Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VAIMUELU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahwa, sulges, matemaatika, peahoone, kihelkonnakool, kreisikool, alama, mindi, kirjasõna, tarto, vaimuelu, eneli, merili, keiser, riigipiirid, teaduskonda, loodusteaduskond, koolile, tähetorn, kliinik, astronoom, struve, füüsik, moritz, hermann, jacobi, embrüoloogia, baer, 1839, professorite, autonoomia, ametliku, neljaastmeline, matemaatikast· Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste
Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19
tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks
Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff
Seetõttu otsustati Tartu Ülikool taasavada 1802.aastal. Tartu Ülikoolis oli sel ajal neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Ülikooli esimene rektor, Georg Friedrich Parrot, oli lähedane sõber keisrile ning see tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Lühikese aja jooksul hakati ülikooli tarvis ehitama hooneid, mille projekteerijaks sai Eesti kõige silmapaistvaim arhitekt Johann Krause. Ta projekteeris: Tartu Ülikooli peahoone (Maarja kiriku hoonele), anatoomikumi (vana), rahvaste monumendi, raamatukogu Toomkiriku varemetesse, observatooriumi ehk tähetorni (ehitati piiskopilinnuse varemetele). Kuulsamad Tartu ülikooli professorid olid: Wilhelm Struwe – astronoom, kelle ajal ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse kuulsuse. Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. J.K.S von Morgenstern – rajas ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi; keeleteadlane. M
Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Taasavatud ülikooli rektoriks sai Parrot. Ülikooli tarvis hakati ehitama hooneid ja Toomemäele rajati Inglise stiilis park. Hoonete projekteerijaks oli Krause. Tema tehtud on ülikooli peahoone, anatoomikum, observatoorium, ülikooli raamatukogu (projekteeriti Toomkiriku varemetesse). Kuulsamad TÜ professorid olid: ● Wilhelm Struuve – astronoom, kelle ajal TÜ observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse. ● Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. ● Morgenstern – keeleteadlane, tõi oma raamatud TÜ raamatukokku, kunstimuuseumi rajaja (TÜ raam. ka). ● M. H
teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik
Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7
VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud:
keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja
koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja
Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel. Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali- Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees
teaduskeskusi. Siin tehti maailmamainega teadust(astronoomia, füüsika, arstiteadus) ning ülikooli tase oli väga kõrge. Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks
revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus. KIRJAPILT NING GRAMMATIKA 19
1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. Hariduselu Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H
Aasta hiljem avati veel Tallinnas ja Riias. Skytte avaldas soovi muuta Tartus gümnaasium ülikooliks ja Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli asutamise lepingule. Ülikool avati 15. oktoobril 1632. Ka seal oli 4 teaduskonda (usu, filosoofia, arsti ja õigus). Õpe toimus ladina keeles ja õppetöö toimus peamiselt loengutena. Ülikool tegutses kuni Tartu vallutamiseni Vene-Rootsi sõjas 1656. Ülikool avati uuesti Tartus 1690, siis viisi üle Pärnusse 1699. 1710 sulges ta Põhjasõja pärast uksed. 17. saj esimesed aastakümned valitses renessanss, hiljem barokk. Liivi sõda oli tõestanud, et kaitsemüürid ei pea suurtükkidele vastu, seepärast hakati looma bastione. Püstitati maakalmistutel ka rõngasriste, millesse raitu peamiselt suurte ladina tähtedega. Eestlase peatoiduks oli endiselt rukkileib, kala, jahust ja tangudest puder, herned, läätsed jne. Rikkalikult oli laud kaetud jõulude ja pulmade ajal. Igapäevaselt
Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv:
tööd leidsid Ideed: 1. Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid 2. Kritiseeriti pärisorjust Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja · Kirjutas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast · 1766. aastal hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus kasulikud nõuanded 5) lugemisvara kalendrid, Piibel millal, kes välja andis, A.T.Helle · Eestikeelsed kalendrid (Tallinnas 1720.aastatel) ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht- Ramat" · 1739. aastal Piibel Helle poolt palju uusi sõnu eesti keeles · Lauluraamatud · Ilmalik kirjandus 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned · Talud jäid endiseks rehetare, 18. sajandi lõpust esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna- Eestis · Linnade valitsevaks kunstistiiliks barokk. · 18
Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool
sulased 5) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised: Mõisakoormised: teotöö/rent, nädalategu, abitegu, naturaalandamid, rahamaks vakuraha Riiklikud koormised pearaha, nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede koristamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine: Seati sisse 4-astmeline ühtluskool: - vallakool maal, elementaarkool linnas - kihelkonnakool maal, kreiskool linnas - gümnaasium - ülikool Õpetajate ettevalmistamiseks: - elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus - kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistamiseks Valgas J.Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer: Taasavati 1802 4 teaduskonda algas saksakeelne õppimine + ladinakeeles usu- ja teoloogia Esimene rektor G.E.Parrot
ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel
Talurahva sotsiaalne liigendus: Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud. Et uute maade ülestöötlemine oli aevaline, olid ka nende koormised adratalupoegadest tunduvalt väiksemad. Maavabad olid tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.Nad pidid oma maad ise harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes.
Viina tootmise tõttu, tekkis Eestis palju kõrtse (Väga palju): Rootsi aja alguses, 17. saj oli Eestis 200 kõrtsi (Maa kõrtsid). Rootsi aja lõpuks oli üle 1000 kõrtsi. 18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale jumalateenistust läksid kõrtsi. Kõrts täitis olulist seltskonna ja informatsiooni leviku funktsiooni. Kõrtsi võis pidada mõisnik. Riiklikud koormised: Riigimaksud: Pearaha maks, ratsateenistusmaks (Tasuti nii rahas kui ka viljas), tollivili. Talumajandus: Teraviljakasvatus: Kogu elu talus keerles ümber teraviljakasvatuse. Kolmeväljasüsteem oli kasutuses (Maa oli jagatud 3'ks
Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega kaasnes ka ladina asemel otseseks mõjutajaks saksa kultuuriruum, kiriku ja mõisa surves tähtsustus siiski eesti keel, rahvakeelne jumalasõna tõi kaasa eestikeelse kirjasõna vajaduse. Raamatukeelude ja hävitamise tõttu on teateid eestikeelsetest raamatutest 16. sajandil vähe. Esimene eestikeelne (luterlik kiriku)raamat ilmus 1525. Lüübekis, kuid hävitati ja säilinud pole ühtegi eksemplari. 1535.a trükiti Wittenbergis Simon Wanradti koostatud (Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Johann Koelli tõlgitud (Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja) alamsaksa- ja eestikeelne
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
Ehkki see oli samm paremuse poole, rootsi aja tasemele ei jõutud ja kontroll kaitseseaduste täitmise üle oli halb. Talurahvaseadused 19. sajand 19. sajandi vaimuelu Tartu Ülikool Venestamispoliitika: õppetöö muutus venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi ülikool, 1880 lõpul tase langes. Õppejõud olid enamasti sakslased, venelaste arv suurenes. Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Külades asutati vallakool Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool Linnades anti algharidust elementaarkoolis Maakonnakeskustes kreisikool Kubermangulinnades gümnaasium Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R
pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil. Edasi võis apelleerida senatisse. Esimese astme kohtutes mõistsid kohut sama seisuse esindajad. Teises astmes olid kohtunikuks riigiametnik, kaasistujad sama seisuse esindajad, kolmandas astmes ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et
mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks
ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja vastuseks ordumeistri manitsuskirjale vallandus Tallinnas pildirüüste liikumine 14. septembril 1524. a, järgmisel aastal oli see Tartus Hoffmanni juhtimisel, rüüstati Tartu toomkirik Reformatsiooni tulemused: reformatsiooni tulemusena Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525. a ilmus eesti, liivi, lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat WanradtiKoell katekismus hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 2.7 Liivi sõda (1558 1583) Rahvusvaheline olukord: 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, PoolaLeedu,
annaabi.ee 
