Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vähkkasvajad - sarnased materjalid

vähk, kasvaja, eesnäärme, ajukasvaja, melanoom, rakk, kasvajad, soolevähk, staadiumis, nahavähk, liku, riskitegurid, eesnäärmevähk, lümfoom, rakud, kopsuvähk, sagedasem, suitsetamine, lümfisõlmed, pigmendi, pahaloomulised, pahaloomuline, põletik, maovähk, rinnavähk, köha, esinemissagedus, lümfisõlmede, nahavähi, veritseb, aastaste
thumbnail
23
doc

Kasvajad

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk........................................

Sisehaigused
95 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vähkkasvaja

normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed

Inimene
6 allalaadimist
thumbnail
33
pptx

Kopsuvähk, melanoom, diabeet

KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vähk

..........................................................................lk.8-9 6. Vähktõve ennetamine..................................................................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest.

Kehaline kasvatus ja sport
31 allalaadimist
thumbnail
41
odt

Rinnavähk

2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nahavähk ja kasvajad

Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik

Iluteenindus
36 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vähi biomarkerid

all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4]

Patoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Melanoom

MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Emakakaelavähk ettekanne

Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava niinimetatud rakuproovi alusel (PAP test). Neid nimetatakse vähieelseteks seisunditeks ja jaotatakse kolmeks. Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja. Esimese vahekorraga on võimalik saada veel klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel ka emakakaelavähki soodustavaks faktoriks. Paljud noored neiud ja naised suitsetavad. Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on ohtlik mitte ainult kopsuvähi arengus vaid ta muudab emakakaela limaskesta vastuvõtlikus haigustekitajatele. Pikaajaline suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamisel saadakse küll rasedust ärahoidev

Inimese õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Kasvajate levimisteed-Retsidiveerumine

KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II

Meditsiin
3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kopsuvähk

Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kopsuvähk

kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi.

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
34
odp

Rinnavähk

OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi

Kirurgia
36 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Emakakaelavähk

Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki ­ sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nahavähk

· suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Psühhosomaatika

teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna 2 C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma, mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes. EMOTSIONAALNE REAKTSIOON ­ ALATI! Krooniline seljavalu & tsentraalne valu. Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju) tasemel. Krooniline valu On teada, kuidas tekib Valu vaigistava süsteemi nõrkus Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus

Psühhosomaatika
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähkkasvajad

Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib

Meditsiin
15 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Psühhosomaatika

o rinnaPK ↑ o käär- ja pärasoolePK ↑ o maoPK ↓ VÄHIELULEMUS 1 a. 69% •NahaPK 91%, Hodgkini tõbi 92% •MaksaPK 11%, kõhunäärmePK 12% 5 a. 53% •Hodgkini tõbi 88%, kilpnäärmePK85% •maksPK 3%, maksaPK 4%, söögitoruPK 5% Eesnäärmevähk Riskitegurid: •perekondlik komponent - kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4 X suurem tõenäosus haigestuda • Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.

Psühhosomaatika
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Nahk

närvilõpmed. · Süntees ­ D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund ­ erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund ­ hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD Vistrikud ehk akne on üks enamlevinud nahahaigusi, mis esineb umbes 80 protsendil inimestest vanuses 18-35 eluaastat. Akne all mõistetakse naha rasunäärmete ja neid ümbritseva koe kroonilist põletikku, mille tulemusena tekivad rasupunnid ehk komedoonid. Komedoonid võivad esineda hulgi, aga tihtipeale ka üksikult. Enamjaolt asuvad rasupunnid

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rinnad

Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm. Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Inimese papilloomiviirus (HPV)

HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome ­ healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi

Naha-suguhaigused
68 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Suguhaigus Süüfilis

Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis?  Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem  Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib?  Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma  Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha  Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega  Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse

Inimese füsioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Süüfilis

Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse

Inimeseõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
5
docx

LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM

luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92). Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine grupp, kellel võib esineda osteosarkoom, on vanemad inimesed, kellel on olnud Paget haigus, eelnev kiiritusravi või luuinfarkt. (Watson jt 2006: 168). Kliiniline pilt Luuvähi ehk osteosarkoomi peamisteks tunnusteks on luuvalud. Lisaks sellele on olulisteks tunnuseks ka punetus ja turse kasvaja piirkonnas ning funktsionaalne häire kahjustatud luu või liigese piirkonnas. (Padrik jt 2013: 92). Luuvähi puhul võib valu olla nii tugev, et jäseme liigutamine on ebamugav ja raskendatud. Osteosarkoom võib nõrgestada ka käe- ja jalalihaseid ning kui kasvaja asub jalaluudes võib see põhjustada lonkamist. Üldiselt aja jooksul valu pigem suureneb kui väheneb. Osteosarkoomi puhul on eriti iseloomulikud öised valud, mis ei lase magada. Enne kui

Sisehaigused
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused

Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 6. Geeni doosikompensatsioon. Sõltub suhtest X:A. Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel

Üld- ja käitumisgeneetika
113 allalaadimist
thumbnail
52
pptx

Herpes ja Haigused

esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus).  Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!!  Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM  Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse.  Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja  Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist.

Nahahaigused
14 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

STLH referaat

märkamata ja ta ei pöördu õigeaegselt arsti poole. Pikaks ajaks ravimata jäänud gonorröa põhjustab kroonilist suguteede põletikku, mis võib olla hilisema viljatuse põhjuseks nii meestel kui naistel. Süüfilis Süüfilise tekitajaks on spiraalikujuline bakter nimega Treponema pallidum. Süüfilis on üks tuntumaid ja samas ka kardetumaid sugulisel teel levivaid haigusi, millel on kolm erinevat haigusstaadiumi. Haiguse esimeses staadiumis tekib nakatumiskohale (tavaliselt suguelunditele, anaal- ja oraalseksi puhul ka huultele, kurgukaartele, päraku ümber) valutu kõva koega haavand (-id), mis on väga nakkusohtlikud. Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. Needki haigusnähud kaovad iseenesest

Inimeseõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

DEMENTSUS

Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused Kirurgiliselt - Normaalrõhu hüdrotseefalus - Kasvajad - Subduraalne hematoom Medikamentoosselt - Süüfilis jt põletikulised haigused - Hüpotüreoos - Defitsiidsündroomid ( B12) Sümptomid ehk avaldumine · Dementsussündroom süveneb tavaliselt aeglaselt. Inimene hakkab kordama ühtesid ning samu küsimusi, on võimetu end selgelt väljendama, ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on hakanud väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad

Rahva tervis
71 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine

Proovide võtmine ei tee haiget, kuid patsient võib kogeda ebameeldivustunnet. Proovid määritakse alusklaasile ja saadetakse laborisse. Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA-test) PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähk haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast. Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi

Patoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

HPV e. papilloomiviirus

● maksimaalne immuunsuse stimulatsioon ● vormide füüsiline eemaldamine Kuidas kaitsta: ● HPV vaktsiin Gardasil 9 annab kaitse HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 vastu. ● Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest ● Kasutada kondoomi ● Mitte suitsetada ● Kontrollida regulaarselt oma tervist Ravimata jätmisel: ​Osadel inimestel ei pruugi immuunsüsteem viirusest vabaneda, neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Emakakaelavähi tekke eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis. Allikad: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/papilloomivii rus-837 http://medhelpsis.com/et/posts/18941 https://endinghiv.org.au/blog/7-symptoms-of-hiv-early-stages/ https://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus-0

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Nahahaigused

Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB? Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida. 1. Melanoom - Melanoma malignum Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka: - Pigmentsünnimärgid e. neevused ­ rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga paljuvõi ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.

Iluteenindus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun