Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaido Halliküla elulugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaido, halliküla, kaitseväe, pataljon, anneli, pataljoni, ohvitser, püssi, kuperjanovi, keskkoolis, rist, erialale, relvur, perega, relvi, kaitseliidu, hindab, relvadest, kadri, kaia, tunnistab, arvas, pidav, havai, teenetemärk, joonistus, juhendaja, künnapuu, elulookirjeldus, perekonnaseis, armastab, autasud, onust, misso, vastseliina, teenimaVõru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab
Referaadis on ülvaatlikult nende tegemistest ja ka koolipoiste endi mälestustest. 3 Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas Kuhu koonduti ehk suuremad keskused Suuremaid keskusi, kus asutati õpilastest koosnevaid väeosi, olid Tallinn ja Tartu. Sõjaväelise orgaiseerimise ettevalmistaminepõranda all algas juba 1918. aastal. Kuid 23. jaanuaril 1919 formeeriti üle 400 mehelisest roodust sisekaitse ülema korraldusel Tallinna kooliõpilaste pataljon. Tartu kooliõpilaste pataljon tõusis 1919. aasta kevadeks tuhande meheni. Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonist käis läbi 200 meest. Virumaa õpilaskonnast osales umbes 100 poissi Vabadussõjas. Võrus kogunes üle saja kooliõpilase. Järvamaa kooliõpilased kogunesid kahes keskuses- Paides ja Türil. Mõlemas kohas kogunes 40 meest. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe Käskkirjades ja ametlikus kirjavahetuses nimetati õpilasi kuni juunikuuni 1919 junkruteks, siis õpilasteks. 12
Pätsi korraldusel selleks kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius Kuperjanov Sündis 11
lapsepõlves ja minu lapsepõlves sellised sündmused puuduvad. Vanaema ajal oli kohustuslik 7-klassiline haridus, isa ajal keskharidus ja minu ajal 9- klassiline haridus, kuigi sellega vaevalt et piirduda tohiks. Vanaema Erna kooliharidus jäi 7- klassiliseks ja ta õppis selle aja jooksul kahes koolis (Peeri algkool ja Jõhvi keskkool), isa sai põhihariduse Võru I 8-klassilises koolis ja keskhariduse Võru I Keskkoolis ning alustas ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta jättis pooleli laiskusest ja ta on seda kahetsenud; mina alustasin küll suures Kreutzwaldi koolis, kuid õppisin kuus õppeaastat ka väikses Pikakannu koolis. Pean õppimist tähtsaks. 31 Kooliajas on ka palju erinevusi. Minu vanaema alustas kooliskäimist sõja ajal väiksest Peeri algkoolist Virumaal, kus kogu koolipere oli ühes klassitoas. Isa alustas suures linnakoolis ja
Tamsalu lähedal. I maailmasõja alates Jaakson mobiliseeriti 1915. aastal ja haritud mehena suunati peagi Petrogradi lipnikekooli, mille löpetas sama aasta 15. augustil. Seejärel sõdis ta 304. Novgorod-Severski polgus rooduülemana ja 748. Vileiski polgus roodu- ning pataljoniülemana; sai ühe korra haavata ja kaks Vene aumärki. 1917. aasta detsembris tuli alamkaptenina Eesti rahvusväkke ja määrati Tartu Eest Tagavarapataljoni nooremohvitseriks, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni sakslaste poolt. Sakslaste lahkumise järel 1918. aasta novembris organiseeris ta Türi kaitseliidu. Vabadussõja algul formeeris ta 6. jalaväepolgu 1. roodu ja hiljem II pataljoni Viljandis, jäädes selle ülemaks. 6. jalaväepolgu II pataljoniga käis ta ka ära Pihkva ja Narva rindel ning Landeswehri sõjas; sai lahingus põrutada ning ülendati 22. oktoobril 1919 kapteniks. Vabadussõja lõpul, 1920. aasta jaanuaris-veebruaris oli vaherahukomisjoni liige.
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
01.01.1942 ülendati Rebane Hauptmanniks. Talvel suunati Rebane oma kompaniiga aga Volhovi rindele venelaste rünnakut riivistama, mis ka õnnestus. Seoses sekeldustega sakslastega formeeriti 6 Eesti julgestusüksust ümber 3ks idapataljoniks. 1942.a suvel määrati Rebane Idapataljonide staabi sideohvitseriks. Augusti lõpul 1942 määrati ta 658. idapataljoni ülemaks. Veebruaris 1943 viidi pataljon Volhovi rindele. Märtsis osales ta oma pataljoniga Punaarmee suurrünnaku nurjamises. Juunis 1943 ülendati Rebane majoriks. 1944.a jaanuaris alanud Punaarmee eduka suurpealetungi ajal jätsid sakslased tema pataljoni VolhoviNovgorodi piirkonnas taandumist katma. Hoolimata lahingute raskusest õnnestus Rebasel tekitada eriti Surkovos ja Vaskovos vaenlasele suuri kaotusi, päästa palju Saksa väeosi ümberpiiramisest ja tuua ka oma pataljon lahingutest välja
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13
Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt.
Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas ka haavata saanud leitnant Julius Kuperjanov) ning Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.
rindetagalat ja viiksid läbi valveteenistust. Koos tagavarapataljoniga moodustati kokku kuus julgestuspataljoni, mis rahva hulgas olid tuntud Idapataljonide nimetuse all. Julgestusüksustesse astunud vabatahtlikega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks, kuna selle ajaga lootsid sakslased sõja edukalt lõpule viia. Hiljem need pikendati kuni sõja lõpuni, ilma eestlaste nõusolekuta. Julgestusüksused ei tohtinud olla suuremad kui pataljon ja olid allutatud tagalaülemale. Kindralooberst Küchleri seisukoht oli, et eestlasi ei tule rakendada suuremates üksustes kui pataljon, üldreeglina aga kompanii suuruses formeeringus. Kui eestlastel võimaldada võitlusest osa võtta täie panusega, tunneksid nad end õigustatud olevat nõuda sõja lõppedes Saksa valitsuselt Eesti iseseisvuse 8 taastamist. Julgestusüksuste formeerimine oli pandud kohalike komandantide peale
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
Kui Tallinnas oleksid tekkinud kestvad lahingud, oli plaanis õhkida veel üks sild Tallinna lähedal. Edu korral Tallinnas tuli arendada võitlustegevust Narva, Tartu ja Viljandi suunal, kasutades veoautosid, busse või mistahes liiklusvahendeid. Pärnus pidi mäss algama Tallinnaga võimalikult ühel ajal või järgmisel ööl, seejärel tuli sealt Viljandile ja Valgale peale tungida. Ülestõus toimus ainult Tallinnas. Mässajad olid jaotatud kolme pataljoni. I pataljon oli kõige väiksem, kuhu Sunila andmetel kuulus 61 mässajat: 53 osalesid Tondi sõjakooli ja kuus Tallinn-Väike jaama vallutamises. Kaks mässajat kuulusid staapi. Tondi sõjakool oli tähtis sihtmärk. Seda peeti Tallinna garnisoni tähtsaimaks elavjõuks, samuti taheti vallutada selle relvaladu. Kuigi tapeti 4 kadetti ja haavati 9, ei olnud rünnak edukas. Kadetid toibusid esimesest ehmatusest ruttu ja asusid vasturünnakule. Mõned
Nii on igal oma põhjus, kuid valdavalt on mindud siiski majanduslikel põhjustel. Uurisin väljarännet lendude kaupa alates lennust, mis lõpetas aastal 1972, sest sellest lennust leidsin esimese väljarändaja. See on Sirje Rannamets (Tagam), kes tegelikut elas pikalt Eestis ning rändas välja alles hiljaaegu. Järgmine väljarändaja on Laine Tagam-Saar, kes läks välismaale 1976. aastal, aga tuli hiljem tagasi Eestisse. Järgmine väljarändaja peale Lainet on aastast 1978: Anneli Valk, kes elab Soomes ja hoiab lapselast. Sama aasta lennust on pärit Lahtis elav bussijuht Raivo Eessaar (Lisa 2.36). Kuni 2000. aastani on lõpetajate hulgas üksikud väljarändajad, 2002. aasta lõpetajatest on mujal juba 20% vilistlastest. Edasi on jälle lennud, kust on ära läinud 1 või 2 inimest, 2004. aasta lennust 3 inimest. Siin ma seost lõpetamisaasta ja väljarände vahel ei leidnud. Ankeetide põhjal on üks esimesi väljarändajaid Jüri Prits (Lisa 2.5), kes elab Šotimaal
Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli oht venestuda ja ka suur koduigatsus. Elama asuti Vana-Kuuste valda Tartumaale Lalli tallu. Oma kooliteed alustas Kuperjanov ja ta vend Sipe ministeeriumi-koolis. Julius oli väga hoolas ja õpihimuline poiss. 1909. aastal lõpetas ta Sipe kooli ja astus Tartu
Närska ja Alide Sibul. Peagu sündis Arthurile õde Herta. Tark kooliõpetaja mõistis, et Matjamal ei saa tema lapsed omandada kõrgetasemelist haridust ning pere kolis Tartusse.Lapsed alustasid oma kooliteed Jaama tänaval asuvas Tartu linna 3. algkoolis. Arthur oli siis 8 aastane Kooli lõpetas ta 1923.aastal. Sama aasta sügisel astus tõsise iseloomuga poiss Hugo Treffneri eragümnaasiumisse, mille klassikaharu ta lõpetas cum laude 1928. aastal. Juba keskkoolis teadis distsiplineeritud nooruk, et ta tahab vaimulikuks saada. Peamiselt sel põhjusel valis ta keskkoolis klassikaharu, sest seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932
algkooliõpetaja ametitunnistuse ja ettepaneku asuda sügisest tööle Lihula Gümnaasiumi, mille ta ka vastu võttis. Pärast vangilaagrist vabanemist, repatrieerimist 1946. aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni. Märjamaa Keskkoolis töötas Jõgisalu kolmkümmend üks aastat, nendest kakskümmend kuus õppealajuhatajana. Töö kõrval lõpetas 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Nõukogude ajal ei olnud õpetaja töö kerge. Ühiskonnas valitses kahekeelsus - üks asi, mida koolis õpetati, ja teine, mida kodus räägiti. Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see
Üks lugude autoreist oli Urmas, kes kirjutas müstiliste efektidega pinkfloydilikke palasid. Pillid ei olnud suurem asi, kuid ,,ajasid asja ära". Anti ka üks kontsert, kus nad soojalt vastu võeti, kuid lahkhelide tõttu läks bänd laiali. Kümnendas klassis osales ta puhkpilliorkestis, kus mängis trumme ja taldrikuid. Orkestriga andsid nad kontserte Tallinnas, sõjaväeosades ja madrustele laeva peal. Endiselt kirjutas ta süvamuusikateoseid. Keskkoolis kirjutas Urmas palju atonaalses stiilis muusikat, kuid pöördus lõpuks ikkagi tagasi tonaalse juurde, millega oli alustanud. Tänu sellele, et temas nähti tulevast muusikut, muutus ka suhtumine temasse aupaklikumaks ja sõbralikumaks. Eelviimases klassis tekkis tal aga probleeme, kuna ta ei saanud mitme õpetajaga läbi ning käis vaid erialatundides ja üldainetest matemaatikas. Õppeaasta lõpul teatati talle, et ta ei pääse üleminekueksamitele, sest ta ei
populaarne. Kuna see allus Waffen-SS-ile nähti selles poliitilist väeosa. Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa aitamine. Saks valitsus arvas aga samal ajal, et Wermachtis võisid teenida ainult saksa kodakonsust omavad kodanikud. Selle tõttu arvatigi eestlased ja kõik teised mittesakslased 4 Relva-SS koosseisu. Eesti Leegioni koosseisus olid Narwa pataljon, Piirikaitserügemendid, Idapataljon, Politseipataljon ja 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad. Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon* Esimesed vabatahtlikud mehed, kes olid astunud Leegioni rivistusse saadeti kõik väikese Poola linna Debica lähedal asuvasse Heidelaagrisse. Seal toimus meeste koolitamine mis kestis kuus kuud. Esimesena saabusid mehed Pihkvast ja grupp Baltisakslasi Kiievist. Esimesed mehed Tallinnast väljusid 6. oktoobril 1942. aastal. Peale seda hakkas iga nädal
Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904. aastal tuli perekond Eestisse tagasi. Elama asuti Vana-Kuuste valda Tartumaale, kus isa ostis Lalli talu. Haridusteed alustas Kuperjanov Sipe ministeeriumi-koolis, milles antav haridus vastas
Hannes meeldis ja paistis silma kõikidele õpetajatele eelkõige oma huumorisoone tõttu. Hannes tegi alati iga tunni palju palju rõõmsamaks. Ta sündis 1. Mail aastal 1962. Aastal 1984 lõpetas ta Rakvere 3. Keskkooli ning seejärel suundus ta Tartu kunstikooli. Enne kunstikooli käis ta ka Rakvere Lastemuusikakoolis. Veel on ta õppinud Tallinna Kunstiülikoolis ning erialaks on tal moekunst. Tallinna Kunstiülikooli lõpetas ta aastal 1993. Samuti on ta lõpetanud Kaitseväe Võru Lahingukooli. Hannes Võrno ei ole abielus, kuid ta elab koos Häli Veskaruga, neil on kaks poega: Joosep(11 aastane) ja Luukas(8 aastane). Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980
tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid poiste tegusid. Arvo oli nagu iga teinegi poiss. Ta ei erinenud teistest omavanustest poistest. Tiiduga käidi ka koos keskkoolis.[11] Lasteaia käis Arvo samuti ning rühmakaaslaseks ol tal seal Vaike Kalda ja Käsu Vello, kellega tehti lasteaias palju tempe. Nimelt olid nad ühed kõlavamad kisajad terves rühmas ning nende kasvataja Linda, kes oli ühtlasi ka Arvo ema, pidi neid tihti karistama.[3] Kooliajal tegeles Arvo ka igasuguste muude tegevustega, peale muusika loomise, nimelt oli üks juhtum kus Arvo kõndis peale tundi klassi ette ning hakkas pallidega zonglöörima nagu mõni tsirkuse artist. Ühes õp
kaitseliit ning NATO ja teised liitlased. Riigikaitse ülesehitus (Allikas: Eesti NATO ühing, http://www.eata.ee/eesti-nato-s/riigikaitse- struktuur 8.01.2016) 09.09.2015 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumis toimub kaitsepoliitikad planeerimine ja rahvusvaheline koostöö. Seal pannakse paika nt ajateenijate kuutasu ja muud eelarved. Kaitseministeeriumi tööks on hoida töös iseseisvat kaitsevõimet ja kaitseväeteenistust. Nad tegelevad kaitseväe ja kaitseväe tehnika edasiarendamisega. Samuti hoolitsevad nemad lennu- ja laevalubade eest. 16.09.2015 Kaitsevägi ja Kaitseliit Eesti Kaitsevägi Eesti Kaitsevägi on Eesti Vabariigi hallata. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja. Kaitseväe ülesanded: Valmisolek riigi kaitsmiseks Operatsioonid (missioonid välisriikides) Rahvusvaheline koostöö Enesekaitse võimekuse arendamine Ühiskonna aitamine (nt Padaoru kinnituiskamine. Eesti Kaitsevägi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................
Kuigi Vabadussõja algul saadi välismaalt mõningal määral nii käsirelvi, suurtükke kui ka laskemoona ja asuti kiiresti korrastama sakslaste poolt sõjasaagina mahajäetud relvi, ei jätkunud sellest kaugeltki kogu rahvaväe varustamiseks. Püssid. Püssidega oldi küll varustatud, kuid Inglismaalt ja Soomest saadud korralike püsside kõrval oli suurel hulgal kasutusel ka vähekõlbulikke jaapani püsse. Kokku oli rindeüksustele välja antud 64 000 püssi, neist olid üks kolmandik jaapani päritolu.(vt. LISA 2.1, 2.2) Kergekuulipildujad. Vastasest paremini oli meie rahvavägi varustatud kergekuulipildujatega. Kuigi inglastelt oli saadud 281 Lewis (vt. LISA 3.1) ja 723 Madsen (vt. LISA 3.2) tüüpi kuulipildujat, ei jätkunud neid kõigi väeosade vajaliku kogusega varustamiseks. Väeosades eelistati selle lihtsa ehituse ja käsitsemise tõttu rohkem Lewis kuulipildujaid
IV klassi ordeniga. Ta suri 16. detsemberil 2003 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Viiendas peatükis räägiti Edmurd Rannikost. Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943. aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale
ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo Tallinna kehakultuuritehnikumis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed. Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke. 1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968.
Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli. Tema ja ta õde Anne-Ly mõlemad lõpetasid selle kooli ( Elmo lõpetas 1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara. Ta mängis punk-bändis ,,Pelikan", mis loodi 1977. aastal. See oli Tallinna 37. Keskkooli ansambel
algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust.
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada
annaabi.ee 
