleti) Ülikoolis oli 4 teaduskonda, usu-,filosoofia-,õigus-,arstiteaduskond. Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu
18 saj sõdade tõttu hakkasid linnad jällegi alla käima. Uue valduse poolastamise tähtsaks eelduseks peeti selle muutumist taas katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks.
29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud
· Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal
· I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai.
2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki
Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu. Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja.
Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega
Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust. Rrahvaasemikud jagunesid kaheks leeriks ja nende leeride nõudmised olid sellised: mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist
a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest.
2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada.
annaabi.ee 
