Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vähkkasvajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vähk, kasvaja, eesnäärme, rakk, ajukasvaja, kasvajad, melanoom, kond, riskitegur, staadiumis, neeruvähk, liku, soolevähkhavähk, rakud, eesnäärmevähk, kiires, lümfoom, sagedasem, veri, kopsuvähk, suitsetamine, rind, lümfisõlmed, pahaloomulised, pahaloomuline, riskitegurid, pigmendi, põletik, gist, esinemissagedus, aastaste, asbest, köhaTartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk........................................
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik
MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid
..........................................................................lk.8-9 6. Vähktõve ennetamine..................................................................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest.
2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5
normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid.
närvilõpmed. · Süntees D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD Vistrikud ehk akne on üks enamlevinud nahahaigusi, mis esineb umbes 80 protsendil inimestest vanuses 18-35 eluaastat. Akne all mõistetakse naha rasunäärmete ja neid ümbritseva koe kroonilist põletikku, mille tulemusena tekivad rasupunnid ehk komedoonid. Komedoonid võivad esineda hulgi, aga tihtipeale ka üksikult. Enamjaolt asuvad rasupunnid
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud
HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi
· suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib
Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus
1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi
.................................................. 8 1.1 Tromboos ............................................................................................................................. 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos ....................................................................................... 11 1.3 Tromboosi riskifaktorid ....................................................................................................... 12 1.5. Pahaloomulise kasvaja seos venoosse trombembolismiga ................................................. 13 2. Empiiriline osa ........................................................................................................................... 15 2.1 Eesmärk ............................................................................................................................... 15 2.2 Meetod ......................................................................................................
teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna 2 C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma, mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes. EMOTSIONAALNE REAKTSIOON ALATI! Krooniline seljavalu & tsentraalne valu. Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju) tasemel. Krooniline valu On teada, kuidas tekib Valu vaigistava süsteemi nõrkus Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus
o rinnaPK ↑ o käär- ja pärasoolePK ↑ o maoPK ↓ VÄHIELULEMUS 1 a. 69% •NahaPK 91%, Hodgkini tõbi 92% •MaksaPK 11%, kõhunäärmePK 12% 5 a. 53% •Hodgkini tõbi 88%, kilpnäärmePK85% •maksPK 3%, maksaPK 4%, söögitoruPK 5% Eesnäärmevähk Riskitegurid: •perekondlik komponent - kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4 X suurem tõenäosus haigestuda • Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.
Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm. Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk
muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: · südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) · kopsuvähk · hääleaparaadi vähk · söögitoruvähk · põievähk · kõhunäärmevähk · neeruvähk · emakakaela vähk · vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) · kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit · mao verejooksu ja maomulgustumise risk · Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv · Bronhiit · Ajuinsult · Südameinfarkt · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Passiivse suitsetamise mõju
Proovide võtmine ei tee haiget, kuid patsient võib kogeda ebameeldivustunnet. Proovid määritakse alusklaasile ja saadetakse laborisse. Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA-test) PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähk haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast. Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi
esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist.
moodustavad rakud hakkaksid melaniini tootma. Samuti tihendab UVB nahka kaitsmaks seda päikesekiirte eest. (http://www.australiangold.ee/ ). Samas hoiatab Tööelu infoportaal, et UVB kiirgusel on suur mõju silmade tervisele. Selle kiirguse mõjul võib tekkida hall kae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjustaja. Sarvkesta valguspõletus on põletikuline protsess, mis võib endaga kaasa tuua valu silmades ning nägemise ajutise hägustumise. (Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju). 4. MELANOOM Melanoom on nahavähi vorm, mis võib levida kiiresti ja põhjustada surma, kui seda välja ei ravita. Kõige iseloomulikumaks melanoomi varajaseks sümptomiks on sünnimärgi suurenemine. Enim on ohustatud inimesed, kellel on kehal väga palju sünnimärke. Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutel UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium. 1) Päikesevalgus liigne päikesest tulev UV kiirgus kahjustab nahka ja tekitab melanoomi soodustumist
Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB? Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida. 1. Melanoom - Melanoma malignum Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka: - Pigmentsünnimärgid e. neevused rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga paljuvõi ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.
retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb Ajukestad ja meningeaalsündroom Ajukesti on kolm pehmekelme, ämblikvõrkkelme ja kõvakelme. Ajukelmete ärritusnähtude põhjuseid on erinevaid. Mittepõletikulistest teguritest (liikvori rõhu järsk langus, liikvorirõhu tõus, KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha
Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust, mõru või hapu maitse suus. Tüsistused: Ösofagiit, peptilised striktuurid, söögitoru haavandid, Barretti söögitoru, söögitoru vähk, respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon:
märkamata ja ta ei pöördu õigeaegselt arsti poole. Pikaks ajaks ravimata jäänud gonorröa põhjustab kroonilist suguteede põletikku, mis võib olla hilisema viljatuse põhjuseks nii meestel kui naistel. Süüfilis Süüfilise tekitajaks on spiraalikujuline bakter nimega Treponema pallidum. Süüfilis on üks tuntumaid ja samas ka kardetumaid sugulisel teel levivaid haigusi, millel on kolm erinevat haigusstaadiumi. Haiguse esimeses staadiumis tekib nakatumiskohale (tavaliselt suguelunditele, anaal- ja oraalseksi puhul ka huultele, kurgukaartele, päraku ümber) valutu kõva koega haavand (-id), mis on väga nakkusohtlikud. Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. Needki haigusnähud kaovad iseenesest
piimatoodete talumatus. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite taga, erinevad aneemiad kõhnumine, seedeprobleemid, paistes jalad ja/või käed, väsimus, energiavaegus, hambaemaili kahjustused (sinakas toon, hammaste murdumine), menstruatsioonihäired, kõhuvalud, gaasid, suuhaavandid, kilpnäärmeprobleemid, osteopeenia, osteoporoos, ebanormaalsed verejooksud, viljatus, raseduse katkemine, kasvajad jne.. Tsöliaakial on üle 300 erineva sümptomi. Tsöliaakia esineb ligikaudu 2 korda sagedamini tüdrukutel ja naistel kui poistel ja meestel. Tsöliaakia puhul esineb perekondlik eelsoodumus. Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. 3 Tsöliaakia olemus Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel
Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 6. Geeni doosikompensatsioon. Sõltub suhtest X:A. Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel
lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. AIDS-i olemasolu selgus 1981. aastal, mil teatati ebaselge päritoluga immuunpuudulikkuse levikust Los Angelese homoseksuaalsete meeste hulgas. Mõne aja pärast ilmus teateid selle kohta, et HIV-nakkus oli nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Euroopas olemas palju varem. Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast immuunpuudulikkusest ja see esines ühel inglise meremehel 1959. aastal. (Kutsar, 1994) HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised: 1
Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda.
antibiootikumide abiga hävitatud. Raseduse ajal petav süüfilis vib sündimata lapsele phjustada tsiseid kahjustusi. Gonorröa Ka selle haiguse phjustajaks on bakter (Neisseria gonnorrhoea). Kaks kuni seitse päeva pärast nakatumist hakkab peenisest vi vagiinast erituma kollakasrohelist mäda, kaasneb valu urineerides. Esineb juhtumeid, kus naisel loetletud sümptomid puuduvad. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Gonorröa hilisemates faasides levib bakter kogu organismi, eriti liigestesse ning maksa piirkonda (perihepatitis acuta). Gonorröa kindlaks tegemine toimub mädaeritise mikroskoopiliste uuringutega. Haigust on vimalik ravida antibiootikumidega. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas
annaabi.ee 
